Social Distortion on punk/alternatiivse muusika ansambel, keda asutas 1978. aastal Los Angeleses, Californias laulja ja kitarrist Mike Ness. Ness on ansambli liider ja praegune ning ainus alaline liige läbi kogu bändi ajaloo. Social Distortion on tuntud oma läbi rockabilly, country, blues ja klassikalise punk’i segunemise sündinud helikeele, otse ning emotsionaalse laulusõna ja tugeva live-energiaga. Nende visuaalne identiteet, sealhulgas kuulus „Skelly” (skeleti) logo, on samuti saanud tihedalt seotud bändi imagoga.

Social Distortion on välja andnud seitse stuudioalbumit. Nende varasemad väljaanded olid alguses piiratud eduga ja peegeldasid pimedama, rängema L.A. punk‑kaugeelu, kuid bändi stiil ja repertuaar arenesid järk‑järgult mitmekülgsemaks. Kui nad 1989. aastal sõlmisid lepingu Epic Recordsiga, tõi see peavoolu ülemineku: kolmas, enesetiiteldud album tõi laiemat tähelepanu ja mitu tugevat singlit. Nende edulugude hulka kuuluvad laulud nagu "Let It Be Me", "Ball and Chain", Johnny Cashi tuntud laulu "Ring of Fire" tõlgendus, "Sick Boys" ja "Story of My Life" — kõik need jõudsid Ameerika Ühendriikide edetabelitesse. See oli bändi esimene album, mis jõudis Ameerika Ühendriikide Billboardi muusikakaartide 200 parima hulka. Järgnenud album Somewhere Between Heaven and Hell (1992) oli samuti kaupmeheline ja kriitiline edu, kus üheks tõusnud looks oli „Bad Luck” — see jõudis Modern Rock Tracks'i edetabelis 2. kohale. 1996. aastal ilmunud White Light, White Heat, White Trash oli nende viies album ja viimane suurema plaadifirma alt; see saavutas Billboard 200 edetabelis 27. koha ning sisaldas nende ainsat singlit, mis jõudis Billboard Hot 100 edetabelisse, "I Was Wrong".

Pärast White Light, White Heat, White Trash ilmumist pidas bänd pikema pausi. Selle ajal tegi Mike Ness ka oma sooloprojekte ja avaldas materiaalset esitust väljaspool Social Distortioni. 29. veebruaril 2000 suri ansambli kauaaegne kitarrist Dennis Danell äkitselt 38‑aastaselt ajuarteri aneurüsmis. Danelli surm raputas bändi — tehti läbivaatuseid ja kaalusiti lahkuminekut —, kuid Social Distortion otsustas jätkata. Danelli kohale tuli Jonny "2 Bags" Wickersham, kes jäi bändi püsivaks kitarristiks. Aastatel 2001–2004 tuuritas bänd tagasihoidlikuma sagedusega, andes nii välja müüdud kontserte L.A. ringkonnas ja mujal, ning 2004. aasta sügisel ilmus nende kuues stuudioalbum Sex, Love and Rock 'n' Roll. See album osutus uuesti edukaiks ja jõudis Billboard 200 edetabeli 40 parema hulka (kõrgemaks positsiooniks 31). Singel „Reach for the Sky” sai 2004. aasta sügisel suureks raadioklassikaks ning kuulus bändi hilisemates set‑listidesse.

Social Distortion oli jätkuvalt aktiivne ja 2011. aasta jaanuaris väljus nende seitsmes album Hard Times and Nursery Rhymes, mis debüteeris USA Billboard 200 edetabelis kõrgel 4. kohal. Albumi ilmumine kinnitas, et bänd suudab hoida nii fännibaasi kui ka kriitikute tähelepanu isegi pärast aastakümneid kestnud karjääri. Lood nagu „Story of My Life”, „Ball and Chain”, „Bad Luck”, „I Was Wrong” ja „Reach for the Sky” on saanud bändi suurimateks hitideks ja püsivad rock‑raadio eelistustes.

Koosseis ja liikmekaose

Mike Ness on alati olnud ansambli tuumik ja peamine laulukirjutaja. Social Distortioni koosseis on läbi aastate sageli muutunud — selle ajaloos on olnud mitmeid rütmikitarriste, bassiste ja löökpille mängivaid muusikuid. Dennis Danell oli bändi kauaaegne kitarrist kuni tema surmani 2000. aastal; tema asendaja Jonny Wickersham on olnud bändi püsiliige alates 2000. aastast. Ka bändi rütmisektsioon on muutunud mitmeid kordi, mis on mõjutanud nii stuudio‑ kui ka etteasteperioode.

Muusika ja mõju

Social Distortion on tunnustatud oma võime poolest segada punk’i sirgjoonelist jõudu rootsi‑ ja country‑mõjudega, tõlgendades tihti Ameerika roki‑ ja laululoomingu traditsioone oma isikupärase kõlaga. Nende loomingus on tunda mõju nii klassikalisest rock ‘n’ rollist kui ka 1950.–60. aastate country‑laulikust ning nad on mõjutanud mitmeid hilisemaid punk‑ ja alternatiivbände. Bändi aus ja otsekohene lüürika tegeleb tihti isiklike raskuste, sõpruse, armastuse ja elu tagajärgedega. Live‑kontserdid on olnud Social Distortioni tugevaim külg — nad on tuntud intensiivse, publikut kaasava esinemise ja usaldusväärse profesionaalsuse poolest.

Stuudioalbumid (valikuline ülevaade)

  • Mommy's Little Monster (1983)
  • Prison Bound (1988)
  • Social Distortion (1990)
  • Somewhere Between Heaven and Hell (1992)
  • White Light, White Heat, White Trash (1996)
  • Sex, Love and Rock 'n' Roll (2004)
  • Hard Times and Nursery Rhymes (2011)

Pärand

Social Distortion on püsivalt jätnud märkimisväärse jälje Ameerika punk‑ ja alternatiivmuusika maastikule. Nende segu klassikalisest rokist, countryst ja punk’ist koos Mike Nessi karakterse vokaaliga on aidanud luua äratuntava helikeele, mis kõnetab nii varasemaid kui ka uuemaid kuulajaid. Paljud nende lood on aja jooksul muutunud tänapäeva rock‑kultuuri osaks ja neil on püsiv fännibaas üle maailma.