Bass Strait — Tasmaania ja Victoria vaheline väin: saared ja tuletornid
Avasta Bass Strait: Tasmaania ja Victoria vaheline karm mereruum, saared, laevavõlurid ja ajaloolised tuletornid — reisijuht, lood ja praktilised faktid ühes.
Bass Strait on mereväin, mis eraldab Tasmaaniat Austraalia mandriosa lõunaosast, täpsemalt Victoria osariigist. Väinam sai nime George Bassi järgi, kes läbis selle 1798. aastal.
Asukoht ja füüsikalised omadused
Bass Strait on kitsas meretee, mille kitsaim osa on ligikaudu 240 km lai. Üldiselt on väin üsna madal võrreldes avamerega — keskmine sügavus on umbes 50 meetrit, kuigi kohati on sügavamad basseinid. Madal ja lauge põhjapind koos kiviste karide ja koralliliste moodustistega muudab piirkonna laevastiku jaoks keerukaks ning põhjustab tugevaid voolu- ja laineolusid.
Saared ja asustus
Väinas on rohkesti saari ja saarestikke. Olulisemad neist on King Island lääne pool ja Flinders Island idapool, mis kuulub Furneaux' saarestikku. Flinders Island on suurim Bass Straiti saartest ja on koduks mitmetele väiksematele asulatele ning põllumajandusele. King Island on tuntud piima- ja veisekasvatuse, samuti virgutava rannikumaastiku poolest. Lisaks on seal väiksemaid rühmadesid nagu Kent Group (kuhu kuulub ka Deal Island) ja mitmed üksiksaared, mis on olulised merelindude ja muude loodushabitattide säilitamiseks.
Mereohutus, tuletornid ja navigatsioon
Bass Strait on ajalooliselt olnud ohtlik laevaliiklusele, mistõttu rajati 19. sajandil mitu tuletorni ja navigatsioonimärki. Näiteks ehitati Deal Islandi tuletorn 1848. aastal, et aidata laevu väina idaosas. Samal aastal süüdati ka Cape Otway tuletorn Victoria rannikul. Cape Wickham tuletorn King Islandi põhjapoolses otsas valmis 1861. aastal. Need tuletornid ja muude meremärkide võrgustik vähendasid küll riske, kuid halvad ilmaolud ja varjatud karid tegid liikumise ikka raskeks.
Ajalugu ja laevahukud
19. sajandil ja varasematel perioodidel on Bass Straitis toimunud palju laevahukkusid — mitmed laevaliikluse õnnetused on põhjustanud suurt inimkaotust. Sajandite jooksul on siin hukkunud nii kaupleja- kui ka reisilaevu, mis tõstis vajadust tõhusama navigatsiooni järele ning tõi kaasa tuletornide ja mereside arendamise. Üks kurikuulsamaid juhtumeid on laevaõnnetused King Islandi ja selle ümbruses, kus subjektiivsed ilmaprognoosid ja tugevad voolud osutusid saatuslikuks.
Loodus ja kaitse
Bass Strait ja selle saared on olulised nii mereliikide kui ka rannikulindude elupaigana. Paljud saared on looduskaitse all ning seal on elupaiku haruldastele ja ohustatud liikidele. Vee-elustikku iseloomustavad liustike, voolude ja erinevate mereökosüsteemide kokkupuutealad; siin leidub nii külma vetega kohastunud liike kui ka migratsiooniaegu mööda liikuvate selgrootute ja kalade rändeid.
Tänapäevane roll ja ühendused
Tänapäeval on Bass Strait tähtis transpordikoridor Tasmaania ja mandriosa vahel. Regulaarsed parvlaevaühendused (nt reisijate- ja autovedu) ning lennuliinid ühendavad peamisi sadamaid. Samuti on väin populaarne kalanduse, uurimiste ja mereturismi objekt — mitmed saared meelitavad loodushuvilisi, lindude vaatlejaid ja matkajaid.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Bass Strait on geograafilise asendi, rohke saarestiku ja muutuva ilmastiku tõttu nii looduse kui inimtegevuse huvitav ja mõnikord nõudlik ala. Selle ajalugu tuletornide, laevahukkude ning tänapäevaste transpordi- ja kaitsestruktuuridega peegeldab piirkonna tähtsust Austraalia lõuna- ja saareühenduste kontekstis.
Austraalia kaart, kus Bass Strait on märgitud helesinisega
Saared
Bass Strait'is on üle 50 saare. Suuremad saared on järgmised:
Läänepoolne osa:
- King Island
- Kolm Hummocki saart
- Hunter Island
- Robbins Island
Kaguosa:
- Furneaux Group
- Flindersi saar
- Cape Barren Island
- Clarki saar
- ja mitmed teised saared
Kirdeosa:
- Kent Group
- Deal Island
- ja 3 väiksemat saart
- Hogani saar
- Curtise saar
Bassi väina kaart, sealhulgas suuremad saarerühmad
Küsimused ja vastused
K: Mis on Bass Strait?
V: Bass Strait on mereväin, mis eraldab Tasmaaniat Austraalia mandri lõunaosast, täpsemalt Victoria osariigist.
K: Kelle järgi sai Bass Strait oma nime?
V: Bass Strait sai oma nime George Bassi järgi, kes sõitis seal 1798. aastal.
K: Kui lai on Bass Strait oma kitsamas kohas?
V: Bass Strait on oma kitsamas kohas umbes 240 km lai.
K: Kui sügav on Bass'i väin?
V: Bass'i väina sügavus on üldiselt umbes 50 meetrit.
K: Millised saared asuvad Bass Strait'is?
V: Bass Strait'is leidub palju saari, millest King Island ja Flinders Island on koduks paljudele linnadele.
K: Kas Bass Strait oli minevikus laevadele ohtlik navigeerimispaik?
V: Jah, Bass Strait oli 19. sajandil laevadele ohtlik koht, kus paljud laevad kadusid.
K: Kas Bass Strait'ile ehitati tuletornid, et aidata laevadel ohutult navigeerida?
V: Jah, Bass-Straiti ehitati tuletornid, näiteks Deal Islandi tuletorn ja Cape Otway tuletorn, et aidata laevadel ohutult navigeerida. Teine tuletorn ehitati ka Cape Wickhamile King Islandi põhjapoolses otsas.
Otsige