Varjupaigataotleja: määratlus, õigused ja erinevus pagulasest

Varjupaigataotleja on isik, kes on sunnitud põgenema oma koduriigist tagakiusamise, sõja, genotsiidi või massimõrva tõttu ning otsib kaitset mõnes teises riigis, kuid ei ole veel pagulaseks tunnistatud. Varjupaiga taotlemine tähendab, et isik palub ametlikult vastuvõtval riigil hinnata tema ohtu ja vajadust rahvusvahelise kaitse järele.

Kes otsustab ja millised võivad olla tulemid

Otsuse, kas isik on pagulane või vajab muu liiki rahvusvahelist kaitset, teeb enamasti vastuvõtva riigi pädev asutus või koht. Vahel ei tunnistata varjupaigataotlejat ei pagulaseks ega seaduslikuks sisserändajaks ning teda võidakse käsitleda kui ebaseaduslikku sisserändajat (isikut, kes ei ole selle riigi kodanik), isegi kui tema elu oli ohus riigis, kust ta põgenes.

Millist protsessi varjupaigataotleja läbib

Pärast taotluse esitamist hinnatakse isiku olukorda – sh tema väiteid tagakiusamise kohta, ohtu koju naastes ning väärikuse ja turvalisuse küsimusi. Valitsusile esitatud faktide ja tõendite põhjal otsustatakse, kas isik vastab pagulase definitsioonile või vajab mõnda muud kaitset (nt lühiajaline humanitaarne kaitse).

Varjupaigataotleja õigused ja kohustused

Põhilised õigused: õigus taotleda rahvusvahelist kaitset ja saada taotluse läbivaatamise ajal vastuvõtutingimusi (sõltuvalt riigist): majutus, esmatarbekaup, meditsiiniline abi ning sageli ka ligipääs õigusabilele ja tõlkele.
Kehtib tagasisaatmise keel (non‑refoulement): kui isik on tõsises ohus, ei tohi teda tagasi saata riiki, kus tema elu või vabadus oleks ohus.
Piirangud: enne staatuse omandamist võivad olla piiratud õigused töötada, reisida või saada täielikku ühiskondlikku tuge. Mõnikord kehtib kohustus viibida vastavas vastuvõtukeskuses.
Õigus esitada kaebus ja kasutada õigusabi: kui taotlus lükatakse tagasi, on enamasti võimalik otsus kohtulikult vaidlustada või esitada apellatsioon.

Erinevus varjupaigataotleja ja pagulase vahel

Varjupaigataotleja on protsessi ajal olev isik, kellel pole veel rahvusvahelist staatused. Pagulane seevastu on isik, kellele on ametlikult tunnistatud kaitse näiteks pagulasseisundi alusel – sellisel juhul kehtivad talle konkreetsed õigused ja rahvusvahelised kohustused. Kui keegi ei täida pagulase tingimusi, siis ta ei saa nende õiguste eest kaitset ning vastuvõtja riik ei pea talle järgima pagulasseisundi konventsiooni sätteid.

Praktilised soovitused varjupaigataotlejale

Esita taotlus ametlikult ja võimaluse korral dokumente, mis toetavad su väiteid (nt isikut tõendavad paberid, arstiandmed, tunnistused).
Kasuta õigust õigusabile – paljudes riikides on sellele ligipääs tasuta või soodustingimustel.
Tunne oma õigusi ja kohustusi: küsi infot vastuvõtva riigi asutustelt või usaldusväärsetelt õigusalastelt organisatsioonidelt.
Ära tagane ega lahku riigist enne, kui oled teadlik oma õigustest ja menetluse võimalikest tagajärgedest.

Muud märkused

Riigiti võivad protseduurid, tähtaegade pikkus ja vastuvõtutingimused oluliselt erineda. Mõned riigid pakuvad ka ajutist või humanitaarset kaitset inimestele, kes ei kvalifitseeru pagulasena, kuid kellele tagasisaatmine oleks inimsusevastane või ohtlik. Kui võimalik, otsi kohalikku abi ning tutvu sihtriigi seaduste ja tavadega, et paremini mõista oma olukorda.

Armeenia põgenikunaine koos oma pojaga. (Armeenia genotsiid)

Muu lehekülg

Poliitiline varjupaik

Küsimused ja vastused

K: Mis on varjupaigataotleja?

V: Varjupaigataotleja on inimene, kes on sunnitud oma riigist põgenema demotsiidi, genotsiidi või massimõrva tõttu ja otsib varjupaika mõnes lähiriigis, kuid teda ei ole veel pagulasena vastu võetud.

K: Mille poolest erinevad pagulased ja varjupaigataotlejad?

V: Pagulased on isikud, kellele on antud seaduslik luba riigis viibimiseks pärast seda, kui nad on tunnistatud isikuteks, kes olid sunnitud tagakiusamise tõttu oma päritoluriigist põgenema. Varjupaigataotlejaid seevastu ei ole veel pagulaseks tunnistatud ja nad ootavad veel oma taotluse menetlemist.

Küsimus: Miks võib mõnda varjupaigataotlejat kohelda kui ebaseaduslikku sisserändajat?

V: Mõnedel varjupaigataotlejatel, keda ei ole veel pagulasteks tunnistatud, ei pruugi olla seaduslikku luba jääda riiki, kuhu nad põgenesid, ja seetõttu võidakse neid kohelda ebaseaduslike sisserändajatena, isegi kui nende elu oli päritoluriigis ohus.

K: Kes otsustab, kas inimene on pagulane või mitte?

V: Otsuse, kas kedagi pagulaseks tunnistada, teevad sageli vastuvõtva riigi valitsusasutused.

K: Kuidas hinnatakse varjupaiga staatust?

V: Kui isik taotleb mõnes riigis varjupaika, hindab tema pagulasseisundit valitsus, et teha kindlaks, kas ta on tagakiusamise tõttu ohus või üritab lihtsalt tasuta riiki rännata.

K: Kas varjupaigataotlejatel on samad õigused kui pagulastel?

V: Ei, varjupaigataotlejatel, keda ei ole pagulaseks tunnistatud, ei ole samu õigusi kui pagulastel.

K: Kas valitsus peab järgima pagulasseisundiga mitteseotud varjupaigataotlejate puhul pagulasseisundit käsitlevat konventsiooni?

V: Ei, valitsus ei pea järgima pagulasseisundit käsitlevat konventsiooni varjupaigataotlejate puhul, keda ei ole pagulaseks tunnistatud.