Vikipeedia — avatud ja tasuta mitmekeelne internetientsüklopeedia
Vikipeedia — avatud ja tasuta mitmekeelne internetientsüklopeedia, mida koostavad kasutajad; miljoneid artikleid, vaba redigeerimine ja Wikimedia toel.
Vikipeedia (hääldus) on mitmes keeles koostatud Interneti-entsüklopeedia, mis on vaba ning kõigile tasuta kättesaadav. Kasutajad ei pea selle kasutamise eest maksma, kuid võivad vabatahtlikult toetada projekti annetustega. Vikipeedia on osa laiemast wikiliikumisest ja üks suurimaid selliseid vaba sisu projekte. Inimesed võivad valida, kas nad annetavad Wikimedia Foundationile, et rahastada Vikipeediat ja selle sõsarprojekte. See on "avatud sisu". See tähendab, et igaüks võib sisu kopeerida ja muuta, kui ta järgib autoriõiguse ning kopeerimise ja redigeerimise reegleid.
Vikipeedia kuulub Ameerika organisatsioonile Wikimedia Foundation, mille peakorter asub San Franciscos, Californias. Wikimedia Foundation koordineerib mitmeid seotud projekte (näiteks Vikisõnastikud, Vikiraamatud ja Vikimeedia), kuid iga keeleversioonil on oma vabatahtlik kogukond ja eripärad.
Vikipeedia nimi on portmanteau kahest sõnast, wiki ja entsüklopeedia.
Vikipeedia sai alguse 10. jaanuaril 2001. aastal Jimmy Walesi ja Larry Sangeri algatusel ning tekkis osana varasemast Interneti-entsüklopeediast nimega Nupedia. 15. jaanuaril 2001 sai Vikipeediast omaette veebisait. Projekt töötab wiki-tüüpi platvormil, kasutades tarkvara MediaWiki — sama platvormi kasutavad ka teised Wikimedia projektid.
Kuidas Vikipeedia töötab
Vikipeedias võivad artikleid redigeerida enamik külastajaid: registreerimata kasutajad saavad sageli muuta, kuid registreerimine annab lisafunktsioone ja parema jälgitavuse. Põhimõisted ja töömeetodid on lihtsustatud, kuid reeglid aitavad säilitada kvaliteeti:
- Avatud redigeerimine: igaüks võib olemasolevaid lehti muuta või uusi luua; muudatused ilmuvad tavaliselt kohe.
- Allikad ja kontrollitavus: väited peaksid olema toetatud usaldusväärsete allikatega — viited ja kirjandusallikad on olulised.
- Neutraalsus: artiklid peaksid püüdma esitleda teemasid neutraalselt, arvestades eri seisukohti.
- Arutelulehed ja ajalugu: iga artikli juures on arutelu- ja muudatusajalugu, kus saab otsuseid arutada ja varasemaid versioone taastada.
- Kogukonna juhid: aktiivsemad vabatahtlikud võivad saada administraatoriõigused, et tegeleda vandalismini ja tehniliste küsimustega.
Õiguslikud ja litsentsitingimused
Vikipeedias avaldatav sisu on tavaliselt levitatav vabade litsentside alusel (näiteks Creative Commonsi tingimused ja/või avalik domeen, sõltuvalt materjalist). See võimaldab sisu jagada, kopeerida ja kasutada edasi, tingimusel et järgitakse litsentsi tingimusi (näiteks autorite tsiteerimine ja sarnaste tingimuste rakendamine edasi jagamisel).
Keelte ja mahu kohta
Vikipeedial on keeles koostatud väljaandeid sadades keeltes ning see sisaldab miljoneid artikleid kogu maailmas. Artiklite ja sõnade täpne arv muutub pidevalt, kuna kogukond lisab uusi artikleid ja täiendab olemasolevaid. Ingliskeelne Vikipeedia on üks suurimaid ja vanimaid keeleversioone ning sisaldab suurt hulka artikleid ja allikaid.
Kvaliteet ja kriitika
Vikipeedia tugevus on kiire värskendatavus ja laiaulatuslik teema-valik, kuid see on olnud ka kriitika objektiks seoses:
- ebavõrdsuse ja kattuvuse probleemidega keelte vahel;
- võimaliku ebausaldusväärsusega, kui allikaid pole piisavalt viidatud;
- vandalismi ja pahatahtlike muudatustega, mida kogukond püüab kiiresti parandada.
Kuidas panustada
Panustamine on lihtne: soovi korral võib luua konto, lugeda juhendeid, proovida muudatusi harjutusalal ning lisada viiteid ja parandusi. Algajatele on soovitatav tutvuda oma keeleversiooni juhistega ning katsetada väikeste parandustega (väärtuslikke on õigekirjaparandused, selgem sõnastus, lisatud allikaviited ja viited). Kogukonnad hindavad järjepidevust, viisakat suhtlemist ja läbinähtavust.
Vikipeedia põhieesmärk on teha teadmised vabalt kättesaadavaks kõigile ning võimaldada inimestel üle maailma ühiselt teadmisi koguda ja jagada.
Ajalugu
Vikipeedia sai alguse Nupedia seotud projektina. Nupedia oli tasuta ingliskeelne veebipõhine entsüklopeediaprojekt. Nupedia artikleid kirjutas ja omas Bomis, Inc, mis oli veebiportaalide ettevõte. Ettevõtte peamised inimesed olid Jimmy Wales, Bomisi eestvedaja, ja Larry Sanger, Nupedia peatoimetaja. Nupedia litsentsiti esmalt Nupedia Open Content License'i alusel, mis muudeti GNU Free Documentation License'iks enne Vikipeedia asutamist, ja tegi oma esimese artikli, kui Richard Stallman neid palus.
Larry Sanger ja Jimmy Wales on need, kes alustasid Vikipeediat. Walesile omistatakse projekti eesmärkide määratlemine. Sanger lõi Walesi eesmärgi saavutamiseks wiki kasutamise strateegia. 10. jaanuaril 2001 tegi Larry Sanger Nupedia postiloendis ettepaneku luua wiki kui Nupedia "söötmisprojekt". Vikipeedia käivitati 15. jaanuaril 2001. See käivitati ingliskeelse väljaandena aadressil www.wikipedia.com ja sellest teatas Sanger Nupedia meililistis. Vikipeedia "neutraalse vaatepunkti" poliitika kodifitseeriti selle esimestel kuudel ja oli sarnane Nupedia varasema "erapooletu" poliitikaga. Muidu ei olnud esialgu väga palju reegleid ja Vikipeedia tegutses Nupediast sõltumatult.
Vikipeedia sai varakult toetajaid Nupediast, Slashdotist ja ka otsingumootoritest. See kasvas 2001. aasta lõpuks umbes 20 000 artikli ja 18 keeleni. 2002. aasta lõpuks oli see 26 keeles, 2003. aasta lõpuks 46 keeles ja 2004. aasta lõpuks 161 keeles. Nupedia ja Wikipedia eksisteerisid mõlemad kuni Nupedia serverite tegevuse lõpetamiseni 2003. aastal. Pärast seda lisati selle tekst Vikipeediasse. Ingliskeelne Vikipeedia ületas 9. septembril 2007. aastal 2 miljoni artikli piiri, mis teeb sellest suurima kunagi koostatud entsüklopeedia, mis on isegi suurem kui Yongle entsüklopeedia (1407), mis oli rekordit hoidnud täpselt 600 aastat.
Ingliskeelne Vikipeedia saavutas 2009. aasta augustis 3 miljoni artikli taseme. Artiklite ja kaastöötajate arv näis kasvavat vähem kiiresti 2007. aasta kevadel.
2014. aasta oktoobris avati Poolas avalikkusele Vikipeedia monument, et austada kõiki Vikipeedia toetajaid.
10. aastapäev
15. jaanuaril 2011 tähistas Vikipeedia oma 10. aastapäeva. See kasutas spetsiaalset logo (pildil), et tähistada 10 aastat alates selle avamisest 15. jaanuaril 2001. Logot kasutati terve päeva inglise keele Vikipeedia külgribal.
Ingliskeelses Vikipeedias 15. jaanuaril 2011 kasutatud logo
Vikipeedia arenes algselt välja teisest entsüklopeediaprojektist Nupedia.
Vikipeedia Monument
Mängi meediat Video selle kohta, kuidas Vikipeedia aitab kaasa vabadele teadmistele
Vikipeedia kasutamine
Vikipeedia on tasuta sait, kus igaüks võib alustada või muuta lehekülge. See on ülemaailmne sait, mis on kättesaadav paljudes keeltes. Kuigi inimesed võivad kasutada mis tahes otsingumootorit, tuleb Vikipeedia leht paljude otsingute esimeste tulemuste hulka. Vikipeedia paremaks kasutamiseks peaksid inimesed mõistma lehe põhifunktsiooni. Lehekülg on korraldatud, kui nad otsivad lehte. Vikipeedia kasutajatena peaksid nad Vikipeediast hästi aru saama.
- Kas teadsite: Trivia uutest artiklitest.
- Uudised: Uudised maailmas.
- Sel päeval: Tähtpäevad.
- Aktuaalsed sündmused: Hetkel ei ole saadaval.
Klõpsatav
(vaadata - arutada)
WIKIPEDIA - Vaba entsüklopeedia
WIKIPEDIA - 5. populaarseim sait internetis käivitati 15. jaanuaril 2001 (1. redigeerimine kaasasutaja Jimmy Walesi poolt), on praegu avaldatud üle 300 keeles, on olnud vabalt kättesaadav kogu maailmas 19 aastat, 4 kuud ja 7 päeva - Vikipeedia (seisuga 10. veebruar 2020) on kokku üle 51 542 106 artikli (6 012 163 ingliskeelset (statistika); 151,656 lihtsas inglise keeles) - *VÄLJAKAD ARTIKLID* => Top10-100-1000; *BEST ARTICLES* => üle 29,800; *POPULAR ARTICLES* (viimase nädala) => Top25; Top5000 - ja tal on (lihtsa inglise keele versiooni puhul) 17 administraatorit ja 1,306 aktiivset toimetajat - seisuga 13. juuni:45, 22. mai 2020 (UTC).
- Vikipeedia => on "üle 85 korra" suurem kui Encyclopedia Britannica. (calc)
- Vikipeedia => On kodeeritud sünteetilistes DNA-ahelates - juuni 2019 seisuga.
- Vikipeedia => On laseriga Kuu klaasi graveeritud - alates aprillist 2019.
- Wikipedia => On saadaval 7,473 Raamatud $500,000 - alates juulist 2015.
- Vikipeedia => On austatud mälestusmärk- alates 2014. aasta oktoobrist.
- Vikipeedia => On asteroidi nimi- seisuga jaanuar 2013.
- Vikipeedia => "On üks juveele interneti kroonis."
- Wikipedia => "Nos Auxilium Facere Interrete Non Lactaverunt."
- Vikipeedia => "Kujutage ette maailma, kus iga inimene saab vabalt jagada kõigi teadmiste summat. See ongi see, mida me teeme."
Vikipeedia trükitud versiooni hinnanguline suurus (august 2010). Kliki siia, et saada ajakohastatud pilt, kasutades Encyclopædia Britannica köiteid.
Seotud leheküljed
- Simple English Wikipedia
- Episteemiline kogukond
Küsimused ja vastused
K: Mis on Vikipeedia?
V: Vikipeedia on tasuta veebipõhine entsüklopeedia veebisait 327 maailma keeles, millest 316 on praegu aktiivsed. See on avatud sisuga veebisait, mis tähendab, et igaüks võib seda kopeerida ja muuta, kui ta järgib kopeerimise või redigeerimise reegleid.
K: Kellele kuulub Vikipeedia?
V: Vikipeedia omanikuks on Ameerika organisatsioon Wikimedia Foundation, mis asub San Franciscos, Californias.
K: Mitu keelt on Vikipeedias?
V: 2011. aasta septembri seisuga oli Vikipeedias umbes 18 miljonit lehekülge umbes 300 keeles ja üle 3,50 miljardi sõna kõigis Vikipeedias. Tavaline ingliskeelne Vikipeedia on suurim väljaanne.
K: Millal alustati Vikipeediat?
V: Vikipeedia sai alguse 10. jaanuaril 2001 Jimmy Walesi ja Larry Sangeri poolt, mis oli osa varasemast veebipõhisest entsüklopeediast nimega Nupedia. 15. jaanuaril 2001 sai sellest omaette veebileht.
K: Millist tarkvara kasutab Vikipeedia?
V: Vikipeedia kasutab tarkvara MediaWiki (nagu kõik teisedki Wikimedia Foundationi projektid).
K: Kas kõigil Vikipeedia lehekülgedel on standardne kujundus?
V: Jah, Vikipeedias on kõikide lehekülgede jaoks standardne lehekülje kujundus.
Otsige