Acastus — Kreeka mütoloogia tegelane, argonaut ja Iolkose kuningas

Acastus — Kreeka mütoloogia kangelane, Iolkose kuningas ja argonaut; avasta tema seiklused Iasoniga, metssea jaht ja müstilised pärandid.

Autor: Leandro Alegsa

Acastus (/əˈkæstəs/; vanakreeka keeles Ἄκαστος) on tegelane kreeka mütoloogias. Ta purjetas koos Iasoni ja argonautidega ning osales Kalydoonia metssea jahtimisel.

Perekond ja päritolu

Acastus oli ühe Iolkose kuninga Peliasi poeg. Tema täpne sugupuu ja laste nimed varieeruvad allikate vahel — mõnedes versioonides mainitakse tütreid või muid järeltulijaid, kuid nende andmed ei ole alati ühesed. Müütides esineb Acastus tavaliselt kui aristokraatlik Iolkose suguvõsa liige ja hilisem kuningas.

Argonaut ja metssea jaht

Acastus on tuntud eelkõige kui Argonautide hulgast: ta kuulub Iasoni juhtimisel tehtud laevareisi kaaslaste hulka, mis otsis kuldvillast. Lisaks Argonautide saagale osales ta ka Kalydoonia metssea (kalüdonia metssea) jahil — sündmus, kus kokku tulid paljud Kreeka vapustajad, et rõõmutada kuningas Oineuse poolt saadetud jahti ning kus tekkisid mitmed kuulsad konfliktid ja sõprussuhted mütoloogias.

Iolkose kuningas ja peamised müüdid

Pärast Peliase surma sai Acastusest Iolkose kuningas. Temaga seonduvad mitmed episoodid, milles on mitu erinevat versiooni:

  • Peamine raamistus on seotud Peliase ja Iasoni looga — pärast seda, kui Medea ja Iason olid Peliase petnud ja ta suri (erinevad allikad annavad sündmusele eri nüansse), jäi Iolkos poliitiliselt keeruliseks ning Acastus mängis selles olukorras olulist rolli.
  • Üks tuntud episood puudutab Acastuse ja tema abikaasa (tavaliselt nimetatud Astydameia või mõnes allikas ka Hippolyte) vahelist lugu seoses peajumal Peleusega. Astydameia olevat armunud Peleusesse; kui Peleus armastust ei vastanud, süüdistas naine teda petlikult oma mehe ees. Selle tulemusena püüdis Acastus Peleust kättemaksuks alt vedada — mitmes versioonis jäeti Peleus rünnaku või teekonna ajal haavatuna või ilma relvata, kuni ta lõpuks pääses ja kättemaksu kavandas.
  • Mõnedes allikates on Acastus tarvitanud ka sõjalisi samme Iasoni ja tema liitlaste vastu pärast Peliase surma, ent täpne käik ning motiivid sõltuvad traditsioonist ja kirjanduslikust allikast.

Müütide erinevad versioonid ja tõlgendused

Kreeka müütide edastamisel on palju varieeruvust: Apollodorose, Apolloniuse Rhodiuse, Hyginuse ja Pausaniose tekstides esinevad pisut erinevad detailid Acastuse elust ja tegudest. Mõnes versioonis on rõhk tema õigussüsteemil ja rituaalsetel puhastustel (näiteks puhastamine tapmises osalenud võõrastest), teistes rõhutatakse võitlustest ja isiklikest konfliktidest lähtuvaid sündmusi.

Kultuuriline pärand

Acastus koos teiste Argonautide ja Kalydoonia metssea jahil osalenutega on kujunenud osaks klassikalisest mütoloogiast, mida on käsitletud antiiksetes eeposes, epigrammides ning kujutatud keraamikal ja skulptuuris. Tema lugu on üks paljudest, mis ilustavad kreeka kangelaste omavahelisi suhteid, ausa ja pettuse teemat ning kuningliku võimu ja õigluse küsimusi.

Allikad

Põhilised antiiksed allikad, kus Acastusest juttu on, on Argonautica (Apollonius Rhodius), Apollodorose Bibliotheca, Hyginus ja Pausanias. Nendes tekstides leidub erinevaid versioone ja üksikasju, mistõttu konkreetsete sündmuste tõlgendamine nõuab sageli eri allikate võrdlemist.

Perekond

Akaastus oli tollase Iolkuse kuninga Peliase ja Anaxibia (mõnes pärimuses Philomache) poeg. Akastusel ja tema naisel Astydameial (ka Hippolyte, Kreeteuse tütar) oli kaks tütart: Sterope (Στερόπη) ja Laodamia ning mitu poega. Teine tütar, Sthenele (Σθενέλη), on Bibliotheca poolt antud Menoetiuse naiseks ja Patrokloose emaks.

Mütoloogia

Pärast argonautide naasmist manipuleeris Medeia Akastose õdesid, et nad lõikaksid oma isa Peliase tükkideks ja keedaksid need ära. Kui Acastus seda kuulis, mattis ta oma isa, ajas Iasoni ja Medeia (ja Pausaniase sõnul ka oma õed) Iolkusest minema ning korraldas oma isa auks matusemängud. Seejärel sai temast Iolkuse kuningas.

Akastos puhastas Peleuse Phthia kuninga Eurytioni mõrvast. Akastose naine (mütoloogias erineva nimega; sageli Astydamia, kuid mõnikord Hippolyte, Kreeteose tütar) armus Peleusesse, kuid too põlgas teda. Kibestunult saatis ta käskjalga Antigonele, Peleuse naisele ja Eurytioni tütrele, et teatada talle, et Peleus peab abielluma Akastose tütre Sterope'iga.

Astydamia rääkis seejärel Akaastosele, et Peleus oli püüdnud teda vägistada. Akastos võttis Peleuse jahipidamisele ja peitis tema mõõga, kui ta magas, ning jättis ta siis Pelioni mäele, kus kentaurid teda tapsid. Tark kentaur Chiron (või jumal Hermes) andis Peleuse mõõga tagasi ja Peleus suutis põgeneda. Koos Iasoni ja Dioskuuridega rüüstas Peleus Iolkuse, tükeldas Astydamia (ja mõnel juhul ka Akastose enda) ning marssis oma armee tükkide vahele. Nende kuningriik langes hiljem Iasoni pojale Thessalosele.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3