Carignano vürstlus (Carignani) – Savoia-Carignano dünastia ja ajalugu

Avasta Carignano vürstluse lugu: Savoia‑Carignano dünastia, Palazzo Carignano Torinos, ja nende roll Prantsuse ning Itaalia troonides 1596–1946.

Carignani vürsti tiitel on itaaliapärase Principe di Carignano tiitli prantsuskeelne vorm. Tiitlit esineb sageli just selle prantsuse vormis, sest Carignanidel olid tugevad sidemed Prantsuse kuningliku ja muu Prantsusmaa kõrgema aadlusega. Carignano pealkiri pärineb Savoia hertsogi Charles Emmanuel I nooremast pojast ning selle kandjad olid Savoia koja noorema haru juhtfiguurid. Tänu sugulus- ja poliitilistele sidemetele endiseSavoiahertsogi perekonnaga kuulus Carignanodele kõrge koht Savoia õukonna hierarhias: neil oli õigus osa võtta kõrgematest ametitest ja – juhul kui valitsev hertsog sureks ilma pärijateta – nõuda hertsogi trooni.

Päritolu ja esialgne tähendus

Suguharu asutas Savoia prints Thomas Francis, Prince di Carignano (21. detsember 1596 – 22. jaanuar 1656), kes oli Charles Emmanuel I noorem poeg ja kuulus Itaalia sõjaväejuhtide hulka. Ta sai Carignano vürsti tiitli ja sellest kujunes Savoia koja üks tähtsamaid nooremaid liine. Carignano printsid võeti Prantsuse õukonnas sageli vastu kui „võõraste printsidena” (princes étrangers) ning mitmed perekonnaliikmed teenisid või töötasid Prantsuse riigi ja sõjaväe kõrgetel ametikohtadel.

Ajalooline tähtsus — Sardiinia ja Itaalia troon

Carignanod tõusid lõpuks troonile Sardiinia kuningana ning pärast Itaalia ühinemist ka Itaalia kuningana. Olulisemad punktid liini mõjust:

• Carignano haru kaudu päris trooni Carlo Alberto (Karl Albert), kes sai Sardiinia kuningaks 1831. aastal ja kelle valitsusmõju viis oluliste reformideni ja 1848. aasta Sardiinia konstitutsioonini.
• Carignanode järglased jätkasid kuningavõimu: tuntumaid nimesid on Vittorio Emanuele II (Viktor Emanuel II), kes sai 1861. aastal ühtse Itaalia kuningaks, ning tema järglased kuni monarhia kukutamiseni 1946. aastal.
• Mõned Savoia-Carignano liikmed said või neile pakuti ka välismaiseid kroone: näiteks Amedeo (Amadeo) sai 1870–1873 Hispaania kuninga tiitli (Amadeo I), ning Savoia eri harude liikmeid nimetati ka teistele välismaistele troonidele (nt Aosta haru liikme Aimone’i (Tomislav II) nimetamine Horvaatia nominalkuningaks Teise maailmasõja ajal — ta tegelikku võimu ei kasutanud).
• Kogu Carignano liini tõus Savoia troonile tähendas, et nooremliini staatust ja tiitlite kasutust hakati ümber korraldama: pärast Carola Alberti (Carlo Alberto) troonile asumist vähenes Carignano tiitli iseseisev kasutus, kuna perekond kasutas sageli teisi, peamiselt kohalike Itaalia linnade järgi nimetatud tiitleid (näiteks Aosta, Genoa jms duked).

Palazzo Carignano ja kultuuripärand

Torinos asuv Palazzo Carignano oli Carignanode peapalee. See on oluline Barokk-arhitektuuri näide (projekti autor oli Guarino Guarini) ning mängis tähtsat rolli ka Itaalia poliitikas: hoones paiknes 1800. aastate keskel Riigikogu ja hiljem esimese ühtse Itaalia parlamendi saalid. Täna asub lossis muuhulgas Museo Nazionale del Risorgimento (Rahvuslik Risorgimento muuseum), mis kajastab Itaalia ühinemise ajalugu. Palazzo Carignano oli ka paljude perekonnaliikmete sünnikoht ja esindushoone, mis sümboliseeris Carignanode staatust Torinos (Torinos).

Tuntud liikmed ja isiklikud saatused

• Thomas Francis (1596–1656) — Carignano liini rajaja ja sõjaväeline juht.
• Marie Louise, Princesse de Lamballe (1749–1792) — kuulus Savoia printsess sellest liinist, Marie Antoinette’i lähedane sõber; tapeti Prantsuse revolutsiooni ajal.
• Carlo Alberto (1789–1849) — Sardiinia kuningas 1831–1849, oluliselt mõjutas konstitutsionaalsete reformide ja risorgimento arenguid.
• Vittorio Emanuele II (1820–1878) — Sardiinia kuningas, hiljem 1861–1878 esimene ühtse Itaalia kuningas.
• Amedeo (Amadeo) di Savoia — sai 1870–1873 Hispaania kuningaks (Amadeo I), tema valitsusaeg lõpetati varsti poliitiliste raskuste tõttu.
• Aimone, Duke of Aosta (Tomislav II) — nominaalselt kuulutati ta Horvaatia kuningaks Teise maailmasõja ajal, kuid ta ei valitsenud reaalselt.
• Umberto II — viimane Itaalia kuningas, troonilt kukutati 1946. aasta referendumiga, mis lõpetas monarhia Itaalias.

Carignano tiitel ja sellele järgnevad nimetused kujutasid enam kui kahe sajandi jooksul nii Savoia koju sisemist hierarhiat kui ka selle laiemat mõju Euroopa poliitikas. Kuigi tiitli üksikasjalik kasutus ja olulisus muutusid ajas (ja mõnikord asendus teiste territoriaalsete tiitlitega), jäi Carignanode pärand oluliseks osaks nii Savoia kui kogu Itaalia ajaloo kontekstis. Kaasaegses tähenduses väärtustatakse Carignano nimetust eelkõige ajaloolise ja kultuurilise pärandina — perekonna paleedest ja poliitilisest rollist kuni suhete ja abielusidemeteni teiste Euroopa dünastiatega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Carignani printsi tiitel?

K: Kellel oli õigus saada hertsogi troonile, kui valitsev hertsog suri ilma pärijateta?

Küsimus: Kuidas on see tiitel sarnane Condé printsi tiitliga Prantsusmaal?

Küsimus: Milliseid teisi ametikohti pidasid mõned liikmed Prantsusmaal?

K: Millal võttis Charles Albert selle tiitli üle?

K: Kes oli printsess Marie Louise?

Otsing