Server
Võrgujargoonis on server arvuti, mis edastab mitmesugust teavet kasutajatele või kliendimasinatele. Tavaliselt teeb server paljude klientide jaoks ainult mõned asjad. Iga tüüpi asja, mida server teeb, nimetatakse teenuseks. Teenuseid kasutavad teised arvutid, mida nimetatakse klientideks. Kliendi ja serveri vahelist suhet nimetatakse kliendi ja serveri suhteks. Näiteks on Vikipeedias veebiserverid, millel on teenus veebilehtede saatmiseks Internetis. Teie kliendiarvuti räägib Vikipeedia veebilehe teenusega, et saada teile veebilehti. Server võib ka võõrustada internetimänge, jagada faile ja anda juurdepääsu perifeersetele seadmetele, näiteks printeritele. Lihtsamalt öeldes on üksikud arvutid ühendatud mõne võimsa arvutiga, mida nimetatakse serveriteks. Need salvestavad faile ja teavet veebisaidi kujul. Internetiühenduse abil saavad erinevad kasutajad kõikjal maailmas nendele failidele ligi.
Selleks, et serverid ja kliendid saaksid omavahel suhelda, peavad nad olema ühendatud võrku ja kasutama sama protokolli. Võrkudes on protokoll kindel viis, kuidas masinad saavad teiste masinatega suhelda. See on nagu keel. Näiteks Vikipeedia server kasutab HTTP-protokolli, et saata veebilehti teie arvutisse, ja teie arvuti kasutab HTTP-protokolli, et küsida Vikipeediast lehekülgi.
Tavaliselt on serverid spetsiaalselt valmistatud, et olla võimsamad ja usaldusväärsemad, ning need on palju kallimad kui tavalised arvutid. Mõnikord võivad serverid olla klastrilised, mis tähendab, et paljud serverid töötavad koos ühe teenuse osutamiseks.
Server võib aeglustuda, kui serverile pöördub korraga liiga palju inimesi, mille tulemuseks on suur koormus. Samuti ei pruugi ta suurt koormust taluda, mistõttu ta lülitub automaatselt välja.
Peer-to-peer süsteemis on iga arvuti teistele nii klient kui ka server. Seda kasutatakse tavaliselt failijagamises ja VOIPis. See võib aga aidata kaasa piraatluskatsetele.
Tüüpilised serverite operatsioonisüsteemid on Linux, FreeBSD, NetBSD ja OpenBSD. Erinevalt teistest arvutitest ei ole serveril sageli monitori, klaviatuuri ega hiirt. Kui serveril ei ole vaja väga palju teha, võib serveritarkvara töötada arvutis, mis teeb ka muid asju.
Serverite virn
Veebiserver
Veebiserver on teatud tüüpi server, mida kasutatakse veebisaitide majutamiseks. Veebiserverite tarkvara on näiteks Apache või IIS. Veebiserver võib võõrustada ühte või mitut veebisaiti. Veebiserveri vaikimisi kasutatav port on port 80 (HTTP) või 443 (HTTPS).
Mõned veebiserverid teevad muid asju kui lihtsalt veebilehe teenindamine. Näiteks võib neil olla midagi, mida nimetatakse SSI-ks, mis muudab veebilehe koostamise lihtsamaks.
Veebiserverid kasutavad selliseid teenuseid nagu CGI, et lasta serveris oleval tarkvaral teha veebilehti. Mõned programmeerimiskeeled, mis võivad kasutada CGI-d, on skriptikeeled nagu Perl, Python, PHP või ASP. Mõned on kompileeritud keeled nagu C++ või Java.
Seotud leheküljed
- Failiserver
Küsimused ja vastused
K: Mis on server?
V: Server on arvuti, mis pakub kasutajale või kliendimasinale mitmesugust teavet. Tavaliselt teeb ta paljude klientide jaoks ainult mõned asjad.
K: Kuidas nimetatakse kliendi ja serveri vahelist suhet?
V: Kliendi ja serveri vahelist suhet nimetatakse kliendi ja serveri suhteks.
K: Kuidas serverid pakuvad veebilehti Internetis?
V: Serverid pakuvad veebilehti Internetis, kasutades HTTP-protokolli, mis saadab veebilehti neid küsivatele arvutitele.
K: Mida muud saavad serverid teha peale veebilehtede hostimise?
V: Lisaks veebilehtede majutamisele võivad serverid majutada ka internetimänge, jagada faile ja anda juurdepääsu perifeersetele seadmetele, näiteks printeritele.
K: Kuidas on üksikud arvutid ühendatud serveritega?
V: Üksikarvutid on ühendatud mõne võimsa arvutiga, mida nimetatakse serveriteks, et salvestada faile ja teavet veebisaidi kujul, nii et erinevad kasutajad kõikjal maailmas saaksid neile failidele internetiühendusega ligi.
K: Mida peavad masinad omavahel suhtlema, et nad saaksid omavahel suhelda?
V: Selleks, et masinad saaksid omavahel rääkida, peavad nad olema ühendatud võrku ja kasutama sama suhtlusprotokolli, mis toimib masinate jaoks nagu keel.
