NML Cygni — punane hüperhiiglane ja üks suurimaid teadaolevaid tähti
NML Cygni — erakordselt suur punane hüperhiiglane: raadius ~1640×Päike, massikadu suur, paikneb ~5300 valgusaastat Cygnus OB2 assotsiatsioonis, ümbritsetud tolmu- ja molekulaarümbrikuga.
NML Cygni ehk V1489 Cygni on väga külm, punane hüperhiiglane ja üks kõige tähelepanuväärsemaid teadaolevaid massiivseid tähti. See on suurimaid praegu teadaolevaid tähti ning tema mõõtmed ja heleduseomadused teevad temast ühe silmapaistvama ülihiidtähe. Selle raadius on hinnanguliselt umbes 1640 korda suurem kui Päikese raadius, mis tähendab, et kui NML Cygni asuks Päikese asemel, ulatuks tema pind väljapoole orbiiti, kus Maa tavaliselt asub. Täht paistab tugevalt infrapunas ja on üks äärmiselt heledatest ülihiidtähtedest. NML Cygni avastati 1965. aastal Gerry Neugebaueri, D. M. Martzi ja Robert Leightoni poolt ning nimetuse "NML" algtähed pärinevad nende avastajate perekonnanimedest.
Päritolu, asukoht ja kaugus
NML Cygni asub Linnukese (Cygnus) tähtkujus ja on osa suuremast noorest massiivsete tähtede kogumist. Tähte eraldab Maast ligikaudu 1,74 ± 0,2 kpc ehk umbkaudu 5–6 tuhat valgusaastat; mõnes kirjelduses kasutatakse umbkaudset väärtust ~5300 valgusaastat. See teeb NML Cygnist ühe Cygnus OB2 assotsiatsiooni tuntumatest liikmetest — üks lähematest massiivsete tähtede rühmadest meie galaktikas.
Füüsikalised ja keemilised omadused
NML Cygni on külm M-tüüpi (punane) superhiiglane, mille atmosfäär ja ümbrus on väga rikas molekulide ja tolmu poolest. Tähte ümbritseb tihe tolmukate ja asümmeetriline udukogu — iseloomulik on hulknurkne või ühepoolne struktuur, mitte puhtalt sfääriline kest — milles on tuvastatud H2O auru ning palju muid molekule. NML Cygni on poolmuutliku muutliku tähega, mille tavaline heleduse kõikumise periood on ligikaudu 940 päeva; selline muutlikkus on tüüpiline väga suurte ja külmade superhiidide jaoks.
Täht kuulub tuntud massiivsete täheparvede hulka: see on osa Cygnus OB2 assotsiatsioonist, mis on ligikaudu 1,74 ± 0,2 kpc kaugusel. Selles rühmas leidub mõningaid kõige massiivsemaid ja heledamaid teadaolevaid tähti, sealhulgas oletatavalt helendav sinine muutuja Cyg OB2 #12. NML Cyg on massiivne ja hapnikurikas täht ning tema ümbruses on avastatud mitmeid molekule: H 2O, SiO, CO, HCN, CS, SO, SO2 ja H2 S. Lisaks on selles ümbruses tugevad maser-signaali allikad (näiteks OH-, H2O- ja SiO-maserid), mida kasutada uurimisel tähte ümbritsevate gaasi- ja tolmukihtide ruumilise struktuuri kaardistamiseks.
Tolmukestad, massikaotus ja võimalik lõpp
NML Cygnil on vähemalt kaks tihedat tolmu- ja molekulide ümbrikku (kestade süsteem), mis on tekkinud pikaajalise ja intensiivse massikadu tulemuseks. Selle massikadu on üks kõrgeimaid, mis on täheldatud punaste hiidude hulgas: ligikaudu 2 × 10-4 M☉ aastas. Selline tugev massikaotus muudab tähe ümbruse väga ebatasaseks ja põhjustab tihti asümmeetrilisi väljutusi ning tiheda tolmukihi moodustumist, mis neelab nähtavat valgust ja teeb NML Cygni eriti heledaks infrapunas.
Suurte massiga tähed nagu NML Cygni elavad lühikest ja vägagi dünaamilist elu ning nende lõpp on tavaliselt jõuline: pärast palju massi kaotamist võib selline täht lõppeda supernoovana või minna läbi lühiajaliste, väga aktiivsete evolutsioonietappide (näiteks teisendudes Wolf–Rayet’iks), sõltuvalt algmassist ja massi kaotamise ajalukust. NML Cygni on seetõttu täht uurimaks täheelutsüklite hilisfaase, massi kaotuse mehhanisme ja seda, kuidas keskkond mõjutab supernoovaeelseid tingimusi.
Uurimismeetodid ja tähtsus
NML Cygnit on uuritud mitmel lainepikkusel: radio-, millimeeter-, infrapuna- ja optiliste meetoditega. Eriti olulised on interferomeetrilised vaatlused ja maseri-kaardistused, mis võimaldavad mõõta tähe nurkset suurust, ümbruse struktuuri ja väljapuhkemiste ajalist arengut. Sellised andmed aitavad paremini mõista väga massiivsete tähtede elutsüklit, tolmukestade kujunemist ja galaktilist keemilist rikastamist.
Kokkuvõte: NML Cygni on erakordselt suur ja massiline punane hüperhiiglane, mille ulatuslik tolmukate, suur massikadu ja rikkalik molekulaarne keemia teevad temast väärtusliku uurimisobjekti tähtede evolutsiooni ja supernoovade eelloode uurimisel.
NML Cygni on suur täht.
NML Cygni asub tähtkujus Cygnus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on NML Cygni?
V: NML Cygni, tuntud ka kui V1489 Cygni, on punane hüperhiiglane.
K: Kui suur on NML Cygni võrreldes Päikesega?
V: Sõltuvalt uuringust on NML Cygni hinnanguliselt umbes 1640 korda suurem kui Päikese raadius ehk 1183 päikeseraadiust.
K: Millal NML Cygni avastati?
V: NML Cygni avastati 1965. aastal Gerry Neugebaueri, D.M. Martzi ja Robert Leightoni poolt.
K: Mida tähendab "NML"?
V: Nimi "NML" tuleneb kolme avastaja - Gerry Neugebauer, D.M. Martz ja Robert Leighton - nimedest.
K: Kui kaugel on NML Cyg Maast?
V: See on Maast umbes 5250 valgusaasta kaugusel.
K: Mis tüüpi täheks see on klassifitseeritud?
V: See on klassifitseeritud kui poolkeraja muutuvtäht, mille periood on umbes 940 päeva.
K: Kas selle tähe ümber on midagi?
V: Jah, seda tähte ümbritsevad tolm ja molekulid, mis moodustavad kaks tihedat ümbrikku, mis on tingitud selle suurest massiemissioonist.
Otsige