Magnethõljukrong
Maglev-rongid (lühend magnetilise hõljumise vormist) on väga kiire kiirraudtee tüüp. Magnetiline hõljumine on tehnoloogia, mis kasutab rongi liikumiseks magnetvälju. Need väljad tõstavad rongi väikese vahemaa võrra rööbastee kohal ja liigutavad rongi. Need on palju kiiremad kui tavalised rongid. Transkontinentaalne "maglev" reis Torontost Vancouverisse võib võtta aega kolm tundi. Tavalise rongiga võtab see reis kolm päeva. Ühel päeval võivad inimesed olla võimelised reisima üle maa maglev-rongiga kiiremini kui lennukiga. Suurim teadaolev maglev-rongi kiirus on 603 km/h (375 mph). Seda tehti Jaapanis 2015. aastal. Alates 2019. aastast veavad Hiinas, Lõuna-Koreas ja Jaapanis reisijaid mõned vaid mõne kilomeetri või miili pikkused liinid.
Maglev-rongil ei ole mootorit. Rongide jõuallikaks on magnetväli, mille tekitavad juhtrööbastee seinte ja rööbastee elektrifitseeritud mähised. Sellel süsteemil on kolm osa:
- suur elektrienergia allikas
- juhtrada (rööbastee) vooderdavad metallspiraalid
- rongi alumisele küljele kinnitatud suured juhtmagnetid.
Magnetite puhul tõmbavad vastassuunalised poolused üksteist ja samasugused poolused tõrjuvad teineteist. See on elektromagnetilise liikumapanemise aluspõhimõte. Elektromagnetid sarnanevad teiste magnetitega selles osas, et nad tõmbavad ligi metallobjekte, kuid magnetiline tõmme on ajutine ja neid saab sisse ja välja lülitada ning ümber pöörata.
Piki rada kulgev magnetiseeritud mähis, mida nimetatakse juhtsiiniks, lükkab tagasi rongi allasõiduki suured magnetid. See tõukejõud tõstab rongi 1 kuni 10 sentimeetrit ( 0,4 kuni 4 tolli) üle juhtraja. Kui rong on üles tõstetud, antakse voolu juhtsiinide seintes olevatele mähistele. See tekitab magnetväljade süsteemi, mis tõmbab ja lükkab rongi mööda juhtsiini. Juhtsiinide seintes asuvatele mähistele antav vahelduvvool muudab pidevalt magnetiseeritud mähiste polaarsust. See polaarsuse muutus põhjustab, et rongi ees olev magnetväli tõmbab sõidukit edasi, samal ajal kui rongi taga olev magnetväli lisab rohkem tõukejõudu ettepoole.
"Maglev" rongid hõljuvad magnetilisel padjal, mis vähendab hõõrdumist. Rongid on aerodünaamilise konstruktsiooniga. See võimaldab neil saavutada kiirust üle 310 miili tunnis (500 km/h) ehk kaks korda kiiremini kui Amtraki kiireim lähirong. Võrdluseks: kauglendudel kasutatava reisilennuki tippkiirus on umbes 560 mph (900 kph).
Saksamaa ja Jaapan arendavad mõlemad "maglev" ronge ja mõlemad katsetavad praegu prototüüpe. Saksa ettevõttel "Transrapid International" on ka kaubanduslikus kasutuses olev rong. Kuigi Saksa ja Jaapani rongid põhinevad sarnastel ideedel, on neil siiski selgeid erinevusi. Saksa insenerid on välja töötanud "elektromagnetilise vedrustuse" (EMS) süsteemi, mida nimetatakse "Transrapidiks". Selles süsteemis on rongi põhi keritud ümber terasest juhtraja. Rongi all olevad elektromagnetid on suunatud ülespoole juhtsiinile, mis tõstab rongi umbes 1/3 tolli (1 sentimeetri) võrra juhtsiinist kõrgemale. See tõstab rongi ka siis, kui see ei liigu. Teised juhtmagnetid rongi kerel hoiavad seda sõidu ajal stabiilsena. Transrapid maglev-rong võib koos reisijatega saavutada kiiruse 300 km/h (490 km/h).
Sisemine "maglev "Shanghai
"Maglev" rong Hiinas
"Maglev" rong Shanghais
JR-"Maglev"
Küsimused ja vastused
K: Mis on maglev rong?
V: Maglev-rong on väga kiire kiirraudtee tüüp, mis kasutab rongi liikumiseks magnetvälju. Magnetväljad tõstavad rongi väikese vahemaa võrra rööbastee kohal ja liigutavad seda edasi.
K: Kui palju kiiremad on maglev-rongid kui tavalised rongid?
V: Maglev-rongid on tavarongidest palju kiiremad. Näiteks transkontinentaalne reis Torontost Vancouverisse võib maglevrongiga võtta kolm tundi, võrreldes kolme päevaga tavaraudteel.
K: Milline on suurim teadaolev maglev-rongi kiirus?
V: Suurim teadaolev maglev-rongi kiirus on 603 km/h (375 mph). See saavutati Jaapanis 2015. aastal.
K: Kuidas maglev-rongid töötavad?
V: Maglev-rongidel ei ole mootorit; neid käitab magnetväli, mille tekitavad juhtsiinide seintes ja rööbasteel olevad elektritoitega mähised. Selles süsteemis on kolm osa - suur elektriline energiaallikas, juhtrada (rada) katvad metallmähised ja suured juhtmagnetid, mis on kinnitatud rongi alumisele küljele. Magnetid tõmbavad vastassuunalised poolused ligi ja sarnased poolused tõrjuvad üksteist, mis tekitab elektromagnetilise tõukejõu, mis tõstab rongi 1-10 cm kõrgusele rööbastest ja tõmbab seda edasi, kasutades selle mähistesse juhitavale vahelduvvoolule antavat voolu.
K: Mis on Transrapid?
V: Transrapid on elektromagnetiline vedrustussüsteem (EMS), mille on välja töötanud Saksa insenerid oma maglev-tehnoloogia versiooni jaoks. See töötab nii, et rongil on alumise osa all elektromagnetid, mis kerivad terast juhtrööpad, tõstes seda umbes 1/3 tolli võrra ülespoole rööbastest, samal ajal kui teised juhtmagnetid hoiavad seda sõidu ajal stabiilsena.
K: Kui kiiresti võib Transrapid reisijatega sõita?
V: Transrapid võib saavutada kiiruse kuni 490 km/h, kui rongis on reisijad.
K: Kuidas on see võrreldav pikamaalendudel kasutatavate lennukitega?
V: Kauglendudel kasutatavad reisilennukid saavutavad tavaliselt tippkiiruse umbes 560 km/h (900 km/h), mis on veidi aeglasem kui see, mida Transrapid suudab saavutada reisijatega pardal.
