TV-tuunerkaart — definitsioon, tüübid ja tööpõhimõte

TV-tuunerkaart: selge ülevaade definitsioonist, tüüpidest (DVB, PCIe, USB) ja tööpõhimõttest — saa teada, kuidas telerisignaali vastuvõtt ja salvestus arvutis toimivad.

TV-tuunerkaart on teatud tüüpi televisioonituuner, mis võimaldab telesignaalide vastuvõtmist arvutiga. Enamik telerituunereid toimib ka videokaardina, mis võimaldab neil salvestada telesaateid kõvakettale, nagu seda teeb digitaalne videoregistraator (DVR). Lisaks otsevaatamisele toetavad paljud kaardid aegnihke (time‑shift), salvestuste planeerimist, programmeeritud salvestusi ja EPG‑andmete (electronic program guide) kuvamist.

DVB-S2 tuuneri kaart

D-Link väline TV-tuuner

Tüübid

• Satelliittuunerid (DVB‑S, DVB‑S2) — võtavad vastu satelliitkanaleid; nõuavad tavaliselt LNB‑ühendust ja toetavad suuremaid kodekeid ning kõrgemat bitikiirust.
• Maapealsed tuunerid (DVB‑T, DVB‑T2, ATSC, ISDB) — loevad vastuantenni kaudu levivaid digisaateid; riigiti erinevad standardid.
• Kaabli‑tuunerid (DVB‑C, QAM) — mõeldud kaabeltelevisiooni jaoks.
• Anaaloogtuunerid (PAL, SECAM, NTSC) — vanem tehnoloogia, kasutusel peamiselt videomaterjali jäädvustamiseks või piirkondades, kus digitaalne levitus puudub.
• Väline USB- ja võrgu‑tuunerid — lihtne kasutada sülearvutiga või koduse meedia‑serveriga; võrguvõimekusega seadmed (näiteks HDHomeRun‑ tüüpi) lubavad jagada kanalit mitme seadme vahel.
• Hübriidkaardid — kombineerivad mitu standardit (näiteks DVB‑T + DVB‑S või analog + digitaal) ühe seadme sees.

Kuidas tuuner töötab

Tuunerkaart koosneb tavaliselt mitmest põhikomponendist:

• Tuuner — valib soovitud sageduse/kanali antennilt, kaabli või LNB‑lt.
• Analoog‑digitaalmuundur (ADC) — konverteerib analoogsignaali digitaalseteks andmeteks (analoogtuunerite puhul).
• Demodulaator — eraldab signaalist digikanali andmestruktuuri vastavalt standardile (OFDM DVB‑T, QAM DVB‑C, 8PSK/16APSK DVB‑S2 jm).
• Videodekooder / MPEG‑enkooder — teisendab ja dekodeerib voos kasutatavad videokoodekid (MPEG‑2, H.264/AVC, H.265/HEVC). Mõnel kaardil on riistvaraline MPEG‑enkodeerija, mis vähendab protsessori koormust.
• Liidese loogika ja draiver — suhtleb arvutiga (PCIe, USB jne) ning võimaldab tarkvaral sisu kuvada, salvestada või edastada.

Mõnel odavamal kaardil puudub pardal tugev protsessor ja demoduleerimist või dekodeerimist teeb osa arvuti CPU‑st (sarnaselt Winmodem‑ide põhimõttele). Sellised lahendused võivad suurendada protsessori koormust, eriti HD‑sisu puhul.

Liidesed ja vormifaktorid

• PCI ja PCI Express (PCIe) — enamlevinud sisemised kaardid lauaarvutites; PCIe pakub suuremat ribalaiust ja on tavapärane tänapäevastes kaartides.
• PCMCIA / ExpressCard — sülearvutite jaoks vanemad ja uuemad laiendusstandardid.
• USB — väline ja lihtne variant, sobib sülearvutitele ja kiireks kasutamiseks; piiratud ribalaius võib mõjutada mitme HD‑kanali samaaegset töötlemist.
• Võrgu (IP) tuunerid — seade ühendub koduvõrku ja jagab vooge mitmele kliendile (näiteks HTPC, nutitelefonid).
• Integreeritud lahendused — mõned videokaardid nagu ATI All‑In‑Wonder sisaldavad telerituuneri funktsioone otse graafikakaardi kõrval.

