Ponzi skeem: mis see on ja kuidas see töötab

Ponzi skeem on eriline pettus, mis esitleb end sageli lihtsana ja väga tulusana. Selle põhimõte on vale: skeemitaja lubab investoritele kõrgeid ja kiireid tootlusi, kuid tegelikult ei pärine rahatulu reaalsetest investeeringutest – maksed algsete investorite tagasimaksetena tulevatelt uutelt osalejatelt.

Kuidas Ponzi skeem töötab

Skeem algab tavaliselt lubadusega ebatavaliselt kõrgest kasumist lühikese ajaga. Üldjoontes kulgeb see nii:

suur lubadus (nt "kuni 20% kuus", "garanteeritud tootlus") meelitab esimesi investoreid;
skeemitaja maksab alguses lubatud tulu, kasutades uute investorite raha – see tekitab usaldust ja kujuneb näivaks edulooks;
sõbra- või võrguturundusmeetodid (sõprade ja pere värbamine) aitavad kiiresti koguda veel investoreid;
kui uusi investeeringuid enam ei tule või investorid tahavad massiliselt oma raha tagasi, tekib probleem – rahavoog peatub ja skeem laguneb.

Palun pange tähele, et skeemitaja ei pruugi alati otseselt raha ise tasku panna – alguses võib osa makseid tõesti jõuda investoriteni, et usaldus hoida. Aga süsteemi jätkusuutlikkus sõltub pidevast uute osalejate juurdevoolust.

Miks Ponzi skeem lõppeb alati kokkuvarisemisega

Organisaator põgeneb koos rahaga. Mõnikord otsustavad skeemitajad raha kaasa võtta ja kaduda.
Likviidsuse puudus. Kui liiga paljud investorid soovivad korraga oma raha tagasi, ei ole skeemil piisavalt vahendeid nende väljamaksmiseks – seda nimetatakse likviidsuse probleemiks.
Ametivõimud avastavad skeemi. Regulaatorid, politsei või siseringi informeerija võib juhtumi välja tuua ja skeem peatatakse.

Ajalugu ja tuntud näited

Skeem sai nime Charles Ponzi'i järgi. Ta kolis 1903. aastal Itaaliast Ameerika Ühendriikidesse ja sai suurkuulsuse 1919–1920 aastatel, kui tema skeem Bostonis lahti rullus. Tema algne lubadus põhines ideel teenida kasumit rahvusvahelise postivahetuse (postmarkide või rahvusvaheliste vastustšekkide) kursside erinevustest, kuid tegelikult läks raha peagi varajastele investoritele ja osa ka Ponzini endale. Ponzi ei leiutanud seda pettust; selle tüüpi skeemid on ajalooliselt vanad (nt viiteid sarnastele pettustele leiab ka kirjandusest – Charles Dickens käsitles sarnast motiivi romaanis Little Dorrit, 1857).

Üks hilisematest ja väga tuntud juhtumitest on Bernard (Bernie) Madoffi Ponzi-skeem, mille paljastamine 2008. aastal paljastas ebaproportsionaalselt suure kahju klientidele ja tõi kaasa pikaajalise uurimise ning kohtuprotsessid.

Hoiatusmärgid, mida tähele panna

liiga head, et olla tõsi: garanteeritud või väga kõrge tootlus ilma selge riskikontrollita;
selge ja arusaamatu tegevusmudel või keerulised seletused, kuidas raha teenitakse;
suhtlemine, mis rõhutab kiiret otsustamist või piiratud võimalusi ("ainult täna", "kohti vähe");
maskeeritud väljamaksed – varasemate investorite tagasiosted uute investeeringutega;
puudulik või valelik dokumentatsioon, puuduvad sõltumatud auditeerimise tõendid;
probleemid väljamaksete korral või pidevad viivitused väljamaksete tegemisel.

Kuidas ennast kaitsta ja mida teha, kui kahtlustad skeemi

ärge laske survet otsustada kiirelt – tõelised investeerimisvõimalused annavad aega info kontrolliks;
kontrollige, kas ettevõte või isik on registreeritud ja järelevalve all (Eestis Finantsinspektsioon või vastav riiklik finantsregulaator välismaal);
taotlege selget, kirjalikku teavet investeeringu kohta, raamatupidamisaruandeid ja sõltumatute audiitorteateid;
küsige sõltumatut finantsnõu – usaldusväärne nõu annab väljakujunenud finantsnõustaja;
kui kahtlustate pettust, tehke avaldus politseile ja teavitage Finantsinspektsiooni või vastavat reguleerijat; säilitage kõik dokumendid ja suhtlus tõenditena.

