Kopsuvähk: põhjused, sümptomid ja ravivõimalused

Kopsuvähk: põhjused, sümptomid ja ravivõimalused — varajane diagnoos, suitsetamisest tulenev risk ning keemia-, kiiritus- ja kirurgiaravi.

Kopsuvähk on ebanormaalsete rakkude kontrollimatu kasv ühes või mõlemas kopsus. Sigarettide suitsetamine põhjustab enamiku kopsuvähkidest, kui suits satub kopsudesse. Kopsuvähki sureb igal aastal 1,8 miljonit inimest, mis on rohkem kui mis tahes muu vähktõbi. See on praegu peamine vähktõve surmapõhjus meestel ja teine peamine vähktõve surmapõhjus naistel.

Enamik inimesi, kes haigestuvad kopsuvähki, on suitsetanud aastaid. Siiski on kopsuvähi liike, mis ilmnevad muidu tervetel patsientidel, kes ei ole kunagi suitsetanud.

Kopsuvähki on kahte peamist tüüpi: väikerakk-kopsuvähk ja mitteväikerakk-kopsuvähk. Väikerakk-kopsuvähk reageerib tavaliselt hästi keemia- ja kiiritusravile, mitteväikerakk-kopsuvähki ravitakse sagedamini kopsukasvaja kirurgilise eemaldamisega.

Mitteväikerakk-kopsuvähk

Mitteväikerakk-kopsuvähk (NSCLC) moodustab umbes 85% kuni 90% kopsuvähi juhtudest. Mitteväikerakk-kopsuvähki on kolme liiki:

• Lamerakuline (epidermoidne) kartsinoom
• Adenokartsinoom
• Suurrakuline (diferentseerimata) kartsinoom

Põhjused ja riskifaktorid

Põhiline riskifaktor on suitsetamine — nii aktiivne kui ka passiivne (teise käe suits). Suitsetamise ajal tekkivad kemikaalid kahjustavad kopsurakke ja suurendavad pahaloomulise muutuse riski.

Muud olulised riskifaktorid:

• Radon-gaas — looduslik radioaktiivne gaas, mis võib akumuleeruda majades ja suurendada riski.
• Tööstuslikud kokkupuuted — asbest, arseen, kroom, niklisoolid, diiselõli osakesed jms.
• Õhusaaste — pikemaajaline kokkupuude õhusaastega võib kopsuvähi riski veidi tõsta.
• Geneetilised ja bioloogilised tegurid — perekondlik anamnees ja teatud geneetilised mutatsioonid võivad soodustada haigestumist.

Sümptomid

Kopsuvähk varajases faasis sageli ei põhjusta sümptomeid. Kui sümptomid ilmnevad, võivad need olla:

• Püsiv köha või köha halvenemine
• Hingeldus ja õhupuudus
• Vere köhimisel (hemoptüüs)
• Valu rindkeres või õlgades, mis ei kao
• Kaalukaotus ja seletamatu väsimus
• Korduvad kopsupõletikud või bronhiidid
• Hääl kähedamaks muutumine

Need sümptomid ei tähenda alati vähki, kuid püsivate või halvenevate märkide puhul tuleb pöörduda arsti poole.

Diagnoos ja stadistamine

Diagnoos algab tavaliselt perearsti või eriarsti läbivaatusest ja kujutisuuringutest:

• Rindkere röntgen — tihti esmane uuring.
• Kompuutertomograafia (CT) — annab detailsema pildi kopsukoest ja aitab leida väiksemaid kahjustusi.
• Positronemissioon-tomograafia (PET) — hinnatakse kasvajarakke ja võimalikku levikut.
• Bronhoskoopia ja biopsia — kasvaja koetüki võtmine kinnitamiseks.
• Hingamisteede eritise (sputum) uurimine või perkutaanne/nõelanäidise võtmine rindkere seina kaudu.

Pärast kinnitusprotseduure tehakse stadistamine (haiguse leviku määramine), mis aitab valida sobiva ravi. NSCLC puhul kasutatakse sageli TNM-süsteemi (tuumor, lümfisõlmed, metastaasid). Väikerakulise kopsuvähi puhul kasutatakse sageli mõistet "piirdunud" vs "laialdane".

