Tšehhoslovakkia okupeerimine natsi-Saksamaa poolt 1939–1945

• Okupatsiooni algus (15. märts 1939)

  Tšehhoslovakkia natsionaalsotsialistlik okupatsioon algas 15. märtsil 1939, kui Saksa väed sisenesid Böömimaa ja Moraavia aladele. Eelnevalt oli 1938. aasta Müncheni lepinguga annetanud Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Sudeedimaa Saksamaale, mis nõrgestas Tšehhoslovakkia positsiooni ja tekitas poliitilise kriisi. 15. märtsil 1939 loodi Böömimaa ja Moraavia aladel Saksa-Reichi protektoraat (Reichsprotektorat Böhmen und Mähren). Esimeseks Reichsprotektoriks määrati Konstantin von Neurath, keda paljud tšehhid pidasid alguses suhteliselt leebeks, kuid mida ametlikult peeti Saksa võimu esindajaks.

  Poliitiline ja majanduslik allasurumine

  Okupatsiooniga kaasnes poliitilise elu likvideerimine: parlamentarism lõpetati, paljud parteid ja organisatsioonid keelati ning sõltumatu ajakirjandus likvideeriti. Saksa võim rakendas ulatuslikke repressioone, arreteerimisi ja koondamist. Tööjõudu eksportiti sundtööle Saksamaale, tööstust suunati Wehrmachti ja natsiriigi vajaduste teenistusse ning juutidele ja muudele rühmadele kehtestati diskrimineerivad seadused ja piirangud.

  Reinhard Heydrich ja karm represioonipoliitika

  1939–1941 valitses protektoraadis Konstantin von Neurath; 1941. aastal asendati teda administratiivselt karmima ja repressiivsema poliitikaga tuntud SS-liikme Reinhard Heydrichi (sageli varejul kirjutatakse Heydrich) poolt osaliselt või ajutiselt. Heydrichi järel jõustunud poliitika tõstis rõhumise ja represseerimise taset veelgi – massiarrete, piinamise ja ulatusliku juudi-tagakiusamisega.

  Operatsioon "Anthropoid" ja Heydrichi mõrv

  Tšehhi vabariigi eksiilvalitsuse ja Briti sõjalise operatsioonide osakonna (SOE) koostöös planeeriti ja viidi ellu salastatud operatsioon „Anthropoid”, mille eesmärk oli mõrvata Reinhard Heydrich. Operatsioonile maandati Tšehhoslovakkia võitlejad väljaõpetusega Ühendkuningriigis: paratrooperid Jozef Gabčík ja Jan Kubiš.

  27. mail 1942 ründasid nad Heydrichi sõidukit Prahas. Gabčík üritas tulistada Sten-püssiga, kuid püss takerdus ja tuli ei läinud lahti. Seejärel viskas Jan Kubiš käsigranaadi või modifitseeritud lõhkekeha, mis plahvatas ja vigastas rünnaku ohvrit. Heydrich sai raskeid vigastusi ning suri mõned päevad hiljem (4. juunil 1942) tüsistustesse, sealhulgas veremürgitusse (sepsis), kuigi sündmuse ja ravi üksikasjad on hiljem arutelu all olnud. Operatsioon oli küll ajaliselt edukas, kuid tõi kaasa rängad tagajärjed.

  Repressoonid ja sanktsioonid pärast mõrva

  Pärast Heydrichi ründamist ja surma rakendasid natsi-võimud äärmuslikke ja karme vastumeetmeid. Kõrvalepandud said massilised arreteerimised, hukkamised ja külad hävitati sümboolsete karistustena. Kõige tuntumad kurvad näited on külad Lidice ja Ležáky, mis hävitati täielikult: mehi lasti maha, naisi ja lapsi deporteeriti või mõrvati ning küla lammutati ja pühiti kaartilt.

  Holokaust ja sunddeportatsioonid

  Okupatsiooni ajal kannatasid eriti juudid: juute diskrediteeriti, konfiskeeriti varasid ja nad kistigi välja ühiskondlikust elust. Suur osa Böömimaa ja Moraavia juudistest deporteeriti koondus- ja surmalaagrisse või viidi töölaagritesse. Üks tuntud internatsiooniline asutus oli Terezín (Theresienstadt), mida kasutati nii kogumis- ja transitlaagri kui ka propagandavahendina, kuid paljud lõppesid edasi saatmisega surmalaagritesse.

  Tšehhi vastupanu ja vabastamine 1945

  Okupatsiooni vastupanuliikumised tegutsesid nii kodumaal kui ka välisriikides. Prahas toimus 5.–8. mail 1945 laialdane ülestõus (Praha ülestõus), mille ajal võeti vastu relvastatud lahinguid Saksa okupatsioonivägede vastu. Lõpuks tungisid Punaarmee väed samasse piirkonda ning koos kohaliku vastupanuga vabastati Praha ja ülejäänud Tšehhoslovakkia alad ning natsiokupatsioon lõppes 1945. aasta mais.

  Järeldus

  Natsi-Saksamaa okupatsioon Böömimaa ja Moraavia üle 1939–1945 oli brutaalne periood, mida iseloomustasid poliitiline allasurumine, majanduslik ekspluateerimine, massilised inimõiguste rikkumised ja osa elanikkonna hävitamine. Operatsioonid nagu „Anthropoid” ja tegevused vastupanuliikumistest näitavad, et olemas oli julge ja organiseeritud vastuhakk, kuid selle kõrged inimsed ja ühiskondlikud kulud jäid püsima ka pärast sõja lõppu.

Küsimused ja vastused

K: Millal algas Tšehhoslovakkia natside poolt Saksamaa okupeerimine?

Küsimus: Kes asendas 1939. aastal valitsejana Konstantin von Neurathi?

K: Mis oli operatsiooni "Anthropoid" koodnimetus?

K: Milliseid relvi kasutasid Jozef Gabčík ja Jan Kubiš Reinhard Heydrichi mõrvamiseks?

K: Kuidas nad kavatsesid teda mõrvata?

K: Kas Heinrich võttis abi vastu juudi arstilt?

K: Millal lõppes okupatsioon ja millal sai Tšehhoslovakkiast kommunistlik riik?

Otsing