Acastus (/əˈkæstəs/; vanakreeka keeles Ἄκαστος) on tegelane kreeka mütoloogias. Ta purjetas koos Iasoni ja argonautidega ning osales Kalydoonia metssea jahtimisel.

Perekond ja päritolu

Acastus oli ühe Iolkose kuninga Peliasi poeg. Tema täpne sugupuu ja laste nimed varieeruvad allikate vahel — mõnedes versioonides mainitakse tütreid või muid järeltulijaid, kuid nende andmed ei ole alati ühesed. Müütides esineb Acastus tavaliselt kui aristokraatlik Iolkose suguvõsa liige ja hilisem kuningas.

Argonaut ja metssea jaht

Acastus on tuntud eelkõige kui Argonautide hulgast: ta kuulub Iasoni juhtimisel tehtud laevareisi kaaslaste hulka, mis otsis kuldvillast. Lisaks Argonautide saagale osales ta ka Kalydoonia metssea (kalüdonia metssea) jahil — sündmus, kus kokku tulid paljud Kreeka vapustajad, et rõõmutada kuningas Oineuse poolt saadetud jahti ning kus tekkisid mitmed kuulsad konfliktid ja sõprussuhted mütoloogias.

Iolkose kuningas ja peamised müüdid

Pärast Peliase surma sai Acastusest Iolkose kuningas. Temaga seonduvad mitmed episoodid, milles on mitu erinevat versiooni:

  • Peamine raamistus on seotud Peliase ja Iasoni looga — pärast seda, kui Medea ja Iason olid Peliase petnud ja ta suri (erinevad allikad annavad sündmusele eri nüansse), jäi Iolkos poliitiliselt keeruliseks ning Acastus mängis selles olukorras olulist rolli.
  • Üks tuntud episood puudutab Acastuse ja tema abikaasa (tavaliselt nimetatud Astydameia või mõnes allikas ka Hippolyte) vahelist lugu seoses peajumal Peleusega. Astydameia olevat armunud Peleusesse; kui Peleus armastust ei vastanud, süüdistas naine teda petlikult oma mehe ees. Selle tulemusena püüdis Acastus Peleust kättemaksuks alt vedada — mitmes versioonis jäeti Peleus rünnaku või teekonna ajal haavatuna või ilma relvata, kuni ta lõpuks pääses ja kättemaksu kavandas.
  • Mõnedes allikates on Acastus tarvitanud ka sõjalisi samme Iasoni ja tema liitlaste vastu pärast Peliase surma, ent täpne käik ning motiivid sõltuvad traditsioonist ja kirjanduslikust allikast.

Müütide erinevad versioonid ja tõlgendused

Kreeka müütide edastamisel on palju varieeruvust: Apollodorose, Apolloniuse Rhodiuse, Hyginuse ja Pausaniose tekstides esinevad pisut erinevad detailid Acastuse elust ja tegudest. Mõnes versioonis on rõhk tema õigussüsteemil ja rituaalsetel puhastustel (näiteks puhastamine tapmises osalenud võõrastest), teistes rõhutatakse võitlustest ja isiklikest konfliktidest lähtuvaid sündmusi.

Kultuuriline pärand

Acastus koos teiste Argonautide ja Kalydoonia metssea jahil osalenutega on kujunenud osaks klassikalisest mütoloogiast, mida on käsitletud antiiksetes eeposes, epigrammides ning kujutatud keraamikal ja skulptuuris. Tema lugu on üks paljudest, mis ilustavad kreeka kangelaste omavahelisi suhteid, ausa ja pettuse teemat ning kuningliku võimu ja õigluse küsimusi.

Allikad

Põhilised antiiksed allikad, kus Acastusest juttu on, on Argonautica (Apollonius Rhodius), Apollodorose Bibliotheca, Hyginus ja Pausanias. Nendes tekstides leidub erinevaid versioone ja üksikasju, mistõttu konkreetsete sündmuste tõlgendamine nõuab sageli eri allikate võrdlemist.