Põhifilmivõtete tegemine on filmitegemise etapp, kui filmi filmitakse. See toimub pärast eeltootmist ja enne järeltootmist. Tavaliselt kestavad põhifilmivõtted nädalaid või kuid, sõltuvalt filmi mahust ja eelarvest — väiksema režissööri lühifilmi võtted võivad olla lühikesed, suurel mängufilmil tavaliselt pikemad. Põhivõtete ajal salvestatakse kõik stseenid, mis nõuavad näitlejaid, komplekte, rekvisiiti ja kaameratööd; see on etapp, kus filmi sisu tegelikult „koostatakse”.

Põhifilmi tegemine on tavaliselt kõige kallim osa filmitegemisest. See on osaliselt tingitud sellest, et kulude hulka kuuluvad ka näitlejate ja meeskonna palgad. Samuti mõjutavad hinda stuudio- või lavakulusid, asukohaüürid, transpordikulu, toitlustus, tehnika- ja kaamera-renditasud ning lubade ja turvameetmete eest makstavad summad. Mõned filmistseenid on kallid ka seetõttu, et need sisaldavad spetsiaalset rekvisiiti või eriefekte, mis tehakse stuudios või vajavad järeltoodetava visuaali toetamiseks keerukat ettevalmistust.

Peamised kulukategooriad põhifilmivõtete ajal:

  • „Above-the-line” kulud — stsenaarioriik, režissöör, tähtnäitlejad (palgad, lepingud).
  • „Below-the-line” kulud — tehniline meeskond, kaameravarustus, helitehnika, komplektiehitused.
  • Asukohakulud — lubade tasud, transpordikulud, hotellid, toetusmeeskonna logistika.
  • Eriefektid, stuntsid ja ohutus — spetsialistide palkamine, ohutusvarustus, lubade nõuded.
  • Kontingents ja ajakulu — viivitused ilmastiku, osatäitja haigestumise või tehniliste probleemide tõttu.

Mängufilmidel on tavaliselt kindlustus, kui alustatakse põhifilmide võtmist. Kindlustus kaitseb tootjat mitmesuguste riskide eest: näitleja ootamatu puudumine või surm (cast insurance), varustuse kahjustus või vargus, vastutuskolmandate isikute ees ning sageli ka nn completion bond ehk kindlustus, mis garanteerib filmi valmimise finantsilise poole. Need valdkonnad on olulised juhul, kui toimub midagi, mis muudab filmi tegemise palju kallimaks või isegi raskendab lõpetamist — näiteks kui üks näitleja sureb enne kõigi oma stseenide filmimist ja tuleb leida asendaja, või kui lavastused või olulised filmimaterjalid hävivad.

Kuidas kulusid ja riske maandatakse? Kulude kontrollimiseks ja riskide vähendamiseks kasutatakse mitmeid praktikad:

  • Hästi koostatud võttegraafik ja eeltäielik prooviprotsess (režissööri ja abi-režissööride juhtimisel) vähendavad kaadritöö alusel tekkivat ajakulu.
  • Kaupade ja teenuste pakkumiste võrdlemine ning paindlik läbirääkimine rendilepingutes vähendavad ühekordseid suuri väljaminekuid.
  • Tehniliste riskide vähendamiseks tehakse varuvõtteid, turvameetmed stuntide juures ja professionaalne tööohutus (meditsiini- ja tuleohutusjuhid setil).
  • Kontingent eelarves — tavapärane on jätta 5–15% eelarvest ettenägematuteks kuludeks.
  • Teise grupi (second unit) kasutamine ja asukohtade optimeerimine on viisid, kuidas ajakava lühendada ja seeläbi kulusid kokku hoida.

Põhifilmivõtted on nii loominguline kui ka logistiline väljakutse: need nõuavad täpset ajaplaneerimist, head koostööd meeskonna eri liikmete vahel ja tugevat finantsjuhtimist. Kui neid komponente hästi juhitakse, saab vähendada ootamatute kulude mõju ja hoida filmi tootmine sujuvana, säilitades samas loomingulise kvaliteedi.