Rooma kodakondsus ja õigused: ius gentium, ius conubii ja staatused
Rooma kodakondsus: ius gentium, ius conubii ja staatused — põhjalik ajalooline ülevaade kodanike õigustest, abielust ja rahvusvahelistest õigusnormidest.
Rooma impeeriumi sees eksisteeris mitmeid erineva tasemega kodakondsusi ja staatusi. Rooma kliendiriikide kodanikud ja liitlased (socii) võisid saada Rooma kodakondsuse piiratud vorme, näiteks ladina õiguse (ius Latii). Sellised isikud ei saanud üldjuhul hääletada ega kandideerida Rooma valimistel. Orjad (servi) loeti õiguslikult omandiks ja neil puudus iseseisev juriidiline isikupära; aja jooksul hakkasid nad siiski Rooma õiguse alusel saama mõningast kaitset ja piiratud õigusi.
Rooma kodanike ja teiste isikute õigused varieerusid sõltuvalt päritolust, teenistusest riigi heaks ning ühiskondlikust staatusest. Rooma õigus eristas erinevaid õigusklasse, millele kuulusid erinevad õigused ja kohustused. Alljärgnevalt on toodud peamised õigused ja mõningad selgitused nende tähenduse kohta.
Peamised õigused ja staatused
- Ius suffragiorum: õigus hääletada Rooma rahvakogudel (comitia). See õigus kuulus tavaliselt täielikele Rooma kodanikele.
- Ius gentium: mitteametlikult 3.–2. sajandil e.m.a. kujunenud õiguslik tunnustus, mis käsitles suhteid Rooma kodanike ja välismaalaste vahel ning reguleeris rahvusvahelisi ja kaubanduslikke suhteid. Ius gentium toimis Rooma õiguse osana kui laiemalt tunnustatud rahvusvaheline praktika, millel olid mõjutused Kreeka linnriikide ja mereriikide kaubandusõigusest. Selle alusel käsitleti teatud õigusi kui üldisemaid inimestele kuuluvaid õigusi, mitte pelgalt kodakondsusega seotud privileege[4].
- Ius conubii: õigus sõlmida seaduslik abielu (conubium) vastavalt Rooma põhimõtetele. Selle olemasolul võis perekonna pea (paterfamilias) omada juriidilisi õigusi perekonna üle ja sellisest abielust sündinud lapsed loeti Rooma kodanikeks, kui vähemalt üks vanematest oli Rooma kodanik. Ius conubii tähtsus oli eriti suur pärimise ja sünniõiguste kontekstis[5].
- Ius migrationis: õigus säilitada oma kodakondsuse tase, kui inimene rändas ümber võrreldava staatusega linna- ehk polisesse. Näiteks täisõiguslikud cives Romani säilitasid oma civitas'e, kui nad asusid ümber Rooma kolooniasse, millel oli täielik seaduslik staatus (colonia civium Romanorum). Samamoodi säilis ius Latii ladinlastel, kes kolisid teise ladina riiki või ladina kolooniasse (latina colonia). See õigus ei kehtinud, kui inimene asus ümber madalama õigusliku staatusega kolooniasse — näiteks täieõiguslik Rooma kodanik võis vabatahtliku ümberasumisega kaotada osa oma privileegidest ja langeda ius Latii tasemele.
- Immuniteedid: teatud gruppidel võis olla vabadus mõnede maksude, kohalike eeskirjade või muude juriidiliste kohustuste suhtes; sellised immuniteedid võisid olla antud kas Rooma riigi või kohalike otsuste alusel[6].
- Õigus kohtumenetlusele: õigus ilmuda nõuetekohase kohtu ette, esitada kaitse ja nõuda seaduslikku protsessi. Rooma õiguse arenedes kujunesid välja mitmed protseduurilised kaitsed, mis andsid isikutele võimaluse oma õigusi kaitsta.
- Kaitse ning kodakondsus teenistuse kaudu: sõjaväes teenimine (näiteks auxilia teenistus) või mõnikord muu avalik teenistus võis anda kodakondsuse või tõsta staatuslikku taset; auxilia-veteranidele anti sageli vabanemise järel Rooma kodakondsus.
Kultuuriline ja sotsiaalne tähendus
Rooma meessoost kodanike tüüpiline rõivastus oli toga — selle kujutamine kujudel (nt keiser Antoninus Pius) rõhutas kodaniku staatust ja avalikku rolli (togatus). Õiguste ja staatusete süsteem mõjutas tugevalt isiku igapäevaelu, pärimist, perekonnaseisu ja osalust poliitilises elus. Staatuse alusel määratleti ka kohustused sõjaväes, maksustamises ja teiste ühiskondlike kohustuste kandmises.
Üldiselt oli Rooma õigussüsteem kihiline ja paindlik: see suutis kohaneda laieneva impeeriumiga, samal ajal säilitades kodanikuõiguste eri tasemed ja eristused. Iga staatus kandis endas nii privileege kui ka piiranguid ning nende piiride ületamine või muutmine tuli sageli koos seaduslike reformide või erandlike otsustega.
Küsimused ja vastused
K: Millised õigused olid Vana-Rooma kodanikel?
V: Vana-Rooma kodanikel olid mitmesugused seaduslikud õigused, sealhulgas õigus hääletada Rooma kogudustes (ius suffragiorum), õigus sõlmida seaduslik abielu Rooma kodanikuga Rooma põhimõtete kohaselt (ius conubii), õigus säilitada oma kodakondsuse tase ümberasumise korral (ius migrationis) ning puutumatus mõnest maksust ja muudest juriidilistest kohustustest (immuniteediõigus). Neil oli ka õigus kohtusse pöörduda, õigus saada kohtusse nõuetekohases kohtus ja õigus end kaitsta.
K: Kuidas need õigused aja jooksul muutusid?
V: Rooma kodanike õigused varieerusid aja jooksul sõltuvalt nende päritolukohast ja nende teenistusest riigile. Samuti varieerusid need õigused Rooma õiguse alusel vastavalt üksikisiku liigitusele riigi sees. Erinevad õiguslikud klassid olid määratletud erinevate õiguskombinatsioonidega, mis iga klassile kuulusid.
Küsimus: Kes ei saanud Vana-Roomas kodakondsust saada?
V: Vana-Roomas ei olnud orjadel õigus saada kodakondsust, sest Rooma õiguse kohaselt peeti neid pigem omandiks kui isikuteks. Klientriigi kodanikud ja liitlased (socii) võisid saada Rooma kodakondsuse piiratud vorme, näiteks ladina õigust, kuid nad ei saanud hääletada ega olla valitud Rooma valimistel.
K: Mis on ius gentium?
V: Ius gentium on 3. sajandil eKr välja töötatud mõiste, mis tunnistas Rooma asjade rahvusvahelist ulatust ja vajadust Rooma õiguse järele, kui tegemist on roomlaste ja võõraste isikute vaheliste olukordadega. See põhines Kreeka linnariikide ja teiste mereriikide kõrgelt arenenud kaubandusõigustel, mis nägid ette inimõigused, mitte ei olnud seotud ainult kodakondsuse staatusega.
K: Milline rõivastus oli iseloomulik rikastele meessoost kodanikele?
V: Rikkad meessoost kodanikud kandsid rõivastust nimega "toga", mis oli neile tol ajal iseloomulik. Keisreid kujutavad kujud näitasid neid sageli seda rõivastust kandmas - tuntud kui "togatus".
K: Mis on ius Latii?
V: Ius Latii on piiratud Rooma kodakondsuse vorm, mille andsid kliendiriigid või liitlased (socii), kes said selle täieliku kodakondsuse staatuse asemel. Need, kes siirdusid täieõiguslikust kodaniku staatusest sellesse vormi, kaotasid oma esialgse taseme, kui nad kolooniasse siirdusid, mille õiguslik staatus oli väiksem kui varem; kui nad aga siirdusid mõnda teise ladina riiki või ladina kolooniasse, siis jäi nende ius Latii puutumatuks.
Otsige