Rigging }}
Purjelaeva taglastus koosneb trossidest ja/või kettidest, mida kasutatakse laeva mastide, vööride ja purjede toetamiseks. Püsttagustust kasutatakse mastide toetamiseks. Jooksev taglastus toetab jardid ja purjed. Mõnel purjelaevatüübil, millel on tugimastid, ei ole taglastustagustust. Nende hulka kuuluvad rämps- ja katipurjekad. Ühe masti ja ühe peapurjega bermuda sloopidel kasutatakse üsna lihtsat taglastust. Kõige keerukama taglastusega on ketsid ja kuunarid.
Purjepaadi taglastus. 1.Peapael, 2.tagavõru, 3.vant või külgvant, 4.laiali, 5.tagavõru, 7.poom.
Seisev taglastus
Purjelaeva trossid koosnevad mastide, vööride ja poomide toetamiseks kasutatavatest trossidest. Enamik kaasaegseid purjelaevu kasutab trossitakistust. Kaasaegse trosside pingutust kontrollitakse regulaarselt spetsiaalse mõõturi abil. Pinge reguleerimine toimub keerdpaela abil. Masti või haru stabiliseerivaid trosse, trosse või vardaid, mis kulgevad piki keskjoont, nimetatakse staažideks. Neid, mis ulatuvad mastist vöörile, nimetatakse vöörihõlmadeks. Neid, mis kulgevad mastist ahtrisse, nimetatakse tagavarrasteks.
Jooksev taglastus
Purjelaeva jooksev taglastus juhib purjeid. Jooksev taglastus koosneb tavaliselt erinevatest trossidest (trosse nimetatakse ka trossideks). Trosside pikkuse reguleerimiseks kasutatakse plokke ja rööpaid. Plokk on omamoodi rihmaratas. Tross on ploki sees olev sooneline ratas. Suuremad purjelaevad ja laevad kasutavad vintsid. Jooksva taglase reguleeritavus võimaldab paadil sooritada erinevaid manöövreid, näiteks kreeni ja fiksaatorit. Kõigile purjepaatidele on ühised eel- ja allakäigutrossid. Välitross tõmbab purje poomi vabasse otsa. Alamhaul takistab poomi tõusmist masti külge.