Õiguslikud tagajärjed

Ponzi skeemid on pettusena kriminaalkorras karistatavad. Tegutsejad võivad saada rahatrahvide, varade konfiskeerimiste ja vanglakaristuste otsuseid. Kannatanutel on tihti keeruline kogu kahju tagasi saada, sest raha on tihti juba ära kulutatud või varastatud.

Peamised kokkuvõttepunktid

Ponzi skeem ei looda väärtust ega tootlust reaalsest majandustegevusest; see tugineb pidevale uute investorite lisandumisele.
Tähelepanelikkus, dokumentide kontroll ja sõltumatu nõustamine aitavad riskida vähendada.
kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi — tavaliselt see ongi.

Ponzi-skeeme leidub endiselt nii traditsioonilisel kui ka internetipõhisel kujul. Haridus ja ettevaatlikkus on parim kaitse nende vastu.

Charles Ponzi 1920. aastal, kui ta veel töötas ärimehena Bostonis

Rohkem näiteid

Inimesed, kes reklaamivad Ponzi skeeme, kasutavad sageli muljetavaldavaid sõnu, mis on tegelikult väga ebamäärased. Näited on järgmised:

Hedge Futures Trading (hea riski võtmine)
Kõrge tootlusega investeerimisprogrammid (annab teile palju raha tagasi)
Offshore Investment (teeb raha kergesti teistes riikides)

Kelmid sõltuvad sageli sellest, et investorid ei tea tegelikult midagi majandusest. Madoffi skandaal 2008. aastal näitas, et isegi kogenud inimesed, nagu pankurid, võivad nende kätte sattuda. Inimesi lollitab see, et skeemitaja näib olevat finantsalaste oskuste või mainega.

Mõnikord väidavad skeemitajad, et raha saab teenida ainult siis, kui investeeringut hoitakse salajas (ametiasutuste või avalikkuse eest). Näiteks Bernard Madoff lubas oma "riskifondi" auditeerida ainult oma õepoja juhitud raamatupidamisfirmal, väites, et raha teenimiseks tuleb seda hoida salajas.

Kuna investeering on väga ebamäärane, ei tule väga palju investoreid väga kiiresti. Aga skeem saab sageli kiirust niimoodi:

Varajane investor teenib raha ja saab selle endale. Tegelikult on tegemist hilisema investori rahaga, kuid varajane investor ei tea seda.
See investor on väga õnnelik ja räägib teistele inimestele "investeeringust", soovides aidata "investeeringul" teenida rohkem raha kõigile.
Uued investorid räägivad rohkematele investoritele jne.

Skeemijad püüavad sageli meelitada varajasi investoreid "uuesti investeerima" raha, mille nad on "teeninud". Skeemijad saadavad mõnikord investoritele "arveid", näidates neile, kui palju nad on "teeninud" ja kui palju nad "teenivad" edasi, kui nad jätkavad "investeerimist".

Skeemide koostajad püüavad ka tagada, et uued investorid ei saa oma raha tagasi võtta, muutes reeglid rangemaks. Sellisel juhul laseb skeemitaja sageli paaril investoril öelda, et nad hoidsid oma raha alles, et investeering näeks ikka veel piisavalt tootlikuna välja.

Mis ei ole Ponzi skeem

Mitmetasandiline püramiidskeem on nagu Ponzi skeem. Mõlemad tuginevad võltsitud rahalistele lubadustele ja investeeringutele, kuid neil on erinevusi:

Mitmetasandilise skeemi puhul leiab teine "tase" investoreid, kes moodustavad kolmanda "taseme", kusjuures igaüks neist saab kasu otse järgmisest tasemest. Ponzi skeemide "keskmes" on algne skeemitaja.
Mitmetasandilised skeemid kiidavad ainult raha, mida investorid saavad uute investorite hankimisest. See muudab mitmetasandilised skeemid vaeste inimeste jaoks heaks. Ponzi skeemid kiidavad sellega, et neil on erilised sidemed raskesti kättesaadavate allikatega. See muudab Ponzi skeemid rikaste inimeste silmis heaks.
Mitmetasandilised skeemid "krahhivad" kiiremini. Selle põhjuseks on see, et mitmetasandilised skeemid sõltuvad täielikult uute ohvrite leidmisest. Ponzi skeemijad võivad lihtsalt meelitada varajasi investoreid saadud raha uuesti investeerima.

Mull: "Mull" tähendab edasimüüki. Mull on see, kui inimesed ostavad kogu toote kokku, et müüa see kõik võimalikult palju kordi kõrgema hinnaga edasi. Mull "lõhkeb", kui ostjad lõpetavad toote ostmise ja edasimüüjad jäävad kinni tootega, mille eest nad liiga palju maksid. (Toode võib olla mis tahes.) Kuni ostjad maksavad rohkem, saavad edasimüüjad jätkuvalt raha teenida. Mullid ei vaja isegi keskseid skeemitajaid, sest inimesed saavad seda teha juhuslikult. (Näiteks maa hinnad võivad niimoodi "mullitada". Hinnad võivad tõusta sellest, et tahetakse ehitada suurte linnaosade lähedale. Kui uut maad enam ei ole, jäävad edasimüüjad oma maa juurde). Sageli öeldakse, et mullid põhinevad "suurema lolluse" teoorial (sõltuvalt inimestest, kes on "lollitatud" maksma "suuremaid" hindu). Kuid tegelikult on Austria majandustsüklite teooria kohaselt mullid põhjustatud sellest, et ostjatele antakse teatud liiki tehingu jaoks laenu, ja antud juhul kvalifitseeruks see Ponzi skeemiks. Sellisel juhul on laenude andjad skeemitajad, kes teenivad raha kaotavate edasimüüjate pealt.

"Peetri röövimine, et maksta Paulile": See tähendab, et inimesed, kellel on võlg, laenavad raha, et maksta oma võlga, ja laenavad veel rohkem raha, et maksta seda võlga tagasi. See ei ole Ponzi skeem, sest võlgade võtjatele ei lubatud suurt tulu ega midagi muud. Samuti ei teeni laenuandjad alati raha.

Mitmetasandiline turundus: Mitmetasandiline turundus (MLM) on see, kui ettevõtted müüvad investoritele asju, mida nad müüvad otse klientidele edasi. Edasimüüjad võivad teenida raha ka sellega, et suunavad ettevõttele uusi edasimüüjaid. See võib tunduda sarnane püramiidskeemiga, kuid see ei ole alati sama asi. Ausad ja seaduslikud mitmetasandilised turud on olemas ja paljud neist teenivad lihtsalt raha, ostes hulgi...

Seotud leheküljed

Valgekraede kuritegevus

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ponzi skeem?

V: Ponzi skeem on pettuse liik, mille puhul üks skeemitaja (või skeemitajate rühm) paneb teisi inimesi andma neile raha võltsitud investeeringu eest. Mida rohkem raha investorid annavad, seda rohkem lubab skeemitaja teenida. Kogu raha tuleb aga investoritelt, mitte tegelikest investeeringutest.

K: Kuidas lõpeb Ponzi skeem?

V: Ponzi skeem kukub alati kokku, kui investoreid saab liiga palju, sest nad kõik ootavad rohkem raha, kui nad investeerisid, ja muutuvad kannatamatuks. See võib lõppeda kolmel viisil - kas skeemitaja põgeneb koos rahaga, raha saab likviidsuse puudumise tõttu otsa või saavad ametiasutused sellest teada ja peatavad selle.

K: Kes oli Charles Ponzi?

V: Charles Ponzi oli itaalia mees, kes kolis 1903. aastal Ameerikasse ja kasutas seda tüüpi pettust pärast saabumist. Ta sai kuulsaks selliste skeemide laiaulatusliku läbiviimisega, kuid ta ei leiutanud neid, sest sarnastest skeemidest olid enne teda kirjutanud sellised kirjanikud nagu Charles Dickens.

K: Kuidas Charles Ponzi algne skeem töötas?

V: Tema algne skeem hõlmas riikide valuutakursside kasutamist, et teenida raha rahvusvaheliste postmarkide alusel. Raha investeeriti pigem kupongidesse kui tegelikesse investeeringutesse, kusjuures osa sellest läks tagasi varajastele investoritele ja suur osa otse tema enda taskusse.

K: Kas Ponzi-skeeme tehakse tänapäevalgi veel?

V: Jah, kahjuks on ka praegu veel palju inimesi, kes korraldavad selliseid pettusi nii internetis kui ka väljaspool.

K: Millise raamatu kirjutas Charles Dickens, milles esines sarnane pettus?

V: Charles Dickens kirjutas 1857. aastal raamatu "Väike Dorrit", mis sisaldas sarnast pettust, mida me teame tänapäeval Ponzi skeemina.