Inglise keel
Inglise keel on läänegermaani keel ja indoeuroopa keel, mida hakati esmakordselt rääkima anglosaksi Inglismaal varasel keskajal. Seda räägitakse paljudes riikides üle maailma. Ingliskeelsete riikide hulka kuuluvad Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Iirimaa, Uus-Meremaa ja mitmed Kariibi mere riigid. Inglise keelt emakeelena (inimesed, kes kasutavad inglise keelt emakeelena) räägib umbes 375 miljonit inimest, mis on mandariini ja hispaania keele järel kõige rohkem. Umbes 220 miljonit inimest kasutab seda teise keelena. Seda kasutatakse sageli tööl ja reisimisel ning seda õpib vähemalt miljard inimest. See teeb inglise keelest suuruselt teise kõneldava keele ja kõige rahvusvahelisem keele maailmas.
Inglise keel on aja jooksul muutunud ja arenenud. Kõige ilmsemad muutused on paljud sõnad, mis on võetud ladina ja prantsuse keelest. Ka inglise keele grammatika on muutunud väga erinevaks teistest germaani keeltest, muutumata seejuures väga sarnaseks romaani keeltega. Kuna peaaegu 60% sõnavarast pärineb ladina keelest, nimetatakse inglise keelt mõnikord germaani keeltest kõige ladinakeelsemaks ja seda peetakse sageli ekslikult romaani keeleks.
EN keelekood (ISO 639-1)
Ajalugu
Nagu nimigi ütleb, sai inglise keel alguse Inglismaalt. Germaani hõimud (saksid, inglased ja juudid) tulid Suurbritanniasse umbes 449. aastast pKr. Nad rajasid oma kodu saare lõuna- ja idaossa, tõrjudes välja enne neid seal olnud keldi brittide rahva või sundides neid rääkima inglise keelt vanade keldi keelte asemel. Mõned inimesed räägivad tänapäevalgi veel keldi keeli, nii Walesis (walesi keeles) kui ka mujal. Gaelikeel on šoti keldi keel, mida mõned Šoti mägismaal ja saartel ikka veel räägivad. "Šoti" on inglise keele dialekt (kuigi mõned nimetavad seda eraldi keeleks). Iiri gaeli keelt räägivad tänapäeval väga vähesed inimesed.
Nende erinevate hõimude germaani murdedest sai see, mida praegu nimetatakse vanainglise keeleks. Sõna "inglise keel" tuleneb inglaste nimest: Englas. Vanainglise keel ei kõlanud ega näinud välja nagu tänapäeval räägitav inglise keel. Kui tänased inglise keele kõnelejad kuuleksid või loeksid vanainglise keelega kirjakohti, saaksid nad aru vaid mõnest sõnast.
Inglise keelele lähim tänapäevalgi kasutatav keel on friisi keel, mida räägib umbes 500 000 inimest, kes elavad Madalmaades, Saksamaal ja Taanis. See on väga sarnane inglise keelele ja paljud sõnad on samad. Need kaks keelt olid veelgi lähedasemad enne seda, kui vanainglise keel muutus keskinglise keeleks). Tänapäeval ei saaks nende kahe keele kõnelejad teineteisest aru. Hollandi keelt räägib üle 20 miljoni inimese ja see on inglise keelest kaugemal. Saksa keel on veelgi suurem ja veelgi kaugemal. Kõik need keeled kuuluvad inglise keelega samasse läänegermaani keelteperekonda.
Paljud teised inimesed tulid hiljem Inglismaale eri aegadel, rääkides erinevaid keeli, ja need keeled lisasid veel rohkem sõnu, mis moodustasid tänapäeva inglise keele. Näiteks 800. aasta paiku pKr. tulid paljud taani ja põhjamaade piraadid, keda kutsuti ka viikingiteks, ja rajasid Danelaw'i. Nii sai inglise keel palju norra keele laenusõnu. Nende keeled olid germaani keeled, nagu vanainglise keel, kuid on veidi erinevad. Neid nimetatakse põhjagermaani keelteks.
Kui William Vallutaja võttis Inglismaa 1066. aastal pKr. üle, tõi ta kaasa oma aadlikud, kes rääkisid normanni keelt, mis oli prantsuse keelega lähedalt seotud. Inglise keel muutus palju, sest umbes 300 aastat räägiti seda enamasti kirjakeele asemel, sest kõik ametlikud dokumendid olid kirjutatud normanni prantsuse keeles. Inglise keel laenas tol ajal palju sõnu normanni keelest ja hakkas ka vanu sõnalõpusid maha jätma. Selle aja inglise keelt nimetatakse kesk-inglise keeleks. Geoffrey Chaucer on tuntud keskinglise inglise keele kirjanik. Pärast suuremaid helimuutusi sai keskinglise inglise keelest moodne inglise keel.
Inglise keel võttis jätkuvalt uusi sõnu teistest keeltest, näiteks peamiselt prantsuse keelest (umbes 30-40% sõnadest), aga ka hiina, hindi ja urdu, jaapani, hollandi, hispaania, portugali jne. Kuna eri riikide teadlastel oli vaja üksteisega suhelda, valisid nad teaduslikele asjadele nimesid keeltes, mida nad kõik teadsid: kreeka ja ladina keeles. Need sõnad jõudsid ka inglise keelde, näiteks fotograafia ("foto-" tähendab "valgust" ja "-graaf" tähendab kreeka keeles "pilti" või "kirjutist". Foto on valguse abil tehtud pilt) või telefon. Seega on inglise keel kokku pandud vanainglise, taani, norra ja prantsuse keelest ning seda on muutnud ladina, kreeka, hiina, hindi, jaapani, hