Manta (Manta birostris) — suurim rai: omadused, levik ja käitumine

Manta (Manta birostris) – maailma suurim rai: avasta selle hiiglasliku keha, ränded, levik troopilistes vetes, sügavussukeldumised ja erakordne käitumine ning intelligentsus.

Manta rai (Manta birostris) on raiude suurim liik. Suurim teadaolev isend oli üle 7,6 meetri tiivalaiuse (“lõuendi”) ja kaalus ligikaudu 1 300 kilogrammi. Manta leiab end kogu maailma troopilistes ja subtroopilistes vetes, eelistades sageli korallrahude ja lahtede lähedust, kuid liigub vabalt ka avamerealadel. Raiude, haide ja teiste Elasmobranchii seas on mantadel väga suur aju-selgase suhe – neil on võrreldes paljude teiste kaladega suhteliselt arenenud ajustruktuurid; mõned uuringud viitavad ka ajutemperatuuri säilitamisele sügavustes tänu erisustele vereringes.

Välimus ja anatoomia

Manta tunnuslikud jooned on suured tiivad (tiivalaius võib ulatuda mitme meetri võrra), kõrvukelme sarnased eesotsal olevad cephalic-lapid, mis aitavad toitu veest koondada, ja suur alumine suu, mis on kohandatud filtritoitumiseks. Mantadel on oma iseloomulikud kõhupoole mustrilused, mida kasutatakse isendite äratundmiseks (foto-ID meetod).

Liigid ja taksonoomia

Traditsiooniliselt on mantasid kirjeldatud kui vähemalt kahte liiki: Manta birostris (suur või hiidmanta), mis sooritab sageli pikki ränne, ning Manta alfredi (riffmanta), mis on väiksem ja tavaliselt piirab rännet. Oluline on märkida, et taksonoomias on toimunud muudatusi ning mõnikord käsitletakse mantasid koos muude mobulalakidega (sugukonnas, mida mõnikord on vaja üle vaadata) — seetõttu võivad nimed ja klassifikatsioon muutuda uute teadusuuringute valguses. Sugukond vajab jätkuvat uurimist.

Toitumine ja käitumine

Mantad on filtreerijad: nad toituvad peamiselt planktonist (zooplankton, väiksed krillid ja kopepoodid) ning aeg-ajalt väiketest kaladest. Toitumise käigus ujuvad nad suu avatud asendis ja kasutavad cephalic-lappe, et toiduvoolu koondada. Tuntud käitumisviiside hulka kuulub “barrel rolling” (pöörlev filtritoitumine) ning pinnal toitmine tihti suurte planktonipilahvete ajal.

• Ilmekad puhastusjaamad — mantad külastavad korallrahu puhastuskohti, kus väikesed puhastuskalad eemaldavad parasiite ja surnud koesid.
• Loendud ja sotsiaalne käitumine — mantasid võib näha üksikult või gruppides; vahel nähtakse “mating train” käitumist, kus mitu isast jälitavad emast paaritumise eesmärgil.
• Sukeldumissügavused — mantadel on dokumenteeritud sukeldumisi sadadesse meetritesse; andmed näitavad mõnikord sukeldumisi kuni umbes 500–1 000 m sügavusele, kus veetemperatuur on märkimisväärselt madalam.
• Ekstsentrilised hüpped — mantad võivad aeg-ajalt vee sisse hüpata (breaching), mis võib olla seotud parasiitide eemaldamise, suhtluse või mänguga.

Paljunemine

Mantade paljunemine on aeglane: viljastumine on sisemine ja emased annavad poegi elusalt (ovovivipaarne/puudub pikem loote areng väliskestal). Paaritumine hõlmab tavaliselt jälitamist ja paaritumisridu. Rasedusaeg on hinnanguliselt umbes 12–13 kuud ning sündida võib tavaliselt üks (harvemini kaks) poega. Madal poegade arv muudab populatsiooni taastumise aeglaseks ja tundlikuks inimtegevuse mõjudele.

Kaitse ja ohud

Paljud manta-liigid on ohustatud või haavatavad. Peamised ohud on:

• siht- ja kõrvalsaak kalanduses (võrkudes, trawlides, purskkaevudes),
• manta gill-rakerite väärtus meditsiinilistel ja turustuslikel turgudel,
• laevade löögid ja turismist tingitud stress (liigne lähenemine, puudutamine),
• elupaikade halvenemine, saastumine ja kliimamuutuste mõju planktoni kättesaadavusele.

Rahvusvahelisel tasandil on mantad kaitse all mitmetes konventsioonides ja neid reguleeritakse näiteks CITES-i ja muude riiklike seadustega. Paljudes piirkondades on loodud kaitsepiirkonnad ja kalapüügikeelud. Kuna mantade eluring ja paljunemine on aeglane, on pikemaajalised kaitsemeetmed eriti olulised.

Inimeste ja teaduse huvi

Mantad on populaarne sihtgrupp ökoturismiks (sukeldumine, snorgeldamine), mis võib pakkuda olulist majanduslikku kasu kohalikule kogukonnale, kui seda tehakse vastutustundlikult (ära puuduta, hoia ohutut distantsi, väldi segamist puhastusjaamades). Teadlased kasutavad mantade uurimiseks satelliit- ja akustilist jälgimist, foto-ID meetodeid ventraalse mustri alusel ning geneetikat, et mõista rände-, populatsiooni- ja sugulussuhteid.

Miks mantad on olulised?

Mantad aitavad hoida mereökosüsteeme tasakaalus, osaledes planktoni kontrollimises ja toimides näitajatena merekeskkonna tervise kohta. Nende esteetiline ja käitumuslik eripära muudab nad ka väärtuslikeks looduskaitselisteks saadikuteks, kelle olemasolu võib edendada kaitsemeetmeid laiemalt.

Oluline teada: kui soovite mantasid vaadelda, järgige kohalikke juhiseid ja rangerite soovitusi, et mitte kahjustada neid või nende elupaiku.

Otsing