Tarkvara ja draiverid

Tuuneri kasutamiseks on vaja sobivat draiverit ja tavaliselt ka spetsiaalset tarkvara. Olulised aspektid:

• Operatsioonisüsteemi tugi — Windowsis on levinud BDA‑mudel, Linuxis DVB/V4L (Video4Linux) ja vastavad kasutusprogrammid.
• Meediamängijad ja PVR‑lahendused — Kodi, TVHeadend, MythTV, NextPVR, Plex (laiendustega) jt võimaldavad vaatamist, salvestamist ja voogedastust.
• Draiveri‑ ja püsivarauuendused — võivad parandada stabiilsust ja lisada uusi kodekiparandusi või digitaalseid standardeid.

Funktsioonid ja lisavõimalused

• Mitme tuuneri tugi — lubab samaaegselt mitut kanalit salvestada või vaadata.
• CI/CI+ ja CAM — kaartidel võib olla Conditional Access Module’i pesa makstud kanalite dekrüpteerimiseks (smartcard).
• Kaugjuhtimispult ja IR‑vastuvõtja — HTPC‑lahenduste puhul mugav kanalivahetuseks.
• EPG, automaatne kanaliskannimine ja ajastatud salvestused — võimaldavad koduse DVR‑funktsionaalsuse.

Kuidas valida õiget tuunerit

• Mõtle, millist levistuse tüüpi vajad (satelliit, maapealne, kaabel) ja kas sinu riigis on üleminek teisele standardile (nt DVB‑T → DVB‑T2).
• Kui plaanid salvestada HD‑sisu või mitut kanalit, eelista kaarti, millel on riistvaraline MPEG‑enkooder ja piisav ribalaius (näiteks PCIe või võrgupõhine lahendus).
• Kontrolli operatsioonisüsteemi tuge ja saadaolevaid draivereid — eriti oluline Linuxi kasutajatele.
• Väline USB‑tuuner on mugav, kuid sisemine PCIe‑kaart pakub tavaliselt paremat stabiilsust ja jõudlust.
• Kui vajad pay‑TV tuge, veendu CI/CI+ pesa või CAM‑toe olemasolus.

Kasutusvõimalused

• Otsevaatamine ja kodune DVR — telesaadete salvestamine kõvakettale ja hilisem vaatamine.
• Meedia‑server ja voogedastus — jagamine koduvõrgus või internetis mitmele seadmele.
• Arhiveerimine ja analüüs — signaalide salvestamine edasiseks töötluseks, eelkõige ringhäälingu‑ või teadustööks.
• Videokaupluse/konsooli jäädvustamine — mõningaid tuuner‑/capture‑kaarte kasutatakse ka mängukonsooli või kaamera pildi jäädvustamiseks.

Nõuanded paigaldamiseks ja hoolduseks

• Kinnita antenn või LNB õigesti ja veendu, et signaalitugevus on piisav—satelliidi puhul võib vaja minna antenni häälestamist.
• Paigalda uusimad draiverid ja püsivara, et tagada parim stabiilsus ja uusimate standardite tugi.
• Kui kaart koormab tugevalt protsessorit, kaalu riistvaralist enkodeerijat või võrgupõhist tuunerit.
• Kontrolli ühendusi (F‑pistikud, koaksiaalkaabel, USB‑kaablid) ja väldi katkiseid või roostes kontakte.

Tuunerkaart on mugav ja paindlik viis telerisisu arvutis vastuvõtmiseks, salvestamiseks ja jagamiseks. Õige valik sõltub sellest, millist levistust ja funktsionaalsust vajad, millist riistvara ja tarkvara soovid kasutada ning kas eelistad sisemist lahendust või välist ja võrku jagatavat seadet.

Otsing