Kennelly-Heaviside'i kiht
Kennelly heaviside kiht sai oma nime teadlaste Arthur Edwin Kennelly ja Oliver Heavisde järgi.Selle olemasolu näitas 1924. aastal inglise füüsik Edward V. Appleton, kes sai 1947. aastal aadlipreemia. Kennelly heaviside'i kiht ehk E piirkond on sisuliselt ionosfääri osa, mis koosneb ioniseeritud gaasidest 90 kuni 150 kilomeetri kaugusel maapinnast. See kiht on võimeline peegeldama keskmise lühilaine elektromagnetilist kiirgust ehk EM-kiirgust, mille sagedus jääb vahemikku 300 kHz kuni 3 MHz.
See kiht muutus populaarseks sidevahendiks 1920. aastate lõpus, kui AM-signaalid (Amlitude Modulated) edastati pikkade vahemaade taha, mis oli suurepärane sidesüsteem. See nähtus põhines elektromagnetlainete täielikul sisemisel peegeldumisel.
