Aadressisiin
Aadressibuss on arvutibussi arhitektuur. Seda kasutatakse andmete edastamiseks seadmete vahel. Seadmed identifitseeritakse füüsilise mälu riistvaralise aadressi (füüsiline aadress) abil. Aadress on salvestatud binaarsete numbrite kujul, et andmevahendusbussi kaudu oleks võimalik pääseda ligi mälumälule.
Aadressibussid koosnevad protsessorit ja põhimälu ühendavatest juhtmetest, mida kasutatakse põhimälu konkreetsete kohtade (aadresside) tuvastamiseks. Aadressibussi laius (st juhtmete arv) määrab, kui palju unikaalseid mälukohti saab adresseerida. Kaasaegsetel personaalarvutitel ja Macintoshidel on kuni 36 aadressijuhet. See võimaldab teoreetiliselt juurdepääsu 64 gigabaidile põhimälule. Kuid tegelik mälumaht, millele on võimalik ligi pääseda, on tavaliselt palju väiksem kui see teoreetiline piir, mis tuleneb kiibistikute ja emaplaatide piirangutest.
Aadressibuss on osa süsteemibussi arhitektuurist, mis töötati välja kulude vähendamiseks ja modulaarse integreerimise parandamiseks. Enamik kaasaegseid arvuteid kasutab siiski mitmesuguseid individuaalseid busse konkreetsete ülesannete jaoks.
Üksikarvuti sisaldab süsteemibussi, mis ühendab arvutisüsteemi põhikomponente ja millel on kolm põhielementi, millest aadressibuss on üks koos andmesiini ja juhtimissoonega.
Aadressibussi mõõdetakse mälu koguse järgi, mida süsteem saab välja võtta. 32-bitise aadressibussiga süsteem saab adresseerida 4 gigabaiti mäluruumi. Uuemad arvutid, mis kasutavad 64-bitist aadressibussi koos toetava operatsioonisüsteemiga, võivad adresseerida 16 eksbibaitist mälukohta, mis on praktiliselt piiramatu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aadressibuss?
V: Aadressibuss on arvutibussi arhitektuur, mida kasutatakse andmete edastamiseks seadmete vahel. See ühendab protsessorit põhimäluga ja salvestab füüsilise mälu riistvaralise aadressi binaarsetes numbrites, võimaldades andmevahendi kaudu juurdepääsu mälumälule.
K: Kui palju juhtmeid on aadressibussil?
V: Aadressibussi juhtmete arv määrab, kui palju unikaalseid mälukohti saab adresseerida. Kaasaegsetel personaalarvutitel ja Macintoshidel on tavaliselt kuni 36 aadressijuhet.
K: Millised muud elemendid kuuluvad süsteemibussi arhitektuuri juurde?
V: Lisaks aadressibussile sisaldab süsteemibussi arhitektuur ka andmesiini ja juhtimissiini.
K: Kui palju mälu saab 32-bitise aadressibussiga kasutada?
V: 32-bitise aadressiga süsteem saab ligi 4 gigabaiti mäluruumi.
K: Kui palju mälu saab 64-bitise aadressiga kasutada?
V: 64-bitise aadressiga süsteem saab juurdepääsu 16 eksabaidile praktiliselt piiramatutele mälukohtadele, kui seda kasutatakse koos toetava operatsioonisüsteemiga.
K: Mis on üksiku arvuti süsteemibusside eesmärk?
V: Üksikute arvutite süsteemibusside eesmärk on ühendada peamised komponendid arvutis ja vähendada kulusid, parandades samal ajal modulaarset integratsiooni.