Ravi

Ravi sõltub kasvaja tüübist, staadiumist, patsiendi üldseisundist ja muudest teguritest. Tavapärased ravivõimalused:

• Kirurgia — sobiv NSCLC varajases staadiumis; operatsioonid võivad olla segmentektoomia, lobektoomia või pneumonotoomia (sõltuvalt kasvaja suurusest ja asukohast).
• Kiiritusravi — kasutusel nii kuratiivsel eesmärgil (nt, kui operatsioon pole võimalik) kui ka sümptomeid leevendaval eesmärgil.
• Keemiaravi — kasutatakse sageli väikerakulise kopsuvähi ja edasijõudnute NSCLC korral; võib olla adjuvantravi pärast operatsiooni või palliatiivne ravi.
• Sihtotstarbeline ravi — ravimid, mis mõjuvad spetsiifilistele geneetilistele muutustele kasvajas (nt EGFR-, ALK-, ROS1-mutaatsioonid). Need võivad olla tõhusad just patsientidel, kellel on vastavad molekulaarsed muutused.
• Immunoteraapia — aktiveerib immuunsüsteemi kasvajavastaseks tegevuseks; kasutatakse järjest enam NSCLC ravis (näiteks PD-1/PD-L1 inhibiitorid).
• Profülaktiline ajukraanika — väikese raku kopsuvähi korral kasutatakse mõnikord ajukontrolli vältimiseks profülaktilist kiiritusravi (prophylactic cranial irradiation).
• Palliatiivne ravi — sümptomite leevendamine ja elukvaliteedi parandamine, sh valu juhtimine, hingamisraskuste leevendamine ja psühhosotsiaalne tugi.

Ravi valik on sageli kombineeritud: kirurgiat võib järgida keemia- või kiiritusravi; edasijõudnud juhtudel kombineeritakse keemia- ja immunoteraapiat või sihtotstarbelisi ravimeid vastavalt molekulaarsele profiilile.

Profülaktika ja sõeluuring

Parim viis kopsuvähi riski vähendamiseks on vältida suitsetamist ja suitsetamisest loobumine. Muud ennetusmeetmed:

• Kontrolli kodus radonitaset ja paranda ventilatsiooni, kui see on kõrge.
• Töökeskkonnas piirata kokkupuudet kahjulike ainete ja õhusaastega ning järgida ohutusnõudeid.
• Tervislik eluviis — regulaarne füüsiline aktiivsus ja tasakaalustatud toit võivad üldist tervist toetada.

Teatud kõrge riskiga inimestele soovitatakse sõeluuringut madala doosi kompuutertomograafiaga (LDCT). Sõeluuringu kriteeriumid varieeruvad, kuid suunatud on peamiselt vanematele pikaajalistele suitsetajatele või hiljutistele suitsetajatele.

Järelravi ja elukvaliteet

Pärast ravi on vajalik regulaarne järelkontroll kujutisuuringute ja arsti vastuvõttude kaudu, et jälgida kordumist või uute probleemide teket. Samuti on oluline juhtida ravimite kõrvaltoimeid ning vajadusel kasutada taastusravi ja kopsufunktsiooni toetavaid meetmeid.

Psühholoogiline tugi, taastusravi, hingamisharjutused ning tugigrupid võivad oluliselt parandada patsiendi ja tema lähedaste toimetulekut.

Millal pöörduda arsti poole

Pöördu arsti poole kui:

• Sul on püsiv või halvenev köha
• Ilmneb vere köhimine
• Kehakaalu langus, seletamatu väsimus või püsiv rindkerevalu
• On olnud pikaaegne suitsetamine ja sa kuulud riskigrupi hulka — aruta sõeluuringuvõimalusi

Kokkuvõte

Kopsuvähk on tõsine haigus, mille riske saab osaliselt vähendada suitsetamisest loobumise ja keskkonnategurite kontrolliga. Varajane avastamine, täpne diagnostika (sh molekulaarne testimine) ja individuaalne raviplaan parandavad tulemust. Patsientidel tasub otsida infot ja tuge oma raviarstilt, samuti tarvitada vajadusel palliatiiv- ja tugiteenuseid elukvaliteedi säilitamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kopsuvähk?

K: Mis on kopsuvähi peamine põhjus?

K: Mitu inimest sureb igal aastal kopsuvähki?

K: Mis on meeste peamine vähktõve surmapõhjus?

K: Millised on kaks peamist kopsuvähi tüüpi?

K: Millised on kopsuvähi sümptomid?

K: Kellel on suurem risk haigestuda kopsuvähki?

Otsing