Ülestõusmisriitused
Üleminekurituaalid on rituaalid, mida inimesed sooritavad individuaalselt või kollektiivselt sotsiaalse grupina, et sümboolselt tunnustada ühest eluetapist lahkumist ja teise sisenemist.
Kõik inimesed igas ühiskonnas ja kultuuris kogevad üleminekurituaale, kuid need toimuvad sageli erinevalt, erinevatel põhjustel ja eri aegadel, sõltuvalt sellest, millisest ühiskonnast või kultuurist isik pärineb. Ülemineku riitused tähistavad ja kaitsevad inimest või inimesi, kes on muutumas. Nad edastavad ühiseid arusaamu sotsiaalselt oodatavast käitumisest ja vastutusest ning tähistavad üleminekut ühest sotsiaalsest seisundist (nt täisealiseks saamine), kohast (nt riigipiiri ületamine), seisundist (nt haigusest taastumine), ajast (nt uue aasta tähistamine) järgmisesse.
Arnold van Gennep
Prantsuse ühiskonnateadlane Arnold van Gennep (23. aprill 1873 - 7. mai 1957) on kõige kuulsamalt määratlenud üleminekuriituste mõiste oma 1909. aastal esmakordselt avaldatud raamatus "Les rites de passage" ("Üleminekuriitused"). Van Gennep uuris maailma eri paigust pärit etnograafilisi teateid, milles kirjeldati üleminekuriitusi. Ta jõudis järeldusele, et need on universaalselt struktureeritud, isegi kui üleminekuriitused ise erinevad ühiskondade ja kultuuride lõikes märkimisväärselt.
Ülestõusmisriituste universaalne struktuur
Ülemineku riitused on jaotatud kolme etappi.
- Eraldamine (surmaeelsed riitused): Selles faasis eemaldatakse isik või rühm inimesi, kes sooritavad üleminekuriitust, oma ühiskonnast ja lahkuvad oma senisest staatusest, valmistudes samas üleminekuks järgmisse.
- Üleminek (Liminaalsed riitused): Üleminekuriituse faas, mis jääb isikute või rahvaste rühma eelmisest staatusest lahkumise ja uude staatusesse jõudmise vahele. See faas on sageli iseloomulikult ohtlik ja ebakindlusega täidetud.
- Inkorporeerimine (surmajärgne riitus): Isik või inimrühm, kes läbib üleviimisriituse, võtab vastu oma uue staatuse ja vastutuse ning astub taas ühiskonda.
Üleminekuriitused ja kultuuriline mitmekesisus
Tunnistades erinevaid viise, kuidas erinevad ühiskonnad ja kultuurid viivad läbi üleminekuriitusi, jälgime kultuurilist mitmekesisust. Kultuuridevaheliste üleminekuriituste tundmaõppimine võib aidata meil mõista teisi ja iseennast. Teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest on oluline, et kujundada avatud, salliv ja aktsepteeriv suhtumine inimestesse, kes ei ole pärit samast ühiskonnast või kultuurist kui meie oma.
