Thunbergia (kellaviinamarjad) — Acanthaceae õistaimede perekond

Thunbergia (kellaviinamarjad) — Acanthaceae troopiline õistaimede perekond: avasta liigid nagu mustsilmne ja oranžikellaviin, kasvatusnipid, hooldus ja ideed kauniks aedaks.

Thunbergia Retz. on õistaimede perekonda Acanthaceae kuuluv perekond, mis on kodumaine Aafrika, Madagaskari ja Lõuna-Aasia troopilistes piirkondades. Selle liikmeid tuntakse erinevate nimede all, sealhulgas thunbergia; kellaviinamarja omaette viitab tavaliselt Thunbergia grandiflora, samas kui Thunbergia alata on sageli tuntud kui mustsilmne suskanviinamarja või lihtsalt mustsilmne suskan (mitte segi ajada teiste mustsilmse suskani nimeliste lilledega). Oranžikellaviin on Thunbergia gregorii nimi.

Thunbergia sai nime Carl Peter Thunbergi järgi.

Kirjeldus

Thunbergia-liigid on enamasti viinapõõsad ehk ronitaimed, kuid perekonnas leidub ka põõsaid. Lehed on vastaskurrulised, servad sageli lainelised või hambulised. Õied on torukujulised või kellukakujulised, erkvärvilised (sinised, lilla, kollased, oranžid või valged) ja sageli suure kontrastse keskusega (näiteks must silm Thunbergia alata puhul). Õied meeldivad tolmeldajatele nagu mesilased, liblikad ja mõnes piirkonnas ka kolibritel.

Levik ja elupaigad

Loontaimed on pärit Aafrika, Madagaskari ja Lõuna-Aasia troopilistest ja subtroopilistest piirkondadest. Paljusid liike kasvatatakse maailmas dekoratiivtaimedena ja nad on levinud aianduses. Mõned liigid on kohanenud sellistele elupaikadele nagu niisked metsad, rohtlad ja rannikualad.

Levinumad liigid

• Thunbergia alata — tuntud kui mustsilmne suskanviinamarja, madal ja kiiresti kasvav ronitaim, populaarne ripp- ja aiataimena.
• Thunbergia grandiflora — suurte sini-lilla torukujuliste õitega kiirekasvuline ronija, mida vahel nimetatakse ka „kellaviinamarjaks”.
• Thunbergia gregorii — oranžikellaviin, tolmlejatest sõltuv välimusega õitega, kasutatakse sageli aiariputistes ja pergolate kattumiseks.
• Thunbergia erecta — püstine ja kompaktsem liik, sobib hekkide ja lillepeenarde servade jaoks.

Kasvatus ja hooldus

Thunbergia-taimed on tavaliselt üsna lihtsad kasvatada, kui pakkuda neile soojas ja päikesepaistelises kuni poolvarjulises kohas korralikku drenaaži.

• Muld: viljakas, hästi kuivendatud muld; kasvufaasiks sobib kerge komposti lisamine.
• Valgus: enamik liike eelistab täispäikest või kergelt poolvarjulist kasvukohta; liiga varjulises vähe õisi.
• Kastmine: regulaarselt, eriti kasvuperioodil; taluvad mõningast kuivust, kuid püsiv niiskus soodustab õitsemist.
• Külmakindlus: enamik liike on külmakartlikud ja taluvad ainult nõrka külma; külmemates kliimavöötmetes kasvatatakse neid konteinerites või suveaiatana.
• Lõikus: tugeva kasvu kontrollimiseks ja tihema võraga saate kevadel või pärast õitsemist kärpida.

Paljundamine

Paljundatakse kõige sagedamini pistikutest ja seemnetest. Pistikud võetakse rohtmaterjalist suvel või varasügisel; juurdumine on tavaliselt kiire niiskes turbas või perliidis. Seemned idanevad hästi sooja ja niiske keskkonna juures. Mõned liigid võivad ka vegetatiivselt levitada mugulate või risoomide kaudu.

Kasutus

Thunbergia-liike kasutatakse peamiselt dekoratiivtaimedena:

• rippaiad ja amplid (Thunbergia alata),
• pergolate ja trellide katmine (Thunbergia grandiflora, Thunbergia gregorii),
• püstisemad liigid hekivormimiseks ja piiride esiletoomiseks (Thunbergia erecta).

Mõned liigid köidavad aias tolmeldajaid ja lisavad värvi ning struktuuri suvisele haljastusele.

Haigused ja kahjurid

Võivad rünnata tavapärased taimekahjurid nagu lehetäid, jahukommid, ämbliklestad ja valgekirjed. Liigne niiskus või halva ventilatsiooniga tingimused soodustavad seenhaigusi (nt lehelaigud, juuremädanik). Regulaarne jälgimine, õige kastmine ja hea õhuringlus aitavad haigusi ära hoida.

Mõju keskkonnale ja invasiivsus

Mõned Thunbergia-liigid võivad soodsates soojades tingimustes muutuda invasiivseks, levides looduslikku taimestikku ja konkureerides kohalike liikidega. Näiteks suurte ja kiiresti kasvavate vormide puhul tuleb jälgida nende levikut ning vältida seemnete laialipillumist või jäätmete kompostimisel kontrollimata taimematerjali kasutamist. Kohalikku keskkonda planeerides tasub uurida, kas konkreetne liik on regioonis ohustatud või kategooriliselt piiratud.

Kokkuvõtlikult on Thunbergia mitmekesine ja dekoratiivne perekond, mis sobib hästi nii ripp-, pergola- kui ka peenrakultuuriks, kuid nõuab sooja kasvukohta ja vahel hoolikat kontrolli, et vältida liigset levikut.

Otsing