Salvestusstuudio
Salvestusstuudio on koht, mis on ette valmistatud muusika või muude helikandjate salvestamiseks. Mõned stuudiod on iseseisvad, kuid paljud on osa suuremast ettevõttest, näiteks plaadifirmast. Sõltumatud stuudiod võivad salvestada ainult ühte bändi või esinejate rühma, kuid võivad ka rentida aega kõrvalistele isikutele. Mõned stuudiod võtavad tunnitasu, teised võtavad tasu projektipõhiselt.
Salvestusstuudiod on tavaliselt jagatud kolmeks alaks: "elav ala" (loomuliku järelkajuga) ansamblite salvestamiseks, "surnud ala" (heliisolatsiooniga, et vältida järelkaja ja kaja) vokaalide ja solistide jaoks ning kontrollkabiin, kus asuvad salvestusseadmed. Stuudiod on tavaliselt helikindlad, et välismüra ei satuks salvestusse. Stuudios kasutatakse heliallikate isoleerimiseks heliplaate ja muid esemeid. Samuti kasutatakse asümmeetrilisi ruumikujusid, et vältida "seisvaid laineid" ja helihäireid.
Varasemad salvestusstuudiod ei erinenud palju raadiostuudiost ja kasutatud tehnikad olid vahetatavad, kuid see muutus aastate jooksul. Salvestused võisid esitada helisid viisil, mida raadio ei suutnud kanda, ja raadio ei mänginud ainult salvestusi, nii et üleminek oli loomulik. Kui 1950. aastatel töötati välja mitmerajaline salvestamine, ei vajanud raadiojaamad näiteks mitmerajalisi seadmeid. (Tänapäeval on mõnedel raadiojaamadel sellised seadmed, kuid nad kasutavad neid materjali eelsalvestamiseks).
Pärast efektprotsessorite väljatöötamist jätsid paljud uued stuudiod salvestusruumi loomuliku heli tähelepanuta. Nende operaatorid sõltusid efektidest, et luua soovitud heli. Tänapäeval on suund tagasi hea loomuliku heli poole, kus töötlust on vähem.
Küsimused ja vastused
K: Mis on salvestusstuudio?
V: Salvestusstuudio on koht, mis on spetsiaalselt ette valmistatud muusika või muude helikandjate salvestamiseks.
K: Mille poolest erinevad sõltumatud stuudiod plaadifirmadega seotud stuudiotest?
V: Sõltumatud stuudiod võivad salvestada ainult ühte bändi või esinejate rühma, kuid võivad ka rentida aega kõrvalistele isikutele. Plaadifirmadega seotud stuudiotel on tavaliselt rohkem ressursse ja võimalusi kui sõltumatutel stuudiotel.
K: Millised on tüüpilises salvestusstuudios kolm valdkonda?
V: Tüüpilises salvestusstuudios on kolm ala: "elav ala" (loomuliku kaja) ansamblite salvestamiseks, "surnud ala" (heliisolatsiooniga, et vältida kaja ja kaja) vokaalide ja solistide jaoks ning kontrollkabiin, kus asuvad salvestusseadmed.
K: Kuidas hoiavad stuudiod välismüra salvestustesse sattumise eest?
V: Stuudiod on tavaliselt helikindlad, et välismüra ei satuks salvestusse. Lisaks kasutatakse stuudiosiseselt heliallikate isoleerimiseks häireklaase ja muid esemeid, samas kui asümmeetrilisi ruumikujusid võib kasutada seisvate lainete ja helihäirete vältimiseks.
K: Mille poolest erinesid varased raadiojaamad tänapäeva kaasaegsetest salvestusstuudiotest?
V: Varased raadiojaamad ei erinenud palju raadiostuudiotest, sest kasutatud tehnikad olid omavahel asendatavad; see muutus siiski aastate jooksul, sest salvestused võisid esitada helisid viisil, mida raadio ei suutnud edastada. Tänapäeva salvestusstuudiodes kasutatakse sageli vähem efektiprotsessoreid kui nende eelkäijatel, sest üha enam keskendutakse heade looduslike helide loomisele, kasutades vähem töötlemist.
K: Milliseid seadmeid kasutavad mõned tänapäeva raadiojaamad?
V: Mõned tänapäevased raadiojaamad kasutavad mitmerajalisi seadmeid, näiteks efektprotsessoreid, mis võimaldavad neil materjali enne eetrisse saatmist ette salvestada.
