New Jersey – ajalugu: indiaanlased, kolooniad ja revolutsioon
Avasta New Jersey ajalugu: Delaware'i indiaanlased, koloniaalajast, revolutsioon ja Trenton, tööstus ning sisserändajate lugu — rikkalik ja mitmekesine pärand.
Esimesed inimesed, kes elasid tänapäeval New Jersey nime all tuntud maal, olid Lenape ehk Delaware'i indiaanlased. Nad on elanud sellel alal vähemalt 10 000 aasta jooksul. Enne eurooplaste saabumist hinnatakse piirkonna põliselanike arvu tuhandetesse — tsiteeritud arvuvahemik on sageli 8 000–20 000. Lenape nimi tähendab tihti „inimesed” või „tõelised inimesed” ning nad rääkisid algonkide keelkonna murret.
Lenape ei moodustanud ühtset riiki ega suurt hõimuvalitsust, vaid elasid väikestes perekondlik-põhistes rühmades. Mehed tegelesid peamiselt jahipidamise ja kalapüügiga; rannikualadel otsiti karpe ja muid mereande, sisemaal ja metsades püüti ulukeid. Naised vastutasid põllumajanduse eest: kasvatati maisi, ube ja kõrvitsaid („Three Sisters”) ning teisi köögivilju. Eurooplaste saabumise järel mõjutasid põlisrahvaid tugevalt haigused, mis viisid elanikkonna kiire vähenemiseni.
Koloniaalajastu
Esimesed teadaolevad Euroopa avastajad New Jersey rannikul olid itaalia meresõitja Giovanni da Verrazzano (1524) ja hiljem inglise meremees Henry Hudson (1609). Hudson purjetas Newark Bay piirkonna lähedal ning esitas Hollandi kuningriigi huvides teritoriaalse nõude — tekkis Uus-Madalmaa (New Netherland). 1600. aastate alguses saabusid piirkonda hollandlaste kõrval ka rootslased ja soomlased (New Sweden, asutatud 1638; Fort Christina asus tänapäeva Wilmingtoni ümbruses).
Hollandlaste varane asustusmõju New Jersey lääne- ja lõunarannikul andis aluse väikestele kaubandus- ja kalanduskolooniatele, mille keskused olid hilisemate Hobokeni ja Jersey City lähedal. Bergen (1660) loetakse üheks varasemaks püsiasulaks New Jersey rannikul.
1664. aastal vallutasid inglased Uus-Madalmaa, jagades selle maa kaheks eraldi patendiks: idapoolne osa anti Sir George Carteret’le (East Jersey) ning läänepoolne lord John Berkeley’le (West Jersey). Nimi „New Jersey” tulenes Jersey saarest La Manche'i väinas, kus Carteret oli kuberner. Berkeley ja Carteret propageerisid asunikele poliitilist ja usuvabadust ning müüsid maad soodsalt, mis tõi kolooniasse erinevaid etnilisi ja usulisi rühmi (sh kvakerid, huguenotid, skandinaavlased, sakslased).
1702. aastal liideti East ja West Jersey lõpuks taas ühtseks kroonikolooniaks; mitmeid aastaid jagas New Jersey sama kubernerit New Yorgiga, kuni 1738. aastal sai osariik oma kuberneri, Lewis Morrise. Koloonia oli peamiselt maaühiskond, kuid sadamalinnade ja kaubanduse arenguga kasvas rahvaarv ning mitmekesisus.
Revolutsioon ja iseseisvumine
1770. aastate keskpaigaks levisid kogu Põhja-Ameerikas Suurbritannia-vastased tunded. New Jersey elanikkonnast jäi osa loyalistideks (Suurbritannia pooldajad), osa toetas iseseisvust ja osa püsis neutraalsena. 1776. aastal liitus New Jersey teiste kolooniatega ning võttis osa Ameerika revolutsioonist.
New Jersey geograafiline asend New Yorgi ja Philadelphia vahel tegi sellest strateegiliselt olulise lahinguvälja. Ameerika Ühendriikide ja Briti väed kohtusid New Jersey territooriumil sagedasti – kokku toimus siin üle saja lahingu, väiksemaid ja suuremaid kokkupõrkeid. Tänu tihedatele võitluste jadadele on New Jersey tihti nimetatud „Vabadussõja ristteeks”.
Pärast Revolutsiooni ratifitseeris New Jersey 1787. aastal USA põhiseaduse ning kuulus esimestesse osariikidesse, kes toetasid hiljem ka inimõiguste lisa ehk Bill of Rights’i ratifitseerimist. 1790. aastal sai Trenton osariigi ametlikuks pealinnaks ja William Livingstonist sai New Jersey esimene osariigi kuberner.
Trentoni lahing ja Washingtoni üllatusrünnak
Talvel 1776–1777 toimunud sündmused on Ameerika revolutsioonis eriti kuulsad. Pärast raskusi ja tagasilööke otsustas George Washington üllatusrünnaku kasuks: ta ületas Delaware’i jõe öösel 25.–26. detsembril 1776, üllatades Trentonis paiknenud hessi palgasõdureid. Rünnak lõppes ameeriklaste võiduga — arvukalt hesse vangistati ja patriotid said moraalse eelise. Järgnenud kuudel võitis Washington ka Princetonis, mis aitas britte ja hesse New Jerseyst tagasi suruda ning tõstis Ameerika vaimustust. Washingtoni väed veetsid selle talve Morristownis, kasutades seda tähtsat baasialust tulevaste operatsioonide jaoks.
19. sajand: varajane tööstustumine ja kodusõda
19. sajandi alguses hakkas New Jersey kiiresti tööstust arenema. Uued tehased tekkisid üle osariigi: Patersonist sai oluline tekstiili- ja siiditööstuse keskpunkt (sageli nimetatud „Silk City”), Trentonist levis savi-, raua- ja terasetööstus. Camden, Newark, Jersey City ja Passaic kasvasid suuremateks tootmiskeskusteks. Kanalisüsteemid (nt Delaware & Raritan Canal) ja raudteede võrk kiirendasid materjalide ja toodete transporti ning aitasid tööstusel laieneda.
Kodusõja ajal panustas New Jersey Liitu: osariik mobiliseeris üle 25 000 mehe, kes võitlesid erinevates väeüksustes. New Jersey üksused osalesid paljudes idapoolsetes lahingutes.
Tööstus, sisseränne ja uuendused
Pärast kodusõda jätkus tööstusrevolutsioon, mis tõi kaasa täiendava linnastumise ja sisserände. Esiteks saabusid suured rühmad Iirimaalt ja Saksamaalt; hiljem lisandusid Itaalia ja Ida-Euroopa rändajad ning 20. sajandi teisel poolel ka Aasia ja Ladina-Ameerika rändajad. 1910. aastaks oli ligi pool osariigi elanikest ise või nende vanemad pärit väljastpoolt Ameerikat.
Sotsiaalsed probleemid, mis tekkisid massilise tööstustöö tõttu (nt laste töö, töökaitse), tõid poliitilisi reforme. Nende lainete seas sai tuntuks Woodrow Wilson, kes valiti 1910. aastal New Jersey kuberneriks ja 1913. aastal Ameerika Ühendriikide presidenti; tema poliitika toetas mitmeid töö- ja sotsiaalseid reforme.
New Jersey leiutajad ja insenerid eelistasid innovatsiooni: Thomas Edison töötas Menlo Parkis ja hiljem West Orange’is, kus tema laboris valmisid mitmed tähtsad leiutised (sh elektripirn ja varase filmitehnika arendus). Fort Lee sai 1900. aastate alguses oluliseks filmistuudiokeskuseks enne Hollywoodi tõusu.
20. sajand ja kaasaeg
20. sajandi esimesel poolel kasvas New Jersey rahvaarv ja tootmise väärtus kiirelt; 1930. aastate suur majanduslangus tabas osariiki tugevalt, ent Teise maailmasõja ajal taastusid tööstused — eriti elektroonika- ja keemiasektorid. Pärast sõda toimus suuremast linnastumisest eeslahkunute ja autotranspordi levikuga seotud äärelinna laienemine: 1950. aastatel avati New Jersey Turnpike (1951) ja Garden State Parkway (1954–1957), mis muutsid pendelrände mugavamaks ja kiirendasid maapiirkondade elamuarendust.
Lennunduse ajaloos on New Jerseyl eriline koht: 3. mail 1919 toimus esimene Ameerika linnadevaheline reisilennukipõhine lend New Yorgist Atlantic Citysse. Newark (tänapäevane Newark Liberty International Airport) sai aja jooksul tähtsaks rahvusvaheliseks sõlmpunktiks; lennujaama reisijate- ja kaubategevus laienes järk-järgult alates 20. sajandi keskel.
Kaasaegne New Jersey on tööstuslikult ja majanduslikult mitmekesine: tugevad sektorid on farmaatsia, biotehnoloogia, finantsteenused, transpordisõlm (Port Newark–Elizabeth on üks suurtu 볼 kontsentratsioon USA ida rannikul), kõrgtehnoloogia ja teenindussektorid. Samuti on osariigis palju kõrgkoolide ja uurimisinstituutide keskusi.
Kultuur, pärand ja turism
New Jersey rikkalik ajalugu on säilinud mitmetes muuseumides, lahingupaikades ja ajaloolistes paikades. Paljud revolutsiooniajastu paigad (nt Trenton, Princeton, Morristown) ning tööstusajastu muuseumid ja Edisoniga seotud kohad meelitavad külastajaid. Samuti on ajalooline mitmekesisus tuntav kultuuris, toidus ja kogukondades.
Tänapäeval on New Jersey oma mineviku säilitamise kõrval ka kaasaegne elukeskkond: elanikud hindavad nii ajaloolisi paiku kui ka kaasaegset infrastruktuuri, haridust ja majanduslikke võimalusi. Osariigi roll Põhja‑Ida USA transpordi- ja tööstusvõrgustikus jätkub ning New Jersey jääb ajalooliselt ja majanduslikult oluliseks osaks Ameerikast.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes olid esimesed inimesed, kes elasid maal, mida praegu tuntakse New Jersey nime all?
V: Esimesed inimesed, kes elasid maa-alal, mida praegu tuntakse New Jersey nime all, olid Delaware'i indiaanlased.
K: Kui kaua nad sellel alal elasid?
V: Nad on selles piirkonnas elanud vähemalt 10 000 aastat.
K: Mida tähendab nende nimi?
V: Nende nimi tähendab "algupärane rahvas" või "tõeline rahvas".
K: Mis keelt nad rääkisid?
V: Nad rääkisid algonkide murret.
K: Kuidas nad organiseerusid?
V: Nad elasid väikestes kogukondades, mis koosnesid peamiselt laiendatud pereliikmetest.
K: Milliste tegevustega tegelesid mehed ja naised päeva jooksul?
V: Mehed pidasid päeval jahti või püüdsid kala, samal ajal kui naised töötasid aedades, kus kasvatasid kõrvitsat, ube, bataati ja maisi.
K: Kus elasid Delaware'i indiaanlased veel peale New Jersey'i?
V: Kui esimesed maadeavastajad tulid, elasid Delaware'i indiaanlased ka osades Delaware'i ja Pennsylvania idaosas.
Otsige