Tuumaenergia
Tuumaenergia on energia, mis hoiab aatomituuma koos. Aatomid on kõige lihtsamad plokid, millest aine koosneb. Iga aatomi keskmes on väga väike aatomituum. Tavaliselt on tuumaenergia peidetud aatomite sisemusse. Mõned aatomid on siiski radioaktiivsed ja saadavad osa oma tuumaenergiast kiirguse kujul välja. Kiirgus eraldub radioaktiivsete ainete ebastabiilsete isotoopide tuumast.
Tuumaenergiat saab vabastada ka kahel muul viisil: tuumasüntees ja tuumalõhustumine. Tuumasüntees on kahe kerge aatomi liitumine raskemaks aatomiks ja tuumalõhustumine on raske aatomi lõhustumine. Mõlemal viisil saadakse suuri koguseid energiat. Need toimuvad mõnikord looduses. Fusioon on päikese soojuse allikas. Fissiooni kasutatakse ka tuumaelektrijaamades elektri tootmiseks. Nii termotuumasünteesi kui ka tuumalõhustumist võib kasutada tuumarelvades.
Tuumaenergia tekitab mitmeid radioaktiivseid kõrvalsaadusi, sealhulgas triitiumi, tseesiumi, krüptooni, neptuuniumi ja joodi vorme.
Tuumaenergia tootmine ja kasutamine on aastate jooksul olnud vastuoluline teema. See on alati olnud tingitud tuumaenergia ajaloost, aga ka praegustest energianõudlustest ja keskkonnakaitse nõuetest. Riigid peaksid tegelema tuumaenergia tootmisega, et aidata rahuldada kasvavat energianõudlust, kaitsta keskkonda, vältides reostust, ja ka pikaajalise asendusena ammenduvatele fossiilkütuste energiaallikatele. On võetud leevendusmeetmeid, et tagada, et tuumaenergia õnnetused nagu Tšernobõli ja Fukushima ei korduks. Samuti peaksid riigid lõpetama tuumaenergia kasutamise ohtlike massihävitusrelvade valmistamiseks.
Tuumakütusetsükli demonstreerimine.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on tuumaenergia?
V: Tuumaenergia on energia vorm, mis vabaneb tuumareaktsioonides, näiteks lõhustumisel või termotuumasünteesil.
K: Kuidas toodetakse tuumaenergiat?
V: Tuumaenergiat saab toota kas tuumalõhustumise või tuumasünteesi teel. Fissiooni puhul lõhustuvad aatomid energia eraldamiseks, samas kui termotuumasünteesi puhul ühendatakse kaks aatomit, et luua suurem aatom ja eraldada energiat.
K: Millised on mõned näited tuumareaktsioonidest?
V: Tuumareaktsioonide näideteks on uraan-235 lõhustumine, mille käigus tekib soojust ja elektrit; vesinik-2, mille käigus tekib heelium-4 ja vabaneb suurel hulgal energiat; ja radioaktiivne lagunemine, kus ebastabiilne aatomituum kiirgab kiirgust, kui ta laguneb stabiilsemasse vormi.
K: Millised on tuumaenergia kasutamise eelised?
V: Tuumaenergia kasutamise peamine eelis on see, et võrreldes teiste energiaallikatega, nagu kivisüsi või nafta, toodetakse suures koguses elektrienergiat väga väikese saastega. Samuti on see potentsiaalselt pikaajaliselt jätkusuutlik, kuna nendes reaktorites kasutatavat kütust saab aja jooksul ringlusse võtta. Lisaks ei eralda see kasvuhoonegaase, nagu süsinikdioksiid, mis aitab kaasa globaalsele soojenemisele.
K: Kas tuumaenergia kasutamisega kaasnevad riskid?
V: Jah, tuumaenergia kasutamisega on seotud mitmeid riske, sealhulgas õnnetuste võimalus tuumajaamas inimliku eksimuse või mehaanilise rikke tõttu, mis võib põhjustada kiirguse lekkeid ja saastumist; jäätmete kõrvaldamise probleemid, mis on tingitud teatavate nendes jaamades kasutatavate materjalide pikast poolestusajast, ning tuumarelva levikuga seotud probleemid, kui riigid kasutavad seda tehnoloogiat rahumeelsete eesmärkide asemel sõjalistel eesmärkidel.
K: Kas me saame neid riske kuidagi vähendada?
V: Jah, rakendades ohutusmeetmeid, näiteks ranged koolitusprogrammid nendes jaamades töötavale personalile, arendades radioaktiivse materjali jaoks paremaid isoleerimissüsteeme, parandades hädaolukorra lahendamise plaane õnnetuse korral ning tagades, et kõik riigid järgivad rahvusvahelisi eeskirju, kui nad kasutavad seda tehnoloogiat üksnes rahuotstarbelisel eesmärgil.
