Purjelaeva taglastus: mis see on, osad ja tüübid

Purjelaeva taglastus: mis see on, osad ja tüübid — ülevaade püst- ja jooksvast taglastusest, eri purjelaevade lahendustest ning praktilised näited.

Autor: Leandro Alegsa

Purjelaeva taglastus koosneb trossidest ja/või kettidest, mida kasutatakse laeva mastide, vööride ja purjede toetamiseks ning purjerüsteemi kuju ja pinge reguleerimiseks. Taglastus jaguneb kahte põhikategooriasse: püsttaglastus (seisvad toetused, mis hoiavad masti püstiasendis) ja jooksev taglastus (liikuvad trossid, mis võimaldavad purjeid reguleerida ja hoida jardide positsiooni).

Taglastuse põhiosad

  • Püsttaglastus — tavaliselt terastrossid või kettühendused, mis kinnituvad masti külgedelt ja esiküljelt (eesvöör) ning tagant (tagavöör). Need hoiavad masti külg- ja pikkussuuna koormuse kandvana.
  • Vöörid ja külgvöörid — mastile külje- ja külgzõlmes toetuvad köied või traksid (edaspidi vöörid), mis takistavad masti külgtilti; sageli kinnituvad need laeva küljel paiknevate aasadeni ehk chainplate’teni.
  • Jooksev taglastus — eraldiseisvad reguleeritavad trossid (näiteks purjerihmad, halshõlmad, haagid, štagid ja haljad), mida kasutatakse purje nurga, pingutuse ja kõrguse muutmiseks sõidu ajal.
  • Pingutussüsteemid — turnbuckle’id (keermestatud pingutid), klambrid ja muud liitdetailid, millega reguleeritakse trosside pinget.
  • Levalad ja jardid — osadel laevadel toetavad püst- ja jooksev taglastuse kombineeritud süsteemid jardide ja jardiotsade asendit.

Tüübid ja laevade eripärad

Taglastuse keerukus sõltub laeva rigist (purjesüsteemist). Ühe masti ja ühe peapurjega bermuda-sloopidel on tavaliselt üsna lihtne taglastus: üks eesvöör, üks või kaks tagavööri ning mõned juhtrassid purje juhtimiseks. Komplekssemad rigid nagu ketsid, kuunarid ja brigad omavad mitu mastisüsteemi ning seetõttu palju rohkem püst- ja jooksevaid trosse.

Mõnel purjelaevatüübil, millel on eripärased purjeriistad või toetavad mastid, võib puududa osa traditsioonilisest taglastusest. Näiteks džunk- ja katipurjekad (džunkpurjekas ja katipurjekas) kasutavad sageli teistsugust purjesüsteemi ja võivad olla vähem sõltuvad tõmmatud püsttaglastusest.

Materjalid ja tänapäevased lahendused

  • Traditsiooniliselt on taglastuses kasutatud roostevaba terastrossi ja teraskette.
  • Tänapäeval on laialdaselt kasutusel ka sünteetilised kõrge tugevusega köied (näiteks Dyneema ja teised aramidkiud), mis on kergemad ja korrodeeruvad vähem.
  • Pingutustehnika, chainplate’id, spreader’id ja stoppid on olulised komponendid, mille materjalide valik ja paigutus mõjutavad kogu rig’i stabiilsust ja ohutust.

Hooldus ja ohutus

Taglastuse regulaarne kontroll on ohutuse seisukohalt hädavajalik: tuleks jälgida kulumist, korrosiooni, traadi lõhenemist, keermete seisukorda turnbuckle’idel ja kõigi kinnituste (chainplate’id, põiksidemed) tugevust. Enamik purjetajaid vaatab püsttaglastuse üle enne hooaja algust ning pärast tugevaid torme. Vajadusel vahetatakse kulunud trossid või uuendatakse pingutussüsteeme.

Kokkuvõte

Taglastus on purjelaeva oluline osa, mis koosneb trossidest ja kettidest ning jaguneb püst- ja jooksvaks taglastuseks. Selle ülesanne on hoida mastid paigal ja võimaldada purjede efektiivset juhtimist. Taglastuse konkreetne ülesehitus sõltub laevatüübist ja rigist — lihtsatel sloopidel on süsteemid tagasihoidlikumad, suurte mitmemastiliste laevade puhul on taglastus palju keerulisem. Õige materjalivalik, regulaarne hooldus ja õige pingutus tagavad ohutuse ja hea purjetamise efektiivsuse.

Purjepaadi taglastus. 1.Peapael, 2.tagavõru, 3.vant või külgvant, 4.laiali, 5.tagavõru, 7.poom.Zoom
Purjepaadi taglastus. 1.Peapael, 2.tagavõru, 3.vant või külgvant, 4.laiali, 5.tagavõru, 7.poom.

Seisev taglastus

Purjelaeva trossid koosnevad mastide, vööride ja poomide toetamiseks kasutatavatest trossidest. Enamik kaasaegseid purjelaevu kasutab trossitakistust. Kaasaegse trosside pingutust kontrollitakse regulaarselt spetsiaalse mõõturi abil. Pinge reguleerimine toimub keerdpaela abil. Masti või haru stabiliseerivaid trosse, trosse või vardaid, mis kulgevad piki keskjoont, nimetatakse staažideks. Neid, mis ulatuvad mastist vöörile, nimetatakse vöörihõlmadeks. Neid, mis kulgevad mastist ahtrisse, nimetatakse tagavarrasteks.

Jooksev taglastus

Purjelaeva jooksev taglastus juhib purjeid. Jooksev taglastus koosneb tavaliselt erinevatest trossidest (trosse nimetatakse ka trossideks). Trosside pikkuse reguleerimiseks kasutatakse plokke ja rööpaid. Plokk on omamoodi rihmaratas. Tross on ploki sees olev sooneline ratas. Suuremad purjelaevad ja laevad kasutavad vintsid. Jooksva taglase reguleeritavus võimaldab paadil sooritada erinevaid manöövreid, näiteks kreeni ja fiksaatorit. Kõigile purjepaatidele on ühised eel- ja allakäigutrossid. Välitross tõmbab purje poomi vabasse otsa. Alamhaul takistab poomi tõusmist masti külge.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3