Optiline printer
Optiline printer on seade. Seda saab kasutada filmirullide kopeerimiseks. See koosneb ühest või mitmest filmiprojektorist, mis on ühendatud filmikaameraga. See võimaldab filmitegijatel ühe või mitme filmiriba uuesti pildistada. Optilist printerit kasutatakse eriefektide tegemiseks filmidele või vana filmimaterjali kopeerimiseks ja taastamiseks.
Tavaliste optiliste efektide hulka kuuluvad fade out ja fade ins, dissolve, aegluubid, kiired ja matte work. Keerulisemad tööd vajavad kümneid elemente, mis on kõik kombineeritud ühte stseeni. Ideaaljuhul ei tohiks publik teatris optilisi trükitöid märgata, kuid see ei ole alati nii. Majanduslikel põhjustel, eriti 1950ndatel aastatel ja hiljem filmil põhinevates telesarjades, piirduti printeritööga ainult stseeni tegelike, efekti vajavate osadega, nii et ülemineku korral on pildikvaliteedis selge muutus.
Esimesed lihtsad optilised printerid ehitati 1920. aastate alguses. Linwood G. Dunn laiendas seda kontseptsiooni 1930. aastatel. Areng jätkus kuni 1980. aastateni, mil printereid hakati kontrollima miniinformaatorite abil.
Alates 1980. aastate lõpust hakkas digitaalne kompositsioon asendama optilisi efekte. Alates üheksakümnendate keskpaigast on üleminek digitaalefektidele olnud peaaegu täielik. Tänapäeval kasutavad optilist printimist kõige rohkem kunstnikud, kes töötavad ainult filmiga. Tehnikana osutub see eriti kasulikuks käsitsi maalitud või füüsiliselt manipuleeritud filmi koopiate tegemiseks.
Optiline printer kahe projektoripeaga, mida kasutatakse filmi eriefektide valmistamiseks. Alustades vasakult, näete valgust, mis paistab lambikambrist, siis A juures on esimese projektori filmivärav, B juures objektiiv, mis projitseerib filmi A-s teise projektori väravasse C. D juures on kaamera objektiiv, E juures on kaamera otsik ja F juures reguleeritav säriajam. Raskes aluses G asub kogu printeri juhtimiseks vajalik elektroonika.
Küsimused ja vastused
K: Mis on optiline printer?
V: Optiline printer on filmirullide kopeerimiseks kasutatav seade, mis koosneb ühest või mitmest filmiprojektorist, mis on ühendatud filmikaameraga.
K: Mis on optilise printeri eesmärk filmitootmises?
V: Optilist printerit kasutatakse filmide eriefektide valmistamiseks või vana filmimaterjali kopeerimiseks ja taastamiseks.
K: Millised on mõned tüüpilised optilised efektid, mis luuakse optilise printeri abil?
V: Tavaliste optiliste efektide hulka kuuluvad fade out ja fade ins, dissolve, aeglustatud ja kiirendatud liikumine ning matte work.
K: Miks on oluline, et optilise printeri töö oleks sujuv?
V: Ideaaljuhul ei tohiks publik teatris optilise printeri tööd märgata, kuid see ei ole alati nii.
K: Millal ehitati esimesed optilised printerid?
V: Esimesed lihtsad optilised printerid ehitati 1920. aastate alguses.
K: Kes laiendas optilise printeri kontseptsiooni 1930. aastatel?
V: Linwood G. Dunn laiendas optilise printeri kontseptsiooni 1930. aastatel.
K: Milline tehnoloogia hakkas 1980. aastate lõpus asendama optilisi efekte?
V: Alates 1980. aastate lõpust hakkas optilisi efekte asendama digitaalne kompositsioon.
