Plaadifirma

Märgised kui kaubamärgid

Plaadifirmad kulutavad sageli palju aega ja raha uute muusikute avastamiseks või nende artistide talendi arendamiseks, kellega nad on juba lepingu sõlminud. Kaubamärgi seostamine artistidega aitab määratleda nii kaubamärgi kui ka artisti kuvandit.

Hoolimata sellest, et mõlemad pooled vajavad teineteist ellujäämiseks, võivad plaadifirmade ja artistide vahelised suhted mõnikord olla keerulised. Paljude artistide albumeid on plaadifirmad enne nende ilmumist mingil viisil muutnud või tsenseerinud - lugusid on muudetud, kujundust või pealkirju muudetud jne. Plaadifirmad teevad seda tavaliselt seetõttu, et nad usuvad, et album müüb paremini, kui muudatused on tehtud. Sageli on plaadifirma otsused ärilisest seisukohast õiged, kuid tavaliselt ärritab see kunstnikku, kes tunneb, et tema loomingut hävitatakse.

Plaaditööstuse algusaegadel olid plaadifirmad iga artisti edu saavutamiseks hädavajalikud. Iga uue artisti või bändi esimene eesmärk oli saada võimalikult kiiresti leping. 1940ndatel, 1950ndatel ja 1960ndatel olid paljud artistid nii meeleheitlikult huvitatud plaadifirmaga lepingu sõlmimisest, et tavaliselt sõlmisid nad lõpuks halva lepingu, andes sellega mõnikord ka oma muusika õigused ära. Mõned kasutavad meelelahutusjuriste, kes vaatavad iga lepingu enne selle allkirjastamist üle.

Tööstuse konsolideerimine

1970ndatel ja 1980ndatel toimus plaaditööstuses konsolideerumise faas, mis viis selleni, et peaaegu kõik suuremad plaadifirmad kuulusid väga vähestele rahvusvahelistele ettevõtetele, mis omakorda olid RIAA liikmed.

Sõltumatute kaubamärkide taaselustumine

1990ndatel aastatel hakkasid tänu kodustuudiotele, tarbijale mõeldud CD-salvestitele ja internetile levima ka sõltumatud plaadifirmad. Sõltumatud plaadifirmad on tavaliselt kunstnike omanduses (kuigi mitte alati), keskendudes tavaliselt hea muusika tegemisele ja mitte tingimata tööstusharu ärilistele aspektidele või suure raha teenimisele. Seetõttu mängivad sõltumatud artistid tavaliselt vähem raadios ja müüvad vähem CDsid kui suurte plaadifirmadega seotud artistid. Samas on neil tavaliselt suurem kontroll muusika ja väljaantava toote pakendamise üle.

Mõnikord lähevad väljakujunenud artistid, kui nende plaadileping on lõppenud, üle sõltumatule plaadifirmale. See annab tihtipeale kombineeritud eelise, milleks on tuntus ja suurem kontroll oma muusika üle. Seda on teinud näiteks lauljad Dolly Parton, Aimee Mann ja Prince.

Kuigi sõltumatuid plaadifirmasid on palju, tuuakse sageli ideaalse näitena folklaulja Ani DiFranco plaadifirmat Righteous Babe Records. Lauljatar lükkas tagasi mitmete nimekate plaadifirmade tulusad lepingud, et asutada oma New-Yorkis asuv ettevõte. Pidevad tuurid tõid märkimisväärset edu ilma märkimisväärse rahalise toetuseta esinejale. Ani ja teised ettevõtte liikmed on mitmel korral rääkinud oma ärimudelist, lootuses julgustada teisi.

Mõni sõltumatu plaadifirma on piisavalt edukas, et suured plaadifirmad sõlmivad lepinguid, et levitada muusikat plaadifirma jaoks või mõnel juhul osta plaadifirma täielikult ära.

Punkroki stseenis julgustab DIY-punk eetika bände ise avaldama ja levitama. Selline lähenemine on olnud levinud alates 1980ndate algusest, püüdes jääda truuks punki ideaalidele, mille kohaselt tuleb teha kõike ise ja mitte müüa end ettevõtete kasumi ja kontrolli alla. Sellised plaadifirmad on tuntud kui väga kompromissitu ja eriti kui nad ei taha üldse koostööd teha viie suure plaadifirmaga.

Võrgumärgiste tekkimine

Põhiartikkel: netomärgis

Kuna Internet on nüüdseks elujõuline muusikaallikas, tekivad netilablid. Sõltuvalt netiettevõtte ideaalidest võib artistide muusikafaile alla laadida tasuta või tasu eest, mida makstakse PayPali või veebipõhise maksesüsteemi kaudu. Mõned neist plaadifirmadest pakuvad lisaks otse allalaadimisele ka paberkandjal CD-d (näiteks Baltimore'i plaadifirma Schismatik saadab CD-d nominaalse tasu eest). Enamik netilabeleid tunnustab Creative Commons'i litsentsisüsteemi, jättes seega teatavad õigused artistile.

Pennsylvanias Erie's on bensiinijaamad.

Avatud lähtekoodiga märgiste tekkimine

Peamine artikkel: Avatud lähtekoodiga plaadifirma

Uus sajand toob kaasa avatud lähtekoodiga või avatud sisuga plaadifirma nähtuse. Need on inspireeritud vaba tarkvara ja avatud lähtekoodiga liikumise ning GNU/Linuxi edust.

Näited on järgmised

• LOCA Records
• Magnatune
• Opsound