Lõuna-Ming
Lõuna-Ming (南明,1644-1683) oli dünastia üldnimetus mõnele Mingi dünastia (明朝,1368-1644) kuningliku perekonna poolt Lõuna-Hiinas pärast Pekingi (北京, Mingi dünastia pealinn) langemist kehtestatud režiimile, mis koges nelja keisrit ja ühte ülemvõimu, mida paljud peavad ka Mingi dünastia jätkuks.
Chongzheni seitsmeteistkümnendal aastal (崇祯,1644) vallutas Li Zichengi (李自成) mässumeelne armee Pekingi ja Zhu Youjian (朱由检), keiser Chongzhen, poos end Meishanis üles. Kui Qingi armee sisenes Kesk-Tasandikule (中原地区), põgenes enamik Mingi dünastia keiserlikke perekondi ja ministreid lõunasse. Neil oli pool Huaihe jõest lõuna pool asuvatest jõgedest ja mägedest, et Qingi armeele vastu seista, sealhulgas Hongguangi (弘光) režiim, Lu kuningriik (鲁王), Longwu (隆武) režiim, Shaowu (绍武) režiim, Yongli (永历) režiim ja Ming Zheng (明郑) režiim.
1644. aastal, pärast keiser Chongzheni surma, määrati Zhu Yousong (朱由崧), Fu kuningas (福王), Nanjingi keisriks (南京) ja muutis oma nime Hongguangiks veel ühel aastal. Hiljem laskus Qingi armee kiiresti lõunasse ja piiras Yangzhou (扬州). Yangzhou linn hävitati ja Qingi armee lahutas linna. Ajalooliselt nimetati seda "Yangzhou 10. päevaks" ("扬州十日"). Varsti pärast Nanjingi langemist võeti keiser Hongguang vangi.
1645. aastal nimetas end Zheng Zhilongi (郑芝龙) ja teiste toetusel Zhu Yujian (朱聿键) , Tangi kuningas (唐王) Fuzhou's (福州) ja Longwu teisel aastal keisriks. Keiser Longwu käivitas ministri Huang Daozhou (黄道周) juhtimisel lühikese põhjapoolse ekspeditsiooni. Samal ajal liitus ta talupoegade mässuliste vägedega, mis seisid vastu Qingi dünastiale (清朝,1644-1911). Kuid Zheng Zhilongi alistumisega Qingi dünastiale halvenes olukord. Pärast vangistamist suri keiser Longwu näljapalavikku ja Qingi armee hõivas kiiresti suurema osa Kagu-Euroopa territooriumist.
Kriitilises olukorras ühendasid ülejäänud Daxi armee (大西军) ja Mingi dünastia bürokraadid jõud, et toetada Zhu Youlangi (朱由榔) , Gui kuningat (桂王), et saada edela-Hiina keisriks ja muuta tema nimi Yongliks. Samal ajal kasutas ka Zheng Chenggong (郑成功) kaguranniku tõusutendentsi ära, rünnates Qingi armeed nii idast kui ka läänest, ning Qingi-vastane olukord saavutas haripunkti. Kuid seoses kolme kuninga omavaheliste tülidega ja Qingi armee rünnakuga murdis Mingi armee kaitseliin Qingi armee poolt kiiresti läbi.
1661. aastal viis Wu Sangui (吴三桂) Qingi armee Myanmari ja Myanmari kuningas Mangbai (莽白) andis Yongli üle Qingi armeele. Järgmise aasta aprillis tapeti Yongli ja prints Wu Sangui (昆明) poolt Kunmingis. Sellest ajast alates austas Zheng Chenggong Mingi dünastiat ja rehabiliteeris Taiwani (台湾) ida poole, et seada seal Qingi dünastia vastu ja rajada Mingi ja Zhengi dünastia. Mingi Zhengi režiimid jätkasid Yongli aasta kasutamist, kuid ei toetanud Mingi dünastiat kui keisrit ega järelevalvajat.
1683. aastal, kui Qingi armee okupeeris Taiwani, langes Yanpingi kuningas Zheng Keshuang (郑克塽) (延平王) Qingi dünastiale ja Ningjingi kuningas Zhu Shugui (朱术桂) (宁靖王) sooritas enesetapu ja suri ning Mingi dünastia väed hävitati täielikult.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Lõuna-Ming?
V: Southern Ming oli mõnede režiimide nimetus, mille Mingi kuninglik perekond rajas Lõuna-Hiinas pärast Pekingi langemist.
K: Kui palju keisreid ja ülemusi oli Lõuna-Mingi ajal?
V: Lõuna-Mingi ajal oli neli keisrit ja üks järelevalvaja.
K: Kas Lõuna-Mingi peetakse Mingi dünastia jätkuks?
V: Jah, paljud inimesed peavad Lõuna-Mingi dünastiat Mingi dünastia jätkuks.
K: Mis keeles on "Southern Ming" kirjutatud?
V: "Southern Ming" on kirjutatud hiina keeles, kasutades pinyin'i (Nánmíng).
K: Kus need režiimid toimusid?
V: Need režiimid toimusid Lõuna-Hiinas.
K: Millal see periood algas?
V: See periood algas pärast Pekingi langemist.
K: Kes need režiimid kehtestas? V: Need režiimid kehtestas Mingi kuninglik perekond.
