Mis on Usenet (Netnews)? Ajalugu, toimimine ja ligipääs
Mis on Usenet (Netnews)? Ajalugu, toimimine ja ligipääs. Õpi Useneti päritolu, kuidas see töötab, serverite, postituste, grupide ja ligipääsu kohta lihtsas juhendis.
Netnews ehk netiuudised on võrguteenus, mille kaudu levitatakse tekstilisi ja binaarseid postitusi arvutite (serverite) vahel üle võrgu. Ühe tuntuma netnews'i liigi nimi on Usenet. Usenet loodi 1980. aastal — see oli olemas juba enne World Wide Webi, ja on tänini aktiivne. Usenet võimaldas inimestel jagada postitusi paljudel teemadel ning levitada neid üle maailma: iga postitus edastatakse laiemale serverite kogukonnale, kus teised kasutajad saavad seda lugeda. See erineb tavalise veebiserveri postitusest, mis jääb ühe serveri juurde kuni kasutaja selle oma veebibrauseri kaudu laeb.
Kuidas Usenet töötab
Usenet ei moodustu tavaliselt koduarvutitest, vaid sellest koosneb rühm omavahel seotud arvutite ehk news-serverite kogukonnast. Serverid edastavad üksteisele artikleid ja hoidavad neid oma andmebaasis. Lõppkasutaja loeb ja postitab artikleid, ühendudes mõnele sellisele serverile — kas otse läbi uudiseprogrammi (newsreader / news client), e-posti kliendi uudisfunktsiooni või veebilehitseja kaudu, mis pakub web‑põhist uudistevaadet. Enamasti tuleb programmi konfigureerida serveri URL-aadressi ning sageli ka kasutajatunnuse ja parooli abil.
Protokollid ja tehnilised põhimõtted
Artiklite edastamiseks kasutatakse peamiselt NNTP (Network News Transfer Protocol) protokolli. Serverid peegeldavad ja edastavad sõnumeid omavahel (peering), mistõttu mõni postitus võib jõuda kõikjale aeglasemalt — see sõltub serverite ühendustest ja tööst. Igal artiklil on päised (headers), artikli-ID ja metaandmed, mida kasutavad serverid ja kliendid.
Rühmad, hierarhiad ja modereerimine
Usenet koosneb tuhandetest newsgroup'idest ehk rühmadest, mis on organiseeritud hierarhia järgi (näiteks comp.*, rec.*, alt.*). Rühmad võivad olla modereeritud või modereerimata. Modereerimata rühmad (enamus Usenetist) lubavad sisu vabamalt ja tihti esineb seal teemaväliseid või potentsiaalselt solvavaid postitusi. Modereeritud rühmades vaatab üks või mitu moderaatorit postitused üle ja otsustab, mis avaldatakse.
Säilitusaeg, riba- ja allalaadimispiirangud
Iga server võib ise määrata, kui kaua ta postitusi hoiab (retention). Aktiivsetest tekstilistest gruppidest võivad postitused püsida nädalaid kuni aastaid; binaarsed failid (pildid, videod, programmid) võivad mõnel kommertserveril olla säilitatud sadu päevi või kauem. Kuna Usenetis jagatakse sageli suuri faile, kehtivad serveritel sageli ribalaiuse ja allalaadimispiirangud. Kui kasutate kommertsteenust, võib iga pakett sisaldada erinevaid limiite ja lisafunktsioone.
Kuidas Usenetile ligi pääseda
- Uurige oma Interneti‑teenuse pakkujalt, kas nende serverid kuuluvad Useneti kogukonda või pakuvad tasuta ligipääsu mõnele kommertsteenusele. Mõned ISP‑id annavad otsepääsu, teised viitavad välistele pakkujatele.
- Paljudel teenusepakkujatel on oma alternatiivsed serverid või partnerid — kontrollige teenuse tingimusi ja säilitusaega.
- Mõned suured ja tuntud kogukonnad/teenused on ettevõtete oma — näiteks AOLil ja MSNil on olnud oma kogukonnad; AT&T on kasutanud ka Yahoo! Groups'i. Samuti on organisatsioonidel tihti oma isiklikud uudisteserverid (näiteks news.microsoft.com), kus kasutajad ja arendajad saavad üksteist aidata.
- Võite kasutada spetsiaalseid kommertsteenuseid, mis pakuvad suuremat säilitusaega, kiiremat ligipääsu ja paremat binaaride taastumist. Sellised teenused nõuavad tavaliselt tasu ja pakuvad SSL‑ühendust (tavaliselt port 563) või mitteturvalist NNTP (port 119).
- Kui te ei soovi newsreaderit paigaldada, on olemas ka veebipõhised liidesed ja mõnikord ka search‑teenused või NZB‑teenused, mis aitavad binaarfailide leidmisel ja allalaadimisel.
Binaarid, NZB ja lõpetatus (completion)
Usenetit kasutatakse sageli suurte failide jagamiseks (pildid, filmid, tarkvara). Sellised failid on jaotatud paljudesse postitustesse ja rühmitatud binaarsetesse gruppidesse. Et mugavalt alla laadida, kasutatakse tihti NZB‑faile — need sisaldavad viiteid artiklitele, mida kokku laadida. Oluline mõiste on ka completion (artikli juurdepääsetavus kõigil serveritel) — kui osa artiklitest on puudu, ei saa faili korrektselt kokku panna. Hea kommertsteenus pakub kõrget completioni ja pikka säilitusaega.
Reeglid, etikett ja ohutus
Useneti kogukondadel on oma reeglid ja netiquette — enne kirjutamist lugege vastava rühma juhiseid. Vaata KKK ja netiquette'i postitusi, et saada aimu aktsepteeritavast käitumisest. Rühmades võib esineda rämpsposti (spam), mõnitusi ja ebasobilikku sisu, eriti modereerimata rühmades — arvestage sellega.
Juriidilised ja eetilised küsimused
Usenetis levitatav sisu võib olla autoriõigusega kaitstud või muul viisil piiratud. Olge tähelepanelik autoriõiguste rikkumise osas ja järgige kohalikke seadusi. Samuti tasub mõelda privaatsusele — postitused on laialdaselt levivad ja võivad püsida serverites kaua.
Nõuanded alustajale
- Valige usaldusväärne uudistepakkuja: kontrollige säilitusaega (retention), completioni ja turvalisi ühendusi (SSL/TLS).
- Kasuta sobivat newsreaderit või veebiliidest — teksti‑rühmade jaoks piisab lihtsast lugejast; binaaride jaoks sobib programm, mis toetab NZB ja automaatset kokku‑panekut.
- Järgige rühma reegleid ja netiketti; kasutage otsingut ja olemasolevaid arhiive, enne kui sama teemat uuesti postitate.
- Kui jagate suuri faile, arvestage serveri ribalaiuse ja reeglitega ning märgistage postitused õigesse binaaride rühma.
Kokkuvõtteks: Usenet on vastu pidanud aastakümneid, pakkudes avatud ja hajutatud platvormi aruteludeks ja failijagamiseks. Kuigi tänases veebi‑maailmas on palju alternatiive (foorumid, sotsiaalmeedia, failijagamisteenused), on Usenet jätkuvalt oluline koht spetsiifiliste arutluste, arhiivide ja binaarsete jagamiste jaoks. Enne kasutuselevõttu tutvuge oma teenusepakkuja tingimustega, rühma reeglitega ja turvalisuse võimalustega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Usenet?
V: Usenet on arvutite arutelusüsteemi tüüp, mis loodi 1980. aastal Unix-to-Unix Copy (UUCP) sissehelistamise võrguarhitektuurist.
K: Kuidas on Usenet võrreldav bülletäänisüsteemiga (BBS)?
V: Usenet ja BBS on paljuski sarnased, kuid on ka mõned olulised erinevused. Näiteks puudub usenetil administraator ja sõnumite jagamiseks kasutatav võrk ei ole pidev. Lisaks salvestatakse usenetis postitused postitamise järjekorras, mitte teemade kaupa nagu BBSis.
K: Kes lõi Useneti idee?
V: Tom Truscott ja Jim Ellis algatasid Useneti idee 1979. aastal.
K: Kuidas Usenet töötab?
V: Sõnumid või artiklid postitatakse ühte või mitmesse kategooriasse, mida nimetatakse uudistegruppideks. Seejärel levitatakse sõnumeid suure hulga uudisteserverite kaudu, mis salvestavad ja edastavad neid üksteisele. Iga kasutaja loeb sõnumeid ja postitab sõnumeid kohalikku serverisse, mida võib kasutada igaüks.
K: Mis lihtsustas 1990ndate aastate alguses inimeste ülemaailmset arutelu?
V: 1990ndate alguses lihtsustasid Fidoneti sissehelistatavate BBS-võrkude kaudu loodud ühendused inimestel ülemaailmset arutelu, sest neil ei olnud vaja oma serverit - vaja oli vaid kohalikku telefoniteenust.
K: Millised olulised ideed või mõisted on usenetis kas loodud või seal populaarseks tehtud?
V: Sellised olulised ideed või mõisted nagu "KKK", "flame", sockpuppet ja "rämpspost" loodi usenetis või said seal populaarseks.
Otsige