Ponzi skeem on eriline pettus, mis esitleb end sageli lihtsana ja väga tulusana. Selle põhimõte on vale: skeemitaja lubab investoritele kõrgeid ja kiireid tootlusi, kuid tegelikult ei pärine rahatulu reaalsetest investeeringutest – maksed algsete investorite tagasimaksetena tulevatelt uutelt osalejatelt.

Kuidas Ponzi skeem töötab

Skeem algab tavaliselt lubadusega ebatavaliselt kõrgest kasumist lühikese ajaga. Üldjoontes kulgeb see nii:

  • suur lubadus (nt "kuni 20% kuus", "garanteeritud tootlus") meelitab esimesi investoreid;
  • skeemitaja maksab alguses lubatud tulu, kasutades uute investorite raha – see tekitab usaldust ja kujuneb näivaks edulooks;
  • sõbra- või võrguturundusmeetodid (sõprade ja pere värbamine) aitavad kiiresti koguda veel investoreid;
  • kui uusi investeeringuid enam ei tule või investorid tahavad massiliselt oma raha tagasi, tekib probleem – rahavoog peatub ja skeem laguneb.

Palun pange tähele, et skeemitaja ei pruugi alati otseselt raha ise tasku panna – alguses võib osa makseid tõesti jõuda investoriteni, et usaldus hoida. Aga süsteemi jätkusuutlikkus sõltub pidevast uute osalejate juurdevoolust.

Miks Ponzi skeem lõppeb alati kokkuvarisemisega

  1. Organisaator põgeneb koos rahaga. Mõnikord otsustavad skeemitajad raha kaasa võtta ja kaduda.
  2. Likviidsuse puudus. Kui liiga paljud investorid soovivad korraga oma raha tagasi, ei ole skeemil piisavalt vahendeid nende väljamaksmiseks – seda nimetatakse likviidsuse probleemiks.
  3. Ametivõimud avastavad skeemi. Regulaatorid, politsei või siseringi informeerija võib juhtumi välja tuua ja skeem peatatakse.

Ajalugu ja tuntud näited

Skeem sai nime Charles Ponzi'i järgi. Ta kolis 1903. aastal Itaaliast Ameerika Ühendriikidesse ja sai suurkuulsuse 1919–1920 aastatel, kui tema skeem Bostonis lahti rullus. Tema algne lubadus põhines ideel teenida kasumit rahvusvahelise postivahetuse (postmarkide või rahvusvaheliste vastustšekkide) kursside erinevustest, kuid tegelikult läks raha peagi varajastele investoritele ja osa ka Ponzini endale. Ponzi ei leiutanud seda pettust; selle tüüpi skeemid on ajalooliselt vanad (nt viiteid sarnastele pettustele leiab ka kirjandusest – Charles Dickens käsitles sarnast motiivi romaanis Little Dorrit, 1857).

Üks hilisematest ja väga tuntud juhtumitest on Bernard (Bernie) Madoffi Ponzi-skeem, mille paljastamine 2008. aastal paljastas ebaproportsionaalselt suure kahju klientidele ja tõi kaasa pikaajalise uurimise ning kohtuprotsessid.

Hoiatusmärgid, mida tähele panna

  • liiga head, et olla tõsi: garanteeritud või väga kõrge tootlus ilma selge riskikontrollita;
  • selge ja arusaamatu tegevusmudel või keerulised seletused, kuidas raha teenitakse;
  • suhtlemine, mis rõhutab kiiret otsustamist või piiratud võimalusi ("ainult täna", "kohti vähe");
  • maskeeritud väljamaksed – varasemate investorite tagasiosted uute investeeringutega;
  • puudulik või valelik dokumentatsioon, puuduvad sõltumatud auditeerimise tõendid;
  • probleemid väljamaksete korral või pidevad viivitused väljamaksete tegemisel.

Kuidas ennast kaitsta ja mida teha, kui kahtlustad skeemi

  • ärge laske survet otsustada kiirelt – tõelised investeerimisvõimalused annavad aega info kontrolliks;
  • kontrollige, kas ettevõte või isik on registreeritud ja järelevalve all (Eestis Finantsinspektsioon või vastav riiklik finantsregulaator välismaal);
  • taotlege selget, kirjalikku teavet investeeringu kohta, raamatupidamisaruandeid ja sõltumatute audiitorteateid;
  • küsige sõltumatut finantsnõu – usaldusväärne nõu annab väljakujunenud finantsnõustaja;
  • kui kahtlustate pettust, tehke avaldus politseile ja teavitage Finantsinspektsiooni või vastavat reguleerijat; säilitage kõik dokumendid ja suhtlus tõenditena.

Õiguslikud tagajärjed

Ponzi skeemid on pettusena kriminaalkorras karistatavad. Tegutsejad võivad saada rahatrahvide, varade konfiskeerimiste ja vanglakaristuste otsuseid. Kannatanutel on tihti keeruline kogu kahju tagasi saada, sest raha on tihti juba ära kulutatud või varastatud.

Peamised kokkuvõttepunktid

  • Ponzi skeem ei looda väärtust ega tootlust reaalsest majandustegevusest; see tugineb pidevale uute investorite lisandumisele.
  • Tähelepanelikkus, dokumentide kontroll ja sõltumatu nõustamine aitavad riskida vähendada.
  • kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi — tavaliselt see ongi.

Ponzi-skeeme leidub endiselt nii traditsioonilisel kui ka internetipõhisel kujul. Haridus ja ettevaatlikkus on parim kaitse nende vastu.