Spitsbergen (Lääne-Spiitsbergen) – Svalbardi suurim saar, asulad ja faktid
Spitsbergen (ka Spitzbergen) on saarestiku Svalbard suurim saar. Kuni 1965. aastani kandis see nime Lääne-Spiitsbergen. Rühma suuruselt kolmandale saarele, Edgeøyale, pakuti välja nimi Ida-Spiitsbergen.
Tänapäeval on see ainus saar Svalvardil, mis on püsivalt asustatud. Saare pindala pole täpselt ristkülikuline, aga selle maksimaalsed mõõtmed on ligikaudu 380 km × 220 km ja pindala ulatub umbkaudu ~39 000 km². Suur osa saarest on kaetud liustike ja mäestikuga: Spitsbergenil on palju fjorde, sügavaid lahesoppe ja järske rannikupiirkondi.
Spitsbergenil on vaid mõned aktiivsed asulad, nende hulgas
- Barentsburg, umbes 500 inimest
- Longyearbyen, peamine asula, umbes 2 500 inimest
- Ny-Ålesund, teaduslik jaam, umbes 30-35 inimest.
- Sveagruva, kaevanduslinn, umbes 300 elanikku, paljud pendeldavad Longyearbyenist.
On mitmeid mahajäetud:
- Pyramiden – endine Nõukogude/vene kaevandusküla, mis jäeti suuremas osas maha 1990ndatel; aeg-ajalt kasutatakse turismiekskursioonide ja suvetööde jaoks.
- Grumant – veel üks kunagine Nõukogude asula, praegu mahajäetud varemed.
- Smeerenburg – 17. sajandi vaalapüügikeskus Smeerenburg-adalt (läänes), ajalooline asukoht ilma püsielaniketa.
- Svea (Sveagruva) – kuigi varem aktiivne kaevanduspiirkond, on regulaarne kaevandustegevus viimasel kümnendil vähenenud ja elanikearv on langenud; osa tööstusest toimus pendeldamise kaudu Longyearbyenist.
Geograafia ja loodus: Spitsbergeni maastik on mitmekesine: kõrgemad mäeahelikud ja tipud (kõrgeim tipp on Newtontoppen, umbes 1 713 m), laialdased liustikud ja avatud rannikualad. Liustikud katavad märkimisväärse osa saarest ning nende nähtav mõju on fjordide ja orude kujunemisel suur. Permafrost mõjutab pinnase olekut ja ehitusreegleid.
Kliima: Arktikaline kliima on külm ja kuiv; talvadel valitseb polaaröö, suvel on keskööpäike. Mereäärne asend ja ookeanivoolud (osaliselt Läänemere/Vahemeresarnane Põhja-Atlandi sooja haru mõju) leevendavad temperatuure mõnevõrra võrreldes sisemaa Arktikaga, kuid tingimused jäävad karmideks: tugevad tuuled, äkilised ilmamuutused ja lumikatte püsivus paljudes kohtades.
Taime- ja loomariik: Spitsbergen on koduks tuntud arktilistele liikidele: jääkarudele (kaitse all ja oht saartel viibides), Svalbardi põdrale (Svalbard reindeer), põhjajänestele, polaarrebastele, samuti erinevatele haide-, hülge- ja merilinnustikule (nt merikotkas, erinevad kormoranid ja linnurühmad). Loomade kaitse on piirkonnas oluline—paljud alad on looduskaitse all ja inimtegevuse reguleerimine on range.
Ajalugu ja õiguslik olukord: Svalbardi saared on olnud sajandeid püügikoht ja hiljem ka kaevandustegevuse ala. 1920. aasta Svalbardi leping (Svalbard Treaty) andis Norra suveräänsuse, ent samas tagas teatud õigused teistel leppe osapooltel. Nimekasimine ja territoriaalne haldus on arenenud läbi erinevate ajastute; kohanimed on mitmekeelsed (norra, inglise, vene jt).
Inimtegevus ja majandus: Traditsiooniliselt põhines majandus kaevandamisel (süsi), kuid roll on muutunud: praegu on olulised teadustöö, turism ja teenindus (Longyearbyen on piirkonna keskuseks). Svalbardi põllumajanduslikku tootmist praktiliselt pole; kütuse-, varu- ja taristuteenused on saadaval vaid peaasjalikult asulates.
Teadus ja kaitse: Spitsbergenil asuvad mitmed rahvusvahelised teadusjaamad (nt Ny-Ålesund), kus uuritakse kliimamuutusi, glatsioloogiat, atmosfääri ja bioloogiat. Paljud alad on kaitsealade või rahvusparkide nimekirjas, et säilitada tundlikku loodust ja loomastikku.
Transpordi ja ligipääs: Peamine sissepääs turistidele ja elanikele on Longyearbyen lennujaam (Lufthavn), kus toimuvad regulaarlennud Norra mandrilt. Suvised ja talvised paadisõidud ning ekspeditsioonid on populaarsed, kuid sõltuvad ilmastikuoludest. Piirkonnas kehtivad ranged reeglid varustuse, jäätmekäitluse ja ohutuse kohta (sh relvade kaasa võtmise nõudlikkus väljaspool asulaid karuohu tõttu).
Turism ja vaatamisväärsused: Populaarsed tegevused on giidiga matkamine, liustiku-ekskursioonid, husky-safarid, polaarloomade vaatlus ja põhjapooluse matkad. Spetsiaalsed huviväärsused: Svalbardi globaalne seemnepank (Svalbard Global Seed Vault) Longyearbyeni lähedal, Pyramideni mahajäetud linn (turismisiht), ning ajaloolised vaalapüügi- ja kaevanduspaigad.
Kodanikuelu ja piirangud: Spitsbergenil kehtivad teatud erireeglid: elanikeregistreerimine erineb mandri-Norrast, maksustamine ja sotsiaalsüsteem järgivad kohalikke norme. Ehitus ja planeerimine arvestavad permafrostiga ning jäätmekäitlus on rangelt reguleeritud. Karude tõttu on väljaspool asulaid liikumisel ja turismiüritustel sageli kohustus relva- või giiditoetus.
Spitsbergen pakub ainulaadset kooslust arktikast: rikas loodus, karm kliima, ajaloolised kaevandus- ja uurimisasulad ning kasvav roll kliimauuringute ja jätkusuutliku turismi alal. Külastamisel on oluline järgida kohalikke reegleid, austada loodust ja arvestada ohutuse nõuetega.
