Shanghai edetabel (ARWU): maailma parimate ülikoolide järjestus

Academic Ranking of World Universities (ARWU), mida tavaliselt nimetatakse Shanghai edetabeliks, on Shanghai Jiao Tongi ülikooli koostatud nimekiri maailma parimatest ülikoolidest. Edetabelit hakati koostama 2003. aastal ja seda ajakohastatakse iga-aastaselt. Alates 2012. aastast on Harvardi ülikool sageli hoidnud esikohta, kuid edetabeli täpne järjestus muutub aastati sõltuvalt mõõdikutest ja avaldatud teadustöödest.

Kuidas ARWU töötab

ARWU järjestab ülikoole kvantitatiivsete teadusnäitajate alusel, püüdes mõõta peamiselt teaduslikku tugevust ja rahvusvahelist prestiiži. Edetabel põhineb avalikult kättesaadavatele andmetele ning kasutab mitut kaalutud näitajat. Peamised mõõdikud on:

• Alumni – ülikooli vilistlaste poolt võidetud Nobeli ja Fieldsi medalite arv (kaal 10%).
• Award – praeguste või endiste õppejõudude ja teadlaste Nobeli ja Fieldsi auhinnad (kaal 20%).
• HiCi – kõrgeimalt tsiteeritud teadlaste (Highly Cited Researchers) arv (kaal 20%).
• N&S – ülikooli teadlaste artiklid ajakirjades Nature ja Science (kaal 20%).
• PUB – kõik ülikooli teadusartiklid, mis on indekseeritud Science Citation Index Expanded ja Social Science Citation Index (kaal 20%).
• PCP – per capita akadeemiline tulemus (ülikooli mõõtmete normaliseeritud tulemus; kaal 10%).

Need kaalud annavad kokku skoori, mille alusel ülikoolid järjestatakse. ARWU avaldab tavapäraselt põhijärjestuse (top 100 täpselt) ning seejärel suuremaid rühmi (näiteks 101–150, 151–200 jne), sõltuvalt aasta aruandest. Kokku sisaldab edetabel tavaliselt üle 1200 ülikooli maailma eri riikidest.

Mõju ja kasutus

ARWU on saanud ülemaailmse tuntuse ja seda kasutavad ülikoolid, ministeeriumid, teadusasutused ning tudengid, et võrrelda institutsioonide teadusjõudlust. See on eriti mõjukas Hiinas ja Aasias, kus edetabelit kasutatakse ülikoolide arendamise ja rahastuse suunamisel ning rahvusvahelise maine hindamisel.

Kriitika ja piirangud

Kuigi ARWU on läbipaistev oma mõõdikute osas ja lihtne võrrelda, on edetabeli kohta esitatud ka mitmeid kriitilisi märkusi:

• Rõhk teadustulemustel: ARWU mõõdab peamiselt teaduslikku väljundit ja võimekust, mistõttu jäävad õppetöö kvaliteet, üliõpilaskogemus ja sotsiaalse mõju mõõdikud vähem tähelepanu alla.
• Teadusvaldkondade eelistus: suur rõhk Nobeli preemiatele, kõrgetele tsitaatidele ja ajakirjadele Nature/Science soosib loodus- ja täppisteadusi ning võib ebasoodsalt mõjutada humanitaar- ja sotsiaalteaduste suurtööstusi.
• Keerukas ajaline efekt: Nobeli ja Fieldsi auhindade arvestamine kajastab sageli varasemaid saavutusi, mistõttu vanemad ja ajalooliselt tugevad ülikoolid saavad eelistatud positsiooni.
• Keelte ja avaldamise kallutus: bibliomeetrilised näitajad soosivad ingliskeelset avaldamist ja suuri rahvusvahelisi väljaandeid, mis võib olla eelis mitmerahvuslike ja inglise keele keskmes asuvate ülikoolide jaoks.

Kokkuvõte

ARWU ehk Shanghai edetabel on üks mõjukamaid ja laialdaselt jälgitavaid maailmaülikoolide järjestusi, mille tugevuseks on selged kvantitatiivsed kriteeriumid ja tugev fookus teadustulemustel. Samas tuleks edetabelit kasutada koos teiste hindamismeetoditega, kui soovitakse saada terviklikumat pilti ülikooli tugevustest ja sobivusest üliõpilase või teaduspartneri jaoks.

Küsimused ja vastused

K: Milline on maailma ülikoolide akadeemiline edetabel?

K: Kui kaua on seda edetabelit tehtud ja kui tihti seda ajakohastatakse?

K: Milline ülikool on 2012. aasta seisuga nimekirjas esikohal?

K: Kes kasutab seda edetabelit ja miks?

K: Millist valemit kasutatakse edetabelis ülikoolide pingerea kindlaksmääramiseks?

K: Milliseid parameetreid kasutab valem ülikoolide järjestamiseks?

K: Kui palju ülikoole on praegu selles nimekirjas järjestatud?

Otsing