Tulu (tulud): definitsioon, allikad ja tüübid

Tulu (tulud) — selge definitsioon, peamised allikad ja tüübid: müük, intressid, dividenditulu ja maksud. Mõista tulu erinevust kasumist ja selle tähtsust ettevõtluses.

Tulu (või tulud) on tulu, mida organisatsioon saab oma tavapärasest äritegevusest. Ettevõtte puhul on see tavaliselt kaupade ja teenuste müügist klientidele. Valitsuse puhul saadakse tulu tavaliselt erinevatest maksudest. See ei sisalda nende kaupade ja teenuste loomiseks vajalikke kulusid; tulu ei ole sama kui kasumiks — kasum tekib alles siis, kui tulu ja kulud on arvestatud ning nende vahe jääb positiivseks. Lisaks kaupade ja teenuste müügile saavad mõned ettevõtted tulu ka intressidest, dividendidest või litsentsitasudest, mida teised ettevõtted neile maksavad.

Tulu peamised allikad ja tüübid

• Äritulu (operatiivne tulu) — põhitegevusest teenitud tulu, nt kaupade müük või teenuse osutamine.
• Mitteoperatiivne tulu — tegevusest mitteolenevad tulud, nt kinnisvara üür, väärtpaberite müügist saadud kasum või ühekordsed laekumised.
• Finantstulu — intressidest saadav tulu ja muud finantstulud.
• Investeeringutulu — dividendidest või väärtpaberitest saadav kasum.
• Litsentsi- ja autoritasud — litsentsitasud ja muud intellektuaalomandist tulenevad laekumised.
• Avaliku sektori tulu — maksud, tasud ja muud laekumised, mida kogub riik või kohalik omavalitsus.
• Mittetulundusühingute tulu — annetused, toetused ja liikmemaksud, mis ei pruugi olla kauplemise tulemus.

Põhimõisted: brutotulu, netotulu ja kasum

• Brutotulu ehk kogutulu — kogu müügist saadud summa enne kulude mahaarvamist.
• Netotulu — brutotulust maha arvestatud allahindlused, tagastused ja müügiga seotud maksud (nt käibemaksu osa, kui see ei kuulu ettevõtte tuludesse).
• Kasum — tulu miinus kulud (nt tootmiskulud, tegevuskulud, intressikulud ja maksud). Kasum võib olla brutokasum, tegevuskasum või puhaskasum, sõltuvalt sellest, milliseid kulukomponente on arvesse võetud.

Tulu kajastamine ja aruandlus

• Tulu kajastamise põhimõte — raamatupidamises kajastatakse tulu tavaliselt siis, kui tulu on teenitud (kaup on üle antud või teenus osutatud) ning summa on mõõdetav ja selle laekumine on tõenäoline (nn teenitud põhimõte).
• Raha- vs tekkepõhimõte — väiksemates ettevõtetes võidakse tulu arvestada raha laekumise hetkest (raha­põhine), suuremates ja finantsaruandluses kasutatakse tekkepõhimõtet.
• Raamatupidamislik kande näide — klient maksab müügilt 1 000: deebet Kassa või Nõuded ostjate vastu 1 000; kreedit Müügitulu 1 000.

Maksustamine ja regulatsioon

• Tulud mõjutavad ettevõtte maksustamist peamiselt läbi kasumi ja maksustatava tulu määramise: ettevõtted maksavad ettevõtte tulumaksu kasumi alusel (riigiti eri süsteemid).
• Müügiga seotud maksud (nt käibemaks) ei ole tavaliselt ettevõtte tulu osa, vaid edaspidine laekumine, mida kompaniil tuleb edasi kanda riigile.
• Erinevat tüüpi tulu (intressid, dividendid, litsentsitasud) võivad olla allutatud eri maksurežiimidele ja kinnipeetavatele maksudele.

Praktilised näpunäited ja erilised olukorrad

• Vastupidavus ja korduvad tulud — ettevõtted hindavad sageli korduvtulu (nt lepingulised tellimused, litsentsitasud), sest need on prognoositavamad kui ühekordsed müügitehingud.
• Ühekordsed teenistused — erakorralised tulud (varade müük, kahjumivastased kindlustushüvitised jms) võivad moonutada aruannetes nähtavat tulemust, seetõttu eristatakse neid sageli tegevus- ja mitteametlikest tuludest.
• Valdkonnapõhised erisused — teenuse- ja tootmisettevõtted, pangad, kindlustusseltsid ja mittetulundusühingud kajastavad ja liigitavad tulu erinevalt vastavalt regulatsioonidele ja tegevusloogikale.

Kokkuvõtteks: tulu on organisatsiooni majanduslik kasu, mis tuleb selle tegevusest või varadest. Selle õige liigitamine, mõõtmine ja kajastamine on oluline nii juhtimise, finantsaruandluse kui ka maksustamise seisukohalt.

Otsing