Kirjapomm
Kirjapomm on kirja või paki sisse peidetud pomm, mis saadetakse või jäetakse saajale leidmiseks, tavaliselt koos tema nime ja aadressiga, et see avataks ja seejärel plahvataks või lõhkuks teatud aja jooksul.
Esimene teadaolev "kaasaegse" kirjapommi juhtum oli Rootsi pommitegija Martin Ekenberg 1904. aasta augustis. Ta ehitas pommi ja saatis selle Stockholmi tehaseomanikule Karl Fredrik Lundinile. Pomm plahvatas, kuid keegi ei saanud tõsiselt vigastada. Ta saatis 1907. aastani kokku neli pommi, enne kui ta avastati. Väga kuulus kirjapommitegija on Ted Kaczynski, nn Unabomber, kes saatis aastatel 1978-1995 mitmeid kirjapomme, tappes kolm inimest (kõik mehed) ja vigastades 23 inimest. Üks pakk aga plahvatas lennuki pardal, mis oleks võinud tappa kõik reisijad ja personali, kuid põhjustas vaid hädamaandumise. Ta lõpetas pommide saatmise pärast seda, kui New York Times nõustus avaldama tema kirjutatud teksti "Industrial Society and its Future". Tema õnnetuseks tundis tema vend kirjastiili ära ja hoiatas politseid, kes lõpuks Kaczynski kinni pidasid ja ta mõisteti eluaegsele vanglakaristusele. Pommid olid väga hästi valmistatud ja nende saatja kohta polnud mingeid tõendeid, kuid kirjapommidele tüüpiliselt on need liiga väikesed, et põhjustada märkimisväärset kahju, ning enamasti ei tapnud nad isegi mitte seda, kes paki avas (nii oli ka Ekenberg, kes ei suutnud tappa ühtegi inimest). Sel põhjusel ja seetõttu, et enamik tähtsamaid valitsusasutusi röntgenib pakke, ei ole see meetod väga tõhus.
Mitmed valitsusasutused on kasutanud kirjapomme, et sihtida isikuid väljaspool oma jurisdiktsiooni. Üks kirjapommi ohver oli Saksamaa kantsler Konrad Adenauer, kellele nn Sterni jõuk ja Iisraeli poliitik (ja hilisem peaminister) Menachem Begin saatsid 1950. aastatel kirjapommi. Begin põhjendas seda sellega, et Adenauer ja kõik sakslased vastutavad miljonite juutide surma eest holokausti ajal, kuigi Adenauer oli vangistatud natside režiimi poolt, kes need kuriteod toime pani. Sama rühmitus saatis ka mitu pommi USA presidendile Harry S. Trumanile. Lõuna-Aafrika apartheidirežiim kasutas kirjapomme, sealhulgas ka aktivist Ruth Firstile, kes suri ühe pommi avamisel 1982. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kirjapomm?
V: Kirjapomm on teatud tüüpi lõhkeseadeldis, mis on peidetud ümbrikusse või pakki ja saadetud ettenähtud saajale. Kui pomm avatakse, plahvatab see kas kohe või teatud aja möödudes.
K: Kes leiutas esimese teadaoleva "kaasaegse" kirjapommi?
V: Esimese teadaoleva "kaasaegse" kirjapommi lõi Rootsi pommitegija Martin Ekenberg 1904. aasta augustis.
K: Mida tegi Martin Ekenberg oma leiutisega?
V: Martin Ekenberg ehitas pommi ja saatis selle Stockholmi tehaseomanikule Karl Fredrik Lundinile. Pomm plahvatas, kuid keegi ei saanud tõsiselt vigastada. Ta saatis kokku neli pommi kuni 1907. aastani, enne kui ta avastati.
Küsimus: Mitu pommi saatis Martin Ekenberg välja, enne kui ta avastati?
V: Martin Ekenberg saatis välja neli pommi, enne kui ta avastati.
K: Kas keegi sai vigastada, kui esimene kirjapomm plahvatas?
V: Ei, keegi ei saanud esimese kirjapommi plahvatamisel tõsiselt vigastada.
K: Kuhu saatis Martin Ekenberg oma leiutise?
V: Martin Ekenberg saatis oma leiutise Karl Fredrik Lundini nimelisele Stockholmi tehaseomanikule.
