Rooma kodakondsus
Rooma kliendiriigi kodanikud ja liitlased (socii) võisid saada Rooma kodakondsuse piiratud vormi, näiteks ladina õiguse. Sellised kodanikud ei saanud hääletada ega olla valitud Rooma valimistel. Orjad loeti omandiks ja neil puudus juriidiline isikupära. Aja jooksul omandasid nad Rooma õiguse alusel mõningaid kaitsemeetmeid.Rooma kodanike õigused varieerusid aja jooksul vastavalt nende päritolukohale ja nende teenistusele riigi heaks. Samuti varieerusid need Rooma õiguse alusel vastavalt üksikisiku liigitusele riigi sees. Erinevad õigusklassid määratleti erinevate õiguskombinatsioonide kaudu, mis iga klassile kuulusid. Võimalikud õigused, mis olid aga kodanikel, kellega Rooma õigus tegeles, olid järgmised:
Tooga oli Rooma meessoost kodanike iseloomulik rõivastus ning keisrite (siin Antoninus Pius) kujud kujutavad neid sageli togates (togatus). Ius suffragiorum: Õigus hääletada Rooma riigikogudes.
Ius gentium: sajandil e.m.a. välja töötatud õiguslik tunnustus, mis käsitleb Rooma asjade kasvavat rahvusvahelist ulatust ja vajadust Rooma õiguse järele, et käsitleda Rooma kodanike ja välisriikide kodanike vahelisi olukordi. Seega oli ius gentium Rooma õiguskodifikatsioon tollal laialdaselt tunnustatud rahvusvahelisest õigusest, mis põhines Kreeka linnriikide ja teiste mereriikide kõrgelt arenenud kaubandusõigusel[4]. ius gentiumiga tagatud õigusi peeti kõigi isikute õigusteks; seega on see pigem inimõigustest kui kodakondsusega seotud õigustest lähtuv kontseptsioon. Ius conubii: Õigus sõlmida seaduslik abielu Rooma kodanikuga vastavalt Rooma põhimõtetele,[5] et perekonna üle oleks paterfamilias'e seaduslikud õigused ja et sellise abielu lapsed loeksid Rooma kodanikeks. Ius migrationis: Õigus säilitada oma kodakondsuse tase ümberasumisel võrreldava staatusega polisesse. Näiteks säilitasid cives Romani (vt allpool) liikmed oma täieliku civitas'e, kui nad rändasid Rooma kolooniasse, millel olid täielikud seadusest tulenevad õigused: colonia civium Romanorum. Ka lätlastel oli see õigus ja nad säilitasid oma ius Latii, kui nad kolisid ümber teise ladina riiki või ladina kolooniasse (latina colonia). See õigus ei säilitanud kodakondsuse taset, kui inimene kolooniasse, mille õiguslik staatus oli madalam, ümber asus; Rooma täieõiguslikud kodanikud, kes asusid ümber Latina colonia'sse, langesid ius Latii tasemele ning selline ümberasumine ja staatuse vähendamine pidi toimuma vabatahtlikult. Õigus immuniteedile mõnest maksust ja muudest juriidilistest kohustustest, eelkõige kohalikest eeskirjadest ja määrustest[6]. Õigus saada kohtuprotsessi (ilmuda nõuetekohase kohtu ette ja end kaitsta). auxilia ja teenistuse kaudu saadud kodakondsus.
Küsimused ja vastused
K: Millised õigused olid Vana-Rooma kodanikel?
V: Vana-Rooma kodanikel olid mitmesugused seaduslikud õigused, sealhulgas õigus hääletada Rooma kogudustes (ius suffragiorum), õigus sõlmida seaduslik abielu Rooma kodanikuga Rooma põhimõtete kohaselt (ius conubii), õigus säilitada oma kodakondsuse tase ümberasumise korral (ius migrationis) ning puutumatus mõnest maksust ja muudest juriidilistest kohustustest (immuniteediõigus). Neil oli ka õigus kohtusse pöörduda, õigus saada kohtusse nõuetekohases kohtus ja õigus end kaitsta.
K: Kuidas need õigused aja jooksul muutusid?
V: Rooma kodanike õigused varieerusid aja jooksul sõltuvalt nende päritolukohast ja nende teenistusest riigile. Samuti varieerusid need õigused Rooma õiguse alusel vastavalt üksikisiku liigitusele riigi sees. Erinevad õiguslikud klassid olid määratletud erinevate õiguskombinatsioonidega, mis iga klassile kuulusid.
Küsimus: Kes ei saanud Vana-Roomas kodakondsust saada?
V: Vana-Roomas ei olnud orjadel õigus saada kodakondsust, sest Rooma õiguse kohaselt peeti neid pigem omandiks kui isikuteks. Klientriigi kodanikud ja liitlased (socii) võisid saada Rooma kodakondsuse piiratud vorme, näiteks ladina õigust, kuid nad ei saanud hääletada ega olla valitud Rooma valimistel.
K: Mis on ius gentium?
V: Ius gentium on 3. sajandil eKr välja töötatud mõiste, mis tunnistas Rooma asjade rahvusvahelist ulatust ja vajadust Rooma õiguse järele, kui tegemist on roomlaste ja võõraste isikute vaheliste olukordadega. See põhines Kreeka linnariikide ja teiste mereriikide kõrgelt arenenud kaubandusõigustel, mis nägid ette inimõigused, mitte ei olnud seotud ainult kodakondsuse staatusega.
K: Milline rõivastus oli iseloomulik rikastele meessoost kodanikele?
V: Rikkad meessoost kodanikud kandsid rõivastust nimega "toga", mis oli neile tol ajal iseloomulik. Keisreid kujutavad kujud näitasid neid sageli seda rõivastust kandmas - tuntud kui "togatus".
K: Mis on ius Latii?
V: Ius Latii on piiratud Rooma kodakondsuse vorm, mille andsid kliendiriigid või liitlased (socii), kes said selle täieliku kodakondsuse staatuse asemel. Need, kes siirdusid täieõiguslikust kodaniku staatusest sellesse vormi, kaotasid oma esialgse taseme, kui nad kolooniasse siirdusid, mille õiguslik staatus oli väiksem kui varem; kui nad aga siirdusid mõnda teise ladina riiki või ladina kolooniasse, siis jäi nende ius Latii puutumatuks.
