JDAM (GBU): GPS-juhitav pommikomplekt — tehnika ja omadused

JDAM (GBU): GPS-juhitav pommikomplekt — tehnika ja omadused. Tutvu JDAM-i tööpõhimõtte, ulatuse, kaalude ja juhtimissüsteemi detailse ülevaatega ning kasutusvõimalustega.

Joint Direct Attack Munition (JDAM) on juhtimiskomplekt, mis muudab suunamata pommid ehk "rumalad pommid" kõikjal kasutatavateks "nutikateks" pommideks. JDAMiga varustatud pomme juhib inertsiaalne juhtimissüsteem, mis on ühendatud globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) vastuvõtjaga. See annab neile kuni 15 meremiili (ligikaudu 28 km) ulatuse. JDAMiga varustatud pommide kaal on vahemikus 500 naela (227 kg) kuni 2000 naela (907 kg). Pommile paigaldamisel antakse JDAM-komplektile GBU (Guided Bomb Unit) nomenklatuur, mis asendab tavalise "tummade pommide" nomenklatuuri, millele see on kinnitatud. JDAM on Ameerika Ühendriikide õhujõudude ja Ameerika Ühendriikide mereväe ühisprojekt.

Komponentid ja toimimine

JDAM ei ole eraldiseisev lõhkeseade, vaid lisakomplekt, mis kinnitatakse tavalise õhupommi sabale. Põhikomponendid on:

• GPS-vastuvõtja – annab täpsed asukohakoordinaadid ja võimaldab õhus orienteerumist;
• inertsiaalne juhtimissüsteem (INS) – tagab orienteerimise ja juhtimise juhul, kui GPS-andmed on ajutiselt kättesaamatud;
• pöördjuhtimise õhukeelud ja aerodünaamilised pinnad – võimaldavad pildi jagamist ja lennutrajektoori muutmist lennu jooksul;
• elektrooniline juhtseade – võtab vastu sihtkoordinaadid ja juhib pommi lennu lõppfaasis sihtmärgile.

Heitmisel programmeeritakse pommile sihtkoordinaadid. JDAM juhib palli inertsi- ja GPS-andmete põhjal sinna, saavutades tavaliselt väga täpse tabamuse ilma, et lennuk peaks sihtmärgile kohale lendama väga täpses rünnakuprofiilis.

Variandid ja nomenklatuur

• GBU-31 – tavaliselt 2000 naela klassi (ca 907 kg) pomm koos JDAM-komplektiga;
• GBU-32 – umbes 1000 naela klassi variant;
• GBU-38 – umbes 500 naela klassi variant.

Lisaks on välja töötatud täiendavad komponendid ja variandid, näiteks Laser JDAM (LJDAM), mis lisab pommile laserseadise terminalseks sihtimiseks ja võimaldab tabada liikuvamaid sihtmärke või töötada olukorras, kus GPS-täpne asukoht vajab lõpetavat, optilist kinnitust. On ka pikendatud lennuulatusega pakette (wing‑kit), mis annavad pommile oluliselt suurema heiteliu, muutes selle taasrakendamise kaugemalt võimalikuks.

Taktikalised omadused ja täpsus

• Täpsus: GPS-põhise juhitavuse korral on JDAM-i tsentraalseks tugevuseks lühike tsentriline ringi viga (CEP) – tavaliselt mõni kuni kümned meetrid sõltuvalt tingimustest ja versioonist.
• Ilmastiku- ja ilmastikutundlikkus: GPS-põhine juhtimine ei sõltu ilmastikuoludest nii palju kui optilised või infrapuna-otsijad, mistõttu JDAM toimib ka halbades nähtustingimustes.
• Paindlikkus: tavaliste suunamata pommide muundamine vähendab uutest kallistest lõhkepeadest sõltuvust ja võimaldab sõjalistel jõududel hoida laia lõhkepartii valikutest standardse laohaldust.

Kasutus ja ajalugu

JDAM-i arendus algas 1990. aastate lõpus ja süsteem on laialdaselt kasutusel alates 1999. aastast. See on olnud laialt kasutusel mitmetes konfliktides, kus on nõutud täppisrünnakuid — näiteks Kosovo, Afganistan ja Iraagi konfliktid. JDAM-i populaarsust on suurendanud selle suhteline madal hind üksiku juhitava lõhkepea kohta võrreldes mõne teise täppislahendusega ning süsteemi lihtsus integreerimisel olemasolevatele lennukitele.

Piirangud ja vastumeetmed

• GPS-haavatavus: JDAM sõltub GPS-signaalist; signaalide häirimine või petmine (jamming/spoofing) võib vähendada täpsust või muuta pommi juhitust. INS kannab pommi osa trajektoori ka GPS-i kaotusperioodil, kuid täpsus halveneb.
• liikuvate sihtmärkide ründamine: ilma täiendava lõppjuhtimiseta on raske tabada kiiresti liikuvat sihtmärki – selle jaoks kasutavad operatsioonid LJDAM-i või muid terminalseid otsijaid.
• hingamisdistants: tavalise JDAM-i ulatus on piiratud ja sõltub heitmise kõrgusest ja kiirusest; tiibkomplektiga variandid annavad suurema haarde, kuid need on eraldi lisakomponendid.

Tulevik ja arendused

Arendused keskenduvad täpsuse parandamisele GPS‑vastuvõtjate ja INS-i jätkuva täiustamise kaudu, lisanduvate terminalsete otsijate (laser, infrapuna) integreerimisele ning ulatuse suurendamisele aerodünaamiliste lisade abil. Samuti pööratakse tähelepanu vastumeetmetele GPS-häirete vastu, nagu täiendavad navigeerimissüsteemid ja andmete sidestamisvõimalused ründamise ajal.

Kokkuvõttes on JDAM muutnud traditsiooniliste suunamata pommide rolli, võimaldades odavalt ja tõhusalt sooritada täppisrünnakuid ning vähendades tuumariistade vajadust keerukamate ja kallimate juhitud täppismoonade järele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ühine otserünnakumoon (JDAM)?

K: Kuidas JDAM töötab?

K: Milline on JDAMiga varustatud pommide laskekaugus?

K: Millise kaaluvahemiku alla kuuluvad JDAMiga varustatud pommid?

K: Mis on GBU?

K: Kes töötas välja JDAMi?

K: Mis on JDAMi arendamise eesmärk?

Otsing