Brasiilia Rahvuskongress: koosseis, ülesanded ja ajalugu

Brasiilia Rahvuskongress on Brasiilia riiklik parlament. See on kahekojaline: kaks koda on saadikute koda (Câmara dos Deputados) ja senat (Senado Federal). Senati president on ühtlasi ka Rahvuskongressi (Presidência do Congresso Nacional) president ning juhib ühisistungite tööd. Rahvuskongressi ajaloolised juured ulatuvad 19. sajandisse ja tänapäevane struktuur ja toimimisviis on kujunenud välja eri põhiseaduste ja poliitiliste reformide tulemusena.

Koosseis

Saadikute koda (Câmara dos Deputados) koosneb 513 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Saadikute valimine toimub suhtelise esinduse põhimõttel osariikide kaupa (avatud nimekiri ja proportsionaalne jaotus); igal föderaalosariigil on esindatuse minimo ja maksimumi piirangud (näiteks minimaalne jaotus väiksematele osariikidele, maksimaalne piir suurematele osariikidele).

Senat (Senado Federal) koosneb 81 senaatorist — igaüks Brasiilia 26 osariigist ja Föderaalpiirkonnast (Distrito Federal) valib kolm esindajat, kes teenivad kaheksaaastaseid ametiaegu. Senati valimised on perioodilised: nelja-aastaste valimiste käigus valitakse vaheldumisi kas kolmandik või kaks kolmandikku kohtadest, mis tagab stabiilsuse ja järjepidevuse.

Põhiülesanded ja volitused

Seadusandlus: mõlemad koda osalevad föderaalsete seaduste vastuvõtmises — seaduseelnõud võivad alguse saada kas saadikute kojast või senatist (erandid kehtivad teatud eelarve- ja maksualaste eelnõude puhul).
Põhiseaduse muutmine: põhiseaduse muudatused (PEC — Proposta de Emenda à Constituição) peavad saama heakskiidu mõlemas kojas vastavalt põhiseaduses sätestatud häälteenamustele.
Järelevalve täidesaatva võimu üle: Rahvuskongress kontrollib valitsuse tegevust, kutsub ministreid aru andma, moodustab uurimiskomisjone (CPI — Comissões Parlamentares de Inquérito) ning võib algatada kohtuprotsesse (näiteks ametisse nimetamise või süüdistuse asjus).
Nõusolek tähtsate ametisse nimetuste ja lepingute osas: senat ratifitseerib mõningaid presidendi nimetusi (näiteks kõrgete kohtute kohtunikud, suursaadikud ja teatud liigitused) ning välislepinguid.
Eelarve ja maksupoliitika: riigi eelarve ja maksualased ettepanekud toimuvad koostöös mõlema kojaga; tavaliselt peab valitsuse eelarvestrateegia läbima saadikute koja algatatud menetluse.
Impeachment ja kriminaalvastutus: poliitiliste kuritegude puhul algatab saadikute koda süüdistuse (impeachmenti) ja senat viib läbi kohtuprotsessi, mis võib viia ametist kõrvaldamiseni.

Töökorraldus, immuniteedid ja komiteed

Rahvuskongressil on hulk püsivaid ja erikomisjone, mis uurivad eri valdkondi (eelarve, välissuhted, kohtusüsteem jms). Parlamentaarsete liikmete tööd reguleerib mõlema koja reeglistik; seadusandlik töö toimub istungitel, komisjonide aruteludel ja avalikel kuulamistel. Parlamentaaridel on teatud immuniteedid seoses poliitiliste arvamuste ja hääletustega ning olemas on erireegel (foro privilegiado) kõrgete riigiametnike kohtumenetluse osas — seda on ajas arutatud ja ka piiratud teatud reformidega.

Ajalugu ja peakorter

Kaasaegne Brasiilia pealinn Brasília ja selle ametlik riigivõimude ala loodi 1960. aastal eesmärgiga koondada föderaalne võim keskmesse. Rahvuskongressi hoone asub Praça dos Três Poderes (kolme võimu väljak) keskel ning on arhitektuuriliselt kuulus — selle autor on Oscar Niemeyer. Komplektil on kaks kõrghoonet ja kaks eripärast kuppel- ning nõgusamäge, kus üks pool kuulub senatile ja teine saadikute kojale; hoone on Brasiilia modernistliku arhitektuuri sümbol.

Rahvuskongress mängib keskset rolli Brasiilia demokraatias: ta loob seadusi, kontrollib täidesaatvat võimu ja esindab kodanike huve föderaalsel tasandil. Selle töö ning koosseisu reeglid võivad ajas muutuda poliitiliste ja õigussüsteemi reformide kaudu, seega on oluline jälgida värskeid otsuseid ja põhiseaduslikke muudatusi.