Optiline printer: filmide koopiad, eriefektid ja restaureerimine

Optiline printer: filmide koopiad, eriefektid ja restaureerimine — ajalooline ülevaade, tehnika, näited ja digiajastu mõju; praktilised nõuanded restaureerimiseks ja loovaks kompositsiooniks.

Optiline printer on fotokeemiline aparaat, millega tehakse filmirullide koopiad, kombineeritakse mitmest allikast pärit kaadreid ja luuakse erinevaid eriefekte. Seade koosneb ühest või mitmest filmiprojektorist, mis on mehaaniliselt ja optiliselt ühendatud filmikaameraga, ning valgustus- ja registreerimissüsteemidest, mis tagavad täpse joondamise ja õige eksponeerimise. Optilist printerit kasutavad nii arhivaalid ja restauraatorid vana filmimaterjali kopeerimiseks kui ka filmitegijad eriefektide loomiseks ja keerukate komposiitstseenide ülesehitamiseks.

Kuidas optiline printer töötab

Optilises printeris rullitakse lähtefilm läbi projektori, mille kaudu kujutis pildistatakse filmi­kaamera või kaameralaadse seadme abil uuele filmiribale. Oluline on täpne registreerimine — iga kaader peab olema positsioneeritud samal kohal, vastasel juhul tekivad liigsed servad, topeltkujutised või vilkumine. Põhilised komponendid ja omadused on:

• Projektor(id) lähtekujundi esitamiseks ja ajastamiseks;
• Kaamera (tavaliselt spetsiaalne filmi­kaamera või pildistusseade), mis püüab ära projitseeritud kuva;
• Registreerimismehhanism (pins, gate), mis hoiab iga kaadrit täpselt paigal;
• Valgustus ja diafragma eksponeerimise kontrolliks;
• Objektiivid ja optika teravuse, suurenduse ja perspektiivi juhtimiseks;
• Kontakt- ja re-eksposure võimalused (topelt- või mitmekordne valgustus), mis lubavad kihte kombineerida;
• Võimalus töödelda matte-plaate, re-projektsiooni (rear-projection) ja trimmida kaadreid täpselt soovitud pikkusega.

Tüüpilised efektid ja töömeetodid

Optilist printrimist kasutati laialdaselt mitmesuguste efektide ja koreografeeritud kaadrite loomiseks. Levinumad efektid on:

• Fade in / fade out (kaadri sisse- ja välja­hämarus);
• Dissolve (sile üleminek kahe kaadri vahel);
• Aegluubis ja kiirendatud liikumine (re-exposure ja kaadrisageduse muutmine);
• Matte work ja travelling mattes (maskid osade peitmiseks või paljastamiseks, ettevalmistus komposiitidele);
• Rear-projection ja front-projection (näitleja paigutamine projitseeritud tausta ette);
• Värviedastus- ja toonitööd, samuti blow-up ja reduction (filmiformaadi suurendamine või vähendamine, nt 16mm → 35mm).

Keerukamate komposiitide ettevalmistamiseks võidi kasutada kümneid eraldi elemente, mis pildistati eri kordadel ja kokku kombineeriti ühes lõplikus kaadris. Majanduslikel põhjustel — eriti teletootmises alates 1950. aastatest — piirati sageli printeritöö ainult nende stseenide osa peale, mis seda tõepoolest nõudsid; selle tõttu võis publik märgata pildikvaliteedi või tonaalsuse erinevust üleminekutes.

Ajaloost ja tehnilisest arengust

Esimesed lihtsad optilised printerid ehitati 1920. aastate alguses, kui filmitehnikad hakkasid arenema väljaspool otsepildistamist. Tuntud leiutaja ja optiliste trikkide specialist Linwood G. Dunn laiendas ja täiustas printeri kontseptsiooni 1930. aastatel, arendades selle tehnoloogia professionaalsemaks tööriistaks Hollywoodis. Hilisem areng keskendus täpsemale registreerimisele, stabiilsemale valgustusele ja paremaks mehaaniliseks juhitavusele — lõppkokkuvõttes hakati 1980. aastatel printereid kontrollima ka miniinformaatorite abil, mis lubasid automatiseerida mürarikast ja aeganõudvat korduvat ekspositsiooni.

Restaureerimine ja säilitamine

Optiline printer on olnud oluline ka filmide restaureerimisel ja arhiveerimisel. Traditsioonilised fotokeemilised restaureerimistehnikad hõlmasid näiteks:

• Filmikoopiate õrnat pildistamist ja optilist korrastamist enne lõplikku säilitamist;
• Defektide peitmine või helenduse korrigeerimine, kasutades maskimist ja kohalikku reeksponeerimist;
• Kontaktkopeerimine või interpositiivide (vahekoopiate) valmistamine, et vähendada originaalmaterjali kulumist;
• Wet-gate printing – meetod kriimustuste ja kriipsude vähendamiseks koopiate tegemisel.

Tänapäeval on restaureerimises laialt levinud digitaalsed töövood: originaal skaneeritakse tugeva resolutsiooniga ning defektid ja värviparandus tehakse tarkvaras. Siiski kasutatakse optilist printimist endiselt, kui eesmärgiks on taastada või toota uus filmiemulsioonil põhinev koopia ehk säilitada materjali algupärast fotokeemilist iseloomu. Samuti on optiline printer tähtis, kui soovitakse teha käsitsi maalitud või füüsiliselt manipuleeritud filmi koopiat, mis nõuab analoogset pildikäsitlust.

Piirangud ja tänapäevane kasutus

Optilise trükkimise peamised piirangud on seotud generatsioonikaoga: iga kopeerimine lisab mürataset, suurendab terade nähtavust ning võib tuua kaasa värvitooni nihkeid. Lisaks on optiline kompositsioon töömahukas ja nõuab täpset katsetamist, et saavutada soovitud tulemused. Just nende piirangute tõttu asendati alates 1980. aastate lõpust osa tööst digitaalse kompositsiooniga; üheksakümnendate keskpaigast alates on üleminek digitaalefektidele olnud peaaegu täielik.

Samas on optiline printer tänapäevalgi väärtuslik tööriist kitsastes valdkondades: kunstiprojektid, autentsed retro­efektid, filmikunstnikud, kes töötavad ainult filmiga, ning spetsiaalsed taastamisprojektid. Lisaks kasutatakse optilist printimist hübriidtöövoogudes — näiteks kui digitaalselt töödeldud materjal viiakse tagasi filmile (film-out) — et säilitada lõplik töö fotokeemiline kvaliteet.

Kokkuvõtteks: optiline printer oli ja on oluline fotokeemiline vahend, mis võimaldas sajandi jagu loovaid ja tehnilisi lahendusi filmiproduktsioonis: koopiate tegemisest kuni keerukate eriefektideni ja filmide restaureerimiseni. Kuigi digitaalne kompositsioon on paljudes valdkondades selle asendanud, on optiline trükkimine jäänud erialaseks oskuseks ning naudib jätkuvalt kasutust neis töödes, kus nõutakse autentset fotokeemilist lähenemist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on optiline printer?

K: Mis on optilise printeri eesmärk filmitootmises?

K: Millised on mõned tüüpilised optilised efektid, mis luuakse optilise printeri abil?

K: Miks on oluline, et optilise printeri töö oleks sujuv?

K: Millal ehitati esimesed optilised printerid?

K: Kes laiendas optilise printeri kontseptsiooni 1930. aastatel?

K: Milline tehnoloogia hakkas 1980. aastate lõpus asendama optilisi efekte?

Otsing