Sohni Mahiwal (Suhni Mehar) — pandžabi ja Sindhi traagiline legend

Sohni Mahiwal (Suhni Mehar), pandžabi ja sindhi traagiline legend: ustav armastus, ohverdamine ja saatuslik öö jões — kirglik rahvalugu, mis jääb meelde.

Sohni Mahiwal või Suhni Mehar (pandžabi: سوہنی معینوال, ਸੋਹਣੀ ਮਹੀਂਵਾਲ; sindhi: سهڻي ميهار) on üks neljast populaarsest pandžabi traagilisest romaanist. Teised on Sassi Punnun, Mirza Sahiba ja Heer Ranjha. Sohni Mahiwal on traagiline armastuslugu, mis kordab klassikalist kangelase ja juhi motiivi. Kangelanna Sohni, kes on õnnetult abielus mehega, keda ta põlgab, ujub igal ööl üle jõe, kasutades vees pinnal püsimiseks savinõusid, sinna, kus tema armastatud Mehar karjatab pühvleid. Ühel ööl asendab tema õemees savipoti küpsetamata savinõuga, mis lahustub vees ja ta sureb jõe keerlevates lainetes.

See lugu ilmub ka Shah Jo Risalos ja on üks seitsmest Sindhist pärit populaarsest traagilisest romansist. Teised kuus lugu on Umar Marui, Sassui Punhun, Lila Chanesar, Noori Jam Tamachi, Sorath Rai Diyach ja Momal Rano, mida üldiselt tuntakse Shah Abdul Latif Bhittai seitsme kangelanna (sindhi: ست سورميون) nime all. Shah alustab lugu kõige dramaatilisemast hetkest, kui noor naine hüüab külmas jões abi, keda krokodillid ründavad. Kogu peatükk (Sur Sohni) on vaid selle kohutava ja samas lootusrikka hetke pikendus, kui tema keha anum puruneb ja ta, truuks jäädes oma igavese armastuse-eelsele lepingule Mehariga, saab igavesti ühendatud läbi surma.

Sohni on nii sindhis kui ka pandžabis üks lemmikmuinasjutte.

Põhisüžee ja variandid

Põhivormis on lugu lihtne ja traagiline: Sohni, ilu ja oskustega naine, satub vastumeelselt abielusse mehega, kellest ta ei hooli. Tema tõeline armastus on Mehar (Mahiwal) — karjakasvataja või karjakasvatajate kogukonna mees, kes veedab päevad pühvleid pidades jõe vastaskaldal. Igal ööl pesev ja julge Sohni läheb salaja tema juurde, kasutades savinõusid (kuulsaid savipotte) enda ujuvkepi/abivahendina, et ülevoolavat vett ületada. Ühel traagilisel ööl on savinõu asendatud põletamata (värske) savikrohviga või muul moel vigasega (olenevalt versiionist), mis vees laguneb. Sohni uppub; Mehar hüppab järele ja sureb samuti, jõgedes liidetuna isegi surmas.

Suuline traditsioon ja erinevad regioonid on lugu kohandanud. Mõnedes variantides on peategelaste nimed ja sugurollid veidi erinevad, süžeed on rakendatud kohalike olude, jõe (nt Chenab, Induse või teised piirkondlikud jõed) ja peretraditsioonide järgi. On versioone, kus motiiviks on ka kättemaksuv vend või õemees, kes saboteerib savinõu, samuti versioone, kus lugu lõpeb vaimse ühendumise, mitte literatiivse surmaga.

Teemad ja tähendus

• Armastus ja lojaalsus: Sohni kangelaslikkuse ja Mehari pühendumuse kaudu kujutatakse ustavust ja isiklikku vabadust sotsiaalsete piirangute vastu.
• Ületades sotsiaalseid norme: Lugu tõstatab küsimusi abielu, aususe ja sotsiaalse rõhumise kohta — naise õiguse valida oma armastus on kesksel kohal.
• Sufi- ja spirituaalsed tõlgendused: Nagu paljud Lõuna-Aasia armastuseqissad, tõlgitakse Sohni Mahiwali sageli ka kui metafoori inimese igatsusele jumaliku (armastatud) järele — surm nähakse ühinemisena kõrgeima armastusega.
• Tragöödia ja moraal: Õnnetused, kadedus ja reetmine kuuluvad moraalsetesse õppetundidesse, mida lugu edasi annab.

Kultuuriline mõju ja väljendusvormid

Lugu on sügavalt juurdunud pandžabi ja sindhi rahvapärimusse. See elab edasi läbi:

• rahvalaulude ja poeetiliste qissade esituste;
• Sufi- ja folkmuusika töötluste (šahh, qawwali ning kaasaegsed vokalistid on sageli lugu esitanud või lauludest inspiratsiooni saanud);
• teatrietenduste ja kohalike festivalide heroiiniks kujunemise;
• filmide ja televisiooni kohanduste – rahvalugu on inspireerinud mitmeid etendusi, filmiprojekte ja visuaalseid tõlgendusi nii India kui Pakistanis;
• kirjanduslikke ja filosoofilisi tõlgendusi, mis käsitlevad armastuse, ohverduste ja sotsiaalse õigluse teemasid.

Seos Shah Abdul Latif Bhittai ja Shah Jo Risalo'ga

Shah Abdul Latif Bhittai (sindhi poeet ja Sufi) võttis Sohni loo oma kogumikku Shah Jo Risalo, andes temast poeetilise ja lõppkokkuvõttes religioossema tõlgenduse. Tema käsitlus rõhutab armastuse müstilist mõõdet ja näeb Sohni surmas rohkem ühtimist kui üksnes inimeksistentsi lõppu — mistõttu on lugu Sindhi kultuuriruumis eriti tähtis ja sügav.

Märkus vestlustraditsiooni kohta

Sohni Mahiwal on osa suulisest qissa-traditsioonist — lugudest, mida on põlvest põlve jutustatud, lauldud ja kohandatud. Seetõttu võib detailide varieerumine eri allikates olla suur; see on osa loo elujõust: iga esitaja lisab oma nüansi, kohandab moraali ja rõhuasetusi vastavalt kuulajaskonnale.

Kaasaegses kontekstis jääb Sohni Mahiwal sümboliks armastuse kirele, ühiskondlike piiride ületamisele ja isikliku ohverduse aususele, olles ühtaegu romantiline ja traagiline muistend, mis kõnetab kuulajaid ja lugejaid mõlemas Lõuna-Aasia kultuuriruumis.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Sohni Mahiwal?

K: Kes on teised kolm populaarset Punjabi traagilist romanssi?

K: Kes on Sohni Mahiwal'i kangelanna?

K: Kuidas Sohni kohtub oma armastatud Mehariga?

K: Mis juhtub Sohniga loo lõpus?

K: Kui palju on Sindhist pärit populaarseid traagilisi romaane?

K: Kuidas nimetatakse neid seitse Sindhist pärit populaarset traagilist romanssi ühiselt?

Otsing