Strike'i tsoon pesapallis: määratlus, mõõtmed ja reeglid

Strike'i tsoon (streiktsoon) on ruum koduplaadi kohal, mida viske peab läbima, et seda saaks kohtuniku otsusel lugeda strike'iks. See on kolmemõõtmeline ristkülikukujuline ala, mis ulatub koduplaadi pealispinnast ülespoole ning on horisontaalselt piiratud koduplaadi laiusega. Streiktsoon määratakse lööja loomulikust asendist (kui ta on valmis palli lööma) ning selle vertikaalsed piirid sõltuvad lööja kehaehitusest ja poosist.

Mõõtmed ja täpne asukoht

Ofitsiaalse pesapalli reeglite (MLB) kohaselt kehtib järgmine määratlus:

• Koduplaat on 17 tolli lai (17 in = 43,18 cm = 0,4318 m) — see on streiktsooni horisontaalne mõõde.
• Ülemine piir on horisontaaljoon, mis läbib punkti, mis asub poolel teel lööja õlgade ülaosa ja tema vormiriietuse (pükste) ülaosa vahel, kui lööja võtab oma loomuliku löögiasendi.
• Alumine piir on horisontaaljoon, mis läbib õõnsust lööja põlvekedra all (tavaformuleeringus: “hollow beneath the kneecap”) lööja loomulikus asendis.
• Asend — streiktsoon mõõdetakse lööja loomulikus stantsi asendis hetkel, kui viskaja palli vabastab. Kui lööja kummardub või tõuseb, muutub vastavalt ka tema streiktsoon.

Reeglid ja kohtuniku roll

• Viske loetakse strike'iks, kui pall läbib streiktsooni ruumi ja möödub koduplaadist (tavaliselt loetakse asjakohaseks üle koduplaadi esise serva ehk esipinna). Oluline on, kus pall asub, kui see ületab koduplaadi esimese taseme, mitte see, kus palli hiljem püütakse.
• Lööja võitlemine (swing) muudab palli hinnangu: kui lööja lööb, loetakse viske tavaliselt strike'iks isegi siis, kui pall ei läbinud streiktsooni.
• Streiktsooni määrab ja välja kuulutab koduväljaku kohtunik — see on paljuski subjektiivne otsus, mis võib mängude lõikes varieeruda.
• Püüdja asend või see, kus püüdja palli tabab, ei määra strike'i olemasolu — oluline on palli asukoht streiktsooni suhtes, kui ta möödub koduplaadist.

Muutlikkus ja praktilised nüansid

Streiktsoon ei ole staatiline ning sõltub mitmest tegurist:

• Löögija pikkusest ja kehakujust — pikkadel lööjatel on tavaliselt kõrgem ja laiem vertikaalne streiktsoon kui lühematel mängijatel.
• Lööja poosist — kui lööja kummardub või kükitab, väheneb streiktsooni ülemine piir; kui ta püsti tõuseb, liigub ülemine piir kõrgemale.
• Kohtuniku normidest — iga kohtunik võib tähistada “nuppu” ehk oma isiklikku joont õlgade ja põlvede suhtes, mis toob mängude vahel väikseid erinevusi.

Tehnoloogia ja analüüs

Tänapäevased süsteemid (nt PITCHf/x, Statcast jt) suudavad täpselt kaardistada viskete trajektoori ja määrata, kas pall oleks tänapäevase mõõtmise järgi olnud streiktsoonis. Neid kasutatakse analüüsiks, statistika loomiseks ja kohtunike tagasisideks. Mõned liigad on katsetanud elektroonilist streiktsooni (automated ball-strike), kuid enamik mängudest tugineb endiselt kohtuniku otsusele.

Lühikokkuvõte

Streiktsoon on koduplaadi kohal olev kolmemõõtmeline ala, mille horisontaalne mõõde on 17 tolli ja vertikaalsed piirid määratakse lööja loomuliku stantsi järgi — ülemine piir poolel teel õlgade ülaosa ja pükste ülaosa vahel, alumine piir õõnsus põlvekedra all. Kuigi definitsioon on selge, on streiktsooni rakendamine mängus alati kohtuniku hinnanguline ning muutub lööjate ja olukordade lõikes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on streiktsoon pesapallis?

K: Kuidas määratakse strike zone iga löögi puhul kindlaks?

K: Kas pesapallis on olemas automaatne strike zone?

K: Milline on strike-tsooni ulatus?

K: Millised on koduplaadi mõõtmed?

K: Kas strike-tsooni suurus muutub erinevate lööjate puhul?

K: Kus peaks pall olema, kui viskaja tahab visata strike'i?

Otsing