New Jersey provintsi

Esimesed inimesed, kes elasid tänapäeval New Jersey nime all tuntud maal, olid Delaware'i indiaanlased. Nad elasid siin vähemalt 10 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplaste saabumise ajal elas piirkonnas 8 000-20 000 delaware'i indiaanlast. Nende nimi tähendab "algupärane rahvas" või "tõeline rahvas". Nad rääkisid algonkide murret.

Kuigi neid peeti üheks hõimuks, ei tegutsenud delaware'i indiaanlased ühtse rühmana. Selle asemel elasid nad väikestes kogukondades, mis koosnesid peamiselt laiendatud pereliikmetest. Mehed pidasid päeval jahti või püüdsid kala. Sõltuvalt aastaajast võisid nad Jersey rannikul karbikesi otsida või metsas jahti pidada. Naised töötasid aedades. Nad kasvatasid kõrvitsat, ube, bataati ja maisi.

Kui esimesed maadeavastajad tulid, elasid Delaware'i indiaanlased Delaware'i, New Jersey ja Pennsylvania idaosas. Eurooplased nimetasid neid Delaware'i indiaanlasteks.

Colonial Times

Umbes 1524. aastal sai Giovanni de Verrazano esimeseks eurooplaseks, kes avastas New Jersey. Ta purjetas mööda rannikut ja jäi ankrusse Sandy Hooki juures. New Jersey koloniaalajalugu algas pärast seda, kui Henry Hudson purjetas 1609. aastal läbi Newarki lahe. Kuigi Hudson oli britt, töötas ta Madalmaade heaks, nii et ta nõudis maad hollandlastele. Seda nimetati Uus-Madalmaaks.

Väikesed kaubanduskolooniad tekkisid seal, kus asuvad praegused Hoboken ja Jersey City. Hollandlased, rootslased ja soomlased olid esimesed Euroopa asukad New Jerseys. Bergen, mis asutati 1660. aastal, oli New Jersey esimene püsiv Euroopa asula.

1664. aastal kaotasid hollandlased Uus-Madalmaad, kui britid võtsid selle maa üle kontrolli ja lisasid selle oma kolooniate hulka. Nad jagasid maa pooleks ja andsid kontrolli kahele omanikule: Sir George Carteret (kellele kuulus idapoolne osa) ja lord John Berkley (kellele kuulus läänepoolne osa). Maad nimetati ametlikult New Jersey'ks La Manche'i väinas asuva Jersey saare järgi. Carteret oli olnud Jersey saare kuberner.

Berkeley ja Carteret müüsid maad madalate hindadega ja võimaldasid asunikele poliitilist ja usulist vabadust. Selle tulemusena oli New Jersey etniliselt mitmekesisem kui paljud teised kolooniad. Koloonia oli peamiselt maaühiskond, kuid selle rahvaarv kasvas umbes 100 000-ni.

Lõpuks anti valitsemisvõim tagasi Inglismaale. Mitmeid aastaid jagas New Jersey kuninglikku kuberneri New Yorgiga. Lõpuks jagati kuberneriamet 1738. aastal, kui New Jersey sai oma kuberneri, Lewis Morrise.

Revolutsioon

Revolutsioonieelsetel aastatel levisid kogu riigis Suurbritannia-vastased tunded. Umbes kolmandik siin elavatest inimestest toetas mässulisi, kolmandik Inglismaad ja kolmandik jäi neutraalseks. 1776. aastal kuulutas New Jersey end iseseisvaks osariigiks ja liitus koloniaalvabariigi poolega Vabadussõjas.

New Jersey oli revolutsioonisõja ajal oluline osariik, sest ta asus kolmeteistkümne koloonia keskuse lähedal ning New Yorgi ja Philadelphia vahel. Seetõttu peeti New Jersey's rohkem lahinguid kui üheski teises osariigis. Ameeriklased ja britid pidasid siin 100 lahingut, nii suurt kui ka väikest.

Paljud inimesed peavad Trentoni lahingut revolutsiooni pöördepunktiks. Kohe pärast Trentoni võitmist võitis kindral George Washington Princetoni lahingu. Olles kaotanud mõne tunni jooksul kaks lahingut, põgenesid britid New Jersey'st New Yorki. Washington ja tema väed veetsid ülejäänud talve Morristownis ning Ameerika Ühendriigid olid jõudsalt teel võidu poole.

Trentoni lahing

1776. aasta novembris saavutasid britid kontrolli New Jersey üle ja sundisid Washingtoni põgenema Pennsylvaniasse. Nad arvasid, et talvel keegi ei võitle, nii et Briti ja hessi sõdurid New Jerseys jagunesid laagritesse, et jääda kevadeni. Trentoni peeti kõige ihaldusväärsemaks positsiooniks ja see läks hessi sõduritele tasu eest hea teenistuse eest. Hessid kasutasid Trentoni vanu kasarmuid peakorterina.

Britid ei ajanud Washingtoni üle Delaware'i jõe, sest see oli täis jääplokke, mis tegid selle ületamise ohtlikuks. Hessid ei patrullinud jõe ääres, sest nad arvasid, et Washington ei saa tagasi üle minna. Kuid detsembris otsustasid Washington ja tema mehed üle minna. Washingtoni mehed pidid paadi teelt jääklotsid eemale lükkama, sõites samal ajal kõvasti, et võidelda tugeva voolu vastu.

Kui Washington oli üle saanud, otsustas ta Trentoni hessid eraldada ja üllatada neid kahelt poolt. Plaan toimis ja patrioodid võtsid 900 vangi, samas kui ainult neli ameerika sõdurit sai haavata.

Varajane riiklus

1787. aastal sai New Jersey kolmandaks osariigiks, kes ratifitseeris USA põhiseaduse, ja esimeseks osariigiks, kes kirjutas alla Bill of Rights'ile. 1790. aastal sai Trentonist ametlikult New Jersey osariigi pealinn. William Livingstonist sai New Jersey esimene osariigi kuberner.

New Jersey kasvas ja õitses 1800. aastate alguses. Kogu osariigis tekkisid uued tehased. Patersonist sai tekstiilikeskus ja hiljem sai ta tuntuks rongide ja siidi tootmise poolest. Trentonis toodeti savitooteid, rauda ja terast. Camden, Elizabeth, Jersey City, Newark ja Passaic said 1800. aastatel kõik suurteks tootmiskeskusteks.

Uued kanalid ja raudteed aitasid tööstusel kasvada. Eurooplased tulid tuhandete kaupa New Jersey'sse, et töötada tehastes.

Lõuna-Jersey jäi enamasti maapiirkonnaks, kus kasvatati põllukultuure, et toita lähedalasuvaid linnapiirkondi. Raudteed olid olulised Lõuna-Jerseys mereäärsete piirkondade laienemisele kaasa aitamisel. 1850. aastal oli New Jersey ligi pool miljonit elanikku ja tööstusharud, kus enamik neist inimestest töötas, olid koondunud põhjaossa.

Kodusõja ajal esitas New Jersey 31 rügementi (sõdurirühma), sealhulgas ratsaväe (ratsasõdurid) ja jalaväe (jalaväelased). Üle 25 000 New Jersey mehe võitles liidu eest ja New Jersey sõdurid osalesid peaaegu kõigis suuremates idapoolsetes lahingutes.

Tööstus, sisserändajad ja innovatsioon

Pärast kodusõda oli tööstusrevolutsioon käimas ja New Jersey jätkas kasvu. Avati rohkem tehaseid ja sellised linnad nagu Trenton, Newark, Paterson ja Camden kasvasid, sest Euroopast saabunud sisserändajad tulid neisse tööle. Linnade ühendamiseks ja materjalide transportimiseks rajati raudteed.

Alguses tuli enamik sisserändajaid Iirimaalt ja Saksamaalt. Hiljem tulid inimesed Itaaliast ja kogu Ida-Euroopa riikidest. 1910. aastal oli pool osariigi elanikkonnast sündinud või kelle vanemad olid sündinud väljaspool Ameerika Ühendriike. Kui linnade elanikkond kasvas, siis talude elanikkond kahanes.

Kuna tehastes töötab nii palju inimesi, muutusid oluliseks sellised küsimused nagu laste töö ja töötajate kaitse. Nende reformide populaarsus tõi Woodrow Wilsoni 1910. aastal kuberneriks. Ta lahkus ametist 1913. aastal, et saada Ameerika Ühendriikide presidendiks, ja ta on ainus New Jersey kuberner, kellest sai president. Wilson toetas nii kubernerina kui ka presidendina sotsiaalseid reforme, et kaitsta töölisi ja hoida ettevõtteid muutumast liiga suureks.

Riigi majanduslik laienemine oli paljuski seotud selle leiutajate geniaalsusega. Thomas Edison on ilmselt kõige kuulsam. Lisaks tuhandetele leiutistele, sealhulgas lambile, aitas Edison New Jersey's töötades välja töötada ka filmi. Fort Lee'st sai 1900. aastate alguses maailma filmipealinn. Seal tegid Fatty Arbuckle, Mary Pickford, Pearl White ja teised staarid oma filmidega revolutsiooni.

1900. aastad

Aastatel 1900-1930 kasvas New Jersey elanikkond rohkem kui kaks korda ja tootmine muutus 4 miljardi dollari suuruseks tööstusharuks. Kahjuks tabas 1930. aastate suur majanduslangus New Jersey'd rängalt, tuues kaasa massilise tööpuuduse. Teise maailmasõja ajal 1940. aastatel tõusis osariik taas üles, kui New Jersey elektroonika- ja keemiatööstus alustas laiaulatuslikku tegevust.

1900. aastate keskel hakkasid inimesed ülerahvastatud linnadest maapiirkondadesse tagasi kolima. Mitmed transpordiprojektid aitasid New Jerseyt paremini ühendada. New Jersey Turnpike ja Garden State Parkway avati 1950. aastatel.

Lennureiside ajalugu on tihedalt seotud New Jerseyga. 3. mail 1919 toimus Ameerika ajaloo esimene reisijate lend New Yorgist Atlantic Citysse. Tänapäeval on New Jersey's kaks rahvusvahelist lennujaama, Newark ja Atlantic City. Newarki lennujaam laiendas oma reisijate- ja kaubaveoteenuseid 1963. aastal. 1980. aastatel sai sellest üks maailma kõige tihedama liiklusega lennujaamadest.

Tänapäeval on New Jersey tunnustatud nii oma oleviku kui ka mineviku poolest. Oma uhket ajalugu mäletades on New Jersey jätkuvalt paljude tulevaste suursündmuste toimumiskohaks.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes olid esimesed inimesed, kes elasid maal, mida praegu tuntakse New Jersey nime all?

K: Kui kaua nad sellel alal elasid?

K: Mida tähendab nende nimi?

K: Mis keelt nad rääkisid?

K: Kuidas nad organiseerusid?

K: Milliste tegevustega tegelesid mehed ja naised päeva jooksul?

K: Kus elasid Delaware'i indiaanlased veel peale New Jersey'i?

Otsing