Lähim sugulane — määratlus, õigused ja pärimisjärjekord
Kes on lähim sugulane, millised on tema õigused ja pärimisjärjekord — selged selgitused, praktilised näited ja nõuanded testamentide ning meditsiiniotsuste jaoks.
Lähim sugulane (inglise keeles next of kin, lühendina NOK) tähistab isiku lähimat elavat veresugulast või sugulasi. Mõnes riigis on “lähima sugulase” mõiste õiguslikult määratletud, teistes riikides kasutatakse seda pigem tavakeeles ilma konkreetse juriidilise tähenduseta. Sõltuvalt riigist ja seadusandlusest määrab lähima sugulase roll ära nii pärimisõigused, meditsiinilised volitused kui ka suhtluse ja teavitamise järjekorra surma- või hädaolukorras.
Mida tähendab pärimisjärjekord (intestaatne pärimine)?
Kui isikul puudub testament, jaguneb tema vara seaduses sätestatud järjekorras. Kuigi täpsed reeglid erinevad jurisdiktsiooniti, on tavaline järjestus järgmine:
- Abikaasa ja/lõi registreeritud partner (sõltuvalt seadustest võib osa või kogu vara minna abikaasale);
- Lapsed (sh lapsendatud lapsed) — sageli jagunevad saadused võrdsetes osades;
- Vanemad — kui ei ole abikaasat ega järeltulijaid;
- Vanavanemad;
- Tädid, onud, nõod ja teised kaugemad sugulased.
Kui pärilasi ei leita, läheb pärand sageli riigile (erinevalt testamendipärimisest, kus isik saab ise määrata pärijad).
Meditsiinilised otsused ja teavitamine
Hädaolukorras, kus isik ei suuda ise otsustada (teadvusetus, vaimne puue vms) ja puudub testamendiväline tervisevolitus või volinik, võivad meditsiinilised otsused ning lähedastega ühenduse võtmise õigused tulla lähimatest sugulastest. Praktikas tähendab see, et:
- esimeseks kontaktiks ja otsustajaks võivad olla abikaasa või lapsed,
- kui neid ei ole, kutsutakse vanemaid, õdesid-vendi või teiseseid sugulasi vastavalt kohalduvale seadusele,
- paljudes riikides on võimalik ette määrata healthcare proxy ehk terviseline volinik või koostada elujuhised (advance directive), mis ületavad sugulaste oletatud õigusi.
Abikaasa vs elukaaslane (mitteabieluline partner)
Paljudes jurisdiktsioonides on abikaasal automaatsed teatud õigused (pärimine, teavitamine, otsustamine). Mitteabielused elukaaslased ei pruugi sünnipäraselt samu õigusi omada, kuigi järjest enam on riike ja piirkondi, kus ka registreeritud elukaaslased või püsipaarid saavad sarnaseid õigusi. Puuduliku õigusliku tunnustuse tõttu on see tihti põhjus kohtuvaidlustele, eriti samasooliste paaride puhul. Selle vältimiseks on soovitatav:
- koostada testament;
- vormistada elukaaslase kasuks pärandus- või varaõigused;
- anda tervisevolitus ja volitus otsustamiseks.
Lapsendamine, sammvanemad ja teised sugulussuhted
Enamikes õigusruumides käsitletakse lapsendatud last samaväärselt bioloogilise lapsena pärimis- ja muudes õiguslikes küsimustes. Seevastu sammvanemad, poolõed või poolvennad ja abieluvälised sugulaslikud suhted võivad olla seaduste järgi eriolukorras erinevalt reguleeritud. Abielusugulasi (nt eksabikaas) ei loeta tavaliselt “lähisugulasteks” ilma eraldi õigusliku aluseta.
Sugulusastmed ja näited
Sugulusastmete määratlus (esimene aste, teine aste jne) varieerub, kuid tavaliselt:
- Esimene aste: lapsed ja vanemad (otsene järeltulev ja eelnev joon);
- Teine aste: õed-vennad, vanavanemad;
- Kolmas aste: tädid, onud, esimesed nõod.
Näide pärimisest ilma testamentita: kui isikul on abikaasa ja lapsed, jaguneb pärand tavaliselt abikaasa ja laste vahel vastavalt kohalduvale seadusele. Kui abikaasa ja lapsed puuduvad, lähevad õigused edasi vanematele või õdedele-vendadele jms.
Praktilised soovitused ja õiguslik kaitse
- Koosta testament — see on kõige kindlam viis oma vara jaotuse määramiseks.
- Määra tervisevolinik ja koostada elujuhised, et määrata, kes teeb meditsiinilisi otsuseid sinu eest.
- Võta vajadusel õigusabi, sest pärimis- ja perekonnaõiguse nüansid erinevad oluliselt riigiti.
- Hoolda dokumentide (sünnitunnistus, abielutunnistus, lapsendamisaktid, testament, volitused) korras hoidmist ja kättesaadavust lähedastele.
Kokkuvõte
Lähim sugulane on tähtis mõiste nii pärimisõiguste kui ka meditsiiniliste otsuste kontekstis, kuid selle täpne sisu sõltub riigist ja seadusandlusest. Lähedaste õiguste kaitseks on soovitatav planeerida ette: teha testament, määrata volitused ja pidada dokumente korras. Kui on küsimusi konkreetse olukorra või jurisdiktsiooni kohta, tasub pöörduda kohaliku juristi või notari poole.
Küsimused ja vastused
K: Mis on isiku lähim sugulane?
V: Isiku lähim sugulane (NOK) on tema lähim elav veresugulane või sugulased.
K: Kas igas riigis on mõiste "lähim sugulane" määratletud samamoodi?
V: Ei, mõnes riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, on "lähima sugulase" õiguslik määratlus, samas kui teistes riikides, näiteks Ühendkuningriigis, ei pruugi üldse viidata veresugulastele.
K: Kellel on tavaliselt otsustusõigus juhtudel, kui puudub selge testament või antud juhised ja isikul puudub abikaasa?
V: Sellistel juhtudel lähevad pärimisõigused tavaliselt lähimale sugulasele (olenemata vanusest), tavaliselt lapsele, vanemale või õele-vennale. Kui lähedased täisealised sugulased puuduvad, läheb otsustusõigus sageli õe- või vennapojale, esimesele nõbule, tädile või onule või vanavanemale.
K: Mis juhtub, kui isik sureb testamendijärgselt ilma tuvastatava lähima sugulaseta?
V: Tavaliselt läheb surnud isiku pärandvara riigile.
K: Millistel asjaoludel võib lähim sugulane osaleda meditsiinipersonali poolt tehtavates meditsiinilistes otsustes?
V: Kui isik ei ole võimeline (vanuse või vaimse puude tõttu või kui ta on teadvuseta) enda eest otsuseid tegema ja tal puudub abikaasa või lapsed, siis võivad tema lähimad sugulased osaleda meditsiinipersonali poolt tehtavates meditsiinilistes otsustes vastavalt asjaomase jurisdiktsiooni eriseadustele.
K: Kas lapsendatud lapsi koheldakse veresugulastena, kui on vaja kindlaks teha, keda peetakse lähimaks sugulaseks?
V: Jah, lapsendatud lapsi koheldakse veresugulastena, kui on vaja kindlaks teha, keda peetakse lähimaks sugulaseks.
K: Kas abielusugulasi loetakse kunagi lähimadeks sugulasteks?
V: Ei, abielus olevaid sugulasi ei peeta kunagi lähikondseteks.
Otsige