Siltkivi (aleuroliit) – määratlus, omadused ja teke
Siltkivi (aleuroliit) – põhjalik määratlus, tekkeprotsessid ja omadused: struktuur, koostis, tuvastamine ja levik praktiliste näpunäidetega.
Siltkivi (inglise keeles siltstone, lithokeemilises terminoloogias ka aleuroliit) on peeneteraline settekivi, mis kuulub mudakivide hulka. Mudakivide all mõistetakse kivimeid, kus üle poole materjalist koosneb peenematest osakestest (silt ja savi); siltkivi puhul on domineeriv just siltiterade osa.
Määratlus ja osakeste suurus
Silt on osakeste fraktsioon, mille läbimõõt jääb vahemikku umbes 1/16–1/256 millimeetrit (ligikaudu 0,0625–0,0039 mm). See eristub liivast (suurem kui silt) ja savist (peenem kui silt). Siltkivi moodustub selliste siltiterade litifitseerumisel ehk kokkusurumisel ja sideainete (nt ränidioksiid, süsihappekaltsium või raudoksiidid) setetega kinnistumisel.
Koostis ja teke
- Põhimaterjal: siltiterad koosnevad sageli peamiselt Kvartsist, aga esineb ka teisi mineraale ja kivimipurustusi — originaalallikate kirjeldustes võivad olla viited ka maasikile (säilitaud viidete kujul).
- Tekkeolud: silt koguneb madala energiaga vesikeskkondades — jõgede alamjooksudel, deltades, järvepõhjas ja lahtedes ning ookeaniliste shelf- või süvamere piirkondades. Suurte orogeneeside (nt Himaalajas) erosioon võib toota suuri hulki peeneid osakesi, mida veed ja tuul transpordivad kaugele.
- Protsessid: siltiterasid tekitab eelkõige füüsikaline ilmastumine (külmumine-sulamine, abratsioon, purustamine), aga ka keemiline lagunemine ja mineraalide muundumine, mis annavad siledama fraktsiooni kui liiv.
- Sideaine ja litifitseerumine: pärast sadestumist surutakse lahtine silti sisaldav setetekk kokku ja immutatakse sideainetega, peamiselt ränidioksiidi (silikaat), karbonaadi või raudoksiidide abil — nii tekib kõvem, kivistunud siltkivi.
Füüsikalised omadused ja tuvastamine
Siltkivi on peeneteraline ja tihti ühtlase tekstuuriga; värvus võib varieeruda vastavalt sideainetele ja orgaanilise aine sisaldusele (hallist pruunini ja mõnikord punakasrohekani). Kihilisus ei ole nii tugev kui vettnõelduval šellil (shale), kuid esineb laminaarsust ja murenemist kihtide vahel.
Lihtsad väli- ja käitumistestid:
- Hambatest (tuntud väliindikaator): lahtine silt tundub hammaste vahel hõõrudes kergelt terav või krõmpsuv (griti tunne), savi tundub hammaste vahel sile ja plastiline;
- Nuga või sõrme test: savised materjalid moodustavad riba (ribbon), silt ei ole plastiline ja ei formu hästi riba; lahtine silt libiseb ja tunneb end liivakruvina;
- Kõvadus: siltkivi on tavaliselt pehmem kui liivakivi, kergesti haamriga killustuv, kuid litifitseerununa selge kivim;
- Niiskus ja geotehnika: lahtine silt on sageli mittekohesiooniline ja mitteplastiline, kuid täiteloome ja niiskus võivad muuta selle libedaks ning teatud tingimustel (nt kõrge veesisalduse ja vibratsiooni korral) võib see vedelduda ehk likvideeruda.
Kasutus ja tähtsus
Siltkivi ei ole tavaliselt nii hinnatud ehitusmaterjalina kui tugevad liivakivid, kuid seda kasutatakse kohati täitematerjalina, mõnes kohas dekoratiivkivina või mõnevõrra tööstuslikes protsessides. Geoloogiliselt on siltkivid olulised settekivimite analüüsis, nad võivad toimida kas reservoir- või kattekivimina nafta- ja gaasivarude geoloogilises kontekstis ning mõjutavad maa omadusi geotehnikas (nt aluspindade stabiilsus, läbilaskvus, oht vedeldumisele).
Kokkuvõte ja väljaütlemine
Siltkivi (aleuroliit) on peeneteraline mudakivi, mille domineerivaterjal on silt. Seda eristab liivast ja savist osakeste suurus ning tekketingimused madala energiaga settekeskkondades. Siltkivi tekkimisprotsessid, mineraalne koostis (nt Kvarts) ja sideained määravad tema omadused ning kasutusvõimalused. Välituvastuses aitab lihtne hambatest ja tekstuuri vaatlused eristada silti savist ja liivast.
Ristkülikukujulised vuugid siltkivis (üleval) ja mustas põlevkivis (all) Utica põlevkivis (Ordoviitsium) Fort Plaini lähedal, New York.
Küsimused ja vastused
K: Mis on siltkivi?
V: Siltkivi on mudakivide liik, mis peab üle 50% ulatuses koosnema siltmaterjalist.
K: Mis on siltkivi?
V: Silt on mis tahes osake, mis on väiksem kui liiv, 1/16 millimeetrit (~0,06 mm), ja suurem kui savi, 1/256 (~0,004 mm) millimeetrit.
K: Kuidas moodustub muda?
V: Silt moodustub füüsikaliste ilmastikuprotsesside, näiteks külmumise ja sulamise teel, ning see ei hõlma mingeid keemilisi muutusi kivimites.
K: Millised on suurimad muda tekitajaid?
V: Kvarts ja maasik on suurimad murenemisallikad.
K: Kus leidub Maal üks suurima osakaaluga muda?
V: Üks suurima muda osakaaluga piirkondi Maal on Himaalaja, kus sajab aastas kuni viis kuni kümme meetrit vihma.
K: Millised on muda omadused?
V: Muda on tavaliselt mittekohesiooniline ja mitteplastiline, kuid võib kergesti vedeldada.
K: Milline on lihtne väliuuring, mille abil saab otsustada, kas kivim on siltkivi või mitte?
V: Lihtne väliuuring, mille abil saab otsustada, kas kivim on siltkivi või mitte, on kivimi hammaste ette panemine. Kui kivim tundub hammaste vastu "terav", siis on tegemist siltkiviga.
Otsige