Leideni purk
Leydeni purgi (või Leideni purgi) on seade staatilise elektri säilitamiseks. See on suur klaaspudel, mis on tavaliselt nii seest- kui ka väljastpoolt vooderdatud mingi metallfooliumiga. Mõne varaseima puhul oli sees vesi. Need võimaldavad eksperimenteerijal koguda suure hulga laenguid.
Need on esimene elektriline ladustamise vorm. Need meetodid on tänapäeval tuntud kui "kondensaatorid" või "kondensaatorid".
Esimese elektrilise säilitamispurgi lõi 11. oktoobril 1745. aastal dekaan Edwald von Kleist. Ta oli Saksamaa põhjarannikul asuva Cammini katedraali dekaan Pommeris (tollal eraldi riik). Teda huvitas, kas staatilist elektrit saab pudelis säilitada, sest ta teadis, et elekter ei saa läbi klaasi minna. Ta arvas, et võib-olla suudab ta väikest kogust kinni püüda ja hoida. Tal oli ainult väike katseline hõõrdekiirguse generaator.
Ta alahindas tuhandeid kordi, kui palju elektrit võib väike ravimipudel mahutada. Elektri eripära võimaldab elektrienergial jätkata voolamist pudelisse, kui pudelil on väljastpoolt elektrijuhtiv pind, mis on ühendatud maaga. See neutraliseerib välja voolata püüdva laengu surve.
Von Kleisti puhul oli see elektriliselt juhtiv pind vaid tema käsi, kuid sellest piisas, et väga märkimisväärne laeng siseneks ja jääks purki naela kaudu, mille ta oli läbi korgi löönud.
Kui ta kogemata naela puudutas, sai ta sellise löögi, et see viskas ta üle toa. Ta oli teinud ühenduse sisemise laengu ja kogunenud välise laengu vahel, ja kuna need olid vastandlike märkidega (üks positiivne ja teine negatiivne), voolas kogu kogunenud laeng läbi tema keha.
Ta ei saanud aru, miks see purk nii tõhusalt säilitati, kuid ta saatis krüpteeritud kirjelduse mõnele kaaslasele Berliini, ja üks koopia saadeti edasi von Kleini vanale ülikoolikaaslasele Andreas Cunaeusele, kus see sattus Leydeni ülikooli füüsika peaprofessori Pieter van Musschenbroeki kätte, kes oli Leydeni ülikooli peamine füüsikaprofessor. Ta arvas välja, et säilivusvõime paraneb tohutult ainult siis, kui kolbi hoitakse käes, ja tema kiri teadlastele Prantsusmaal andis purgile nime "Leydeni purgi".
Leydeni purgi oli aastaid peamine elektriline ladustamise vahend ja see jäi selliseks kuni keemilise aku ja tänapäeval kasutatavate elektrigeneraatorite leiutamiseni.
Varajane veega täidetud Leydeni purgi
Hiljem levinum metallfooliumi kasutav tüüp, 1919
Küsimused ja vastused
K: Mis on Leydeni purgi?
A: Leydeni purgi (või Leideni purgi) on seade staatilise elektri säilitamiseks. See on suur klaaspudel, mis on tavaliselt nii seest- kui ka väljastpoolt vooderdatud mingi metallfooliumiga. Mõne varaseimasse oli sees vesi, mis võimaldas katsetajatel koguda suure hulga laenguid. Neid peetakse esimeseks elektrisalvesti vormiks.
Küsimus: Kes leiutas esimese elektrilise salvestuspurgi?
V: Esimese elektrisalvesti lõi Ewald Georg von Kleist 11. oktoobril 1745. aastal. Ta oli tollal Saksamaa põhjarannikul Pommeri maakonnas asuva Cammini katedraali dekaan.
K: Kuidas von Kleist oma leiutist lõi?
V: Von Kleist kasutas väikest eksperimentaalset hõõrdegeneraatorit ja arvas, et ta võiks olla võimeline püüdma ja hoidma väikest kogust staatilist elektrit pudelis, sest ta teadis, et elekter ei saa läbida klaasi. Ta alahindas tuhandeid kordi, kui palju elektrit see tegelikult suudab hoida.
K: Milline omapära võimaldab elektril jätkata voolamist Leydeni purgis?
V: Elektri eripära võimaldab elektrienergial jätkata voolamist pudelisse tingimusel, et seal on maaga ühendatud elektrit juhtiv pind, mis neutraliseerib välja voolata püüdva laengu surve. Von Kleisti puhul oli see elektrit juhtiv pind lihtsalt tema käsi, kuid sellest piisas, et ta sai sellise elektrilöögi, kui ta kogemata puudutas läbi korgi löödud naela, et see viskas ta üle toa.
K: Kes andis sellele leiutisele nime "Leydeni purgi"?
V: Pieter van Musschenbroek, kes oli tollal Leydeni ülikooli peamine füüsikaprofessor, töötas välja, et selle mahutavus paraneb tohutult ainult siis, kui seda käes hoida, ja saatis selle avastuse kohta kirjad teadlastele Prantsusmaale, mis andis sellele nimeks "Leydeni purgi".
Küsimus: Kui kaua jäi see leiutis peamiseks elektrisalvestuse vahendiks?
V: Leydeni purgi jäi peamiseks elektrivarustuse vahendiks kuni keemiliste patareide ja tänapäevaste generaatorite leiutamiseni palju aastaid hiljem.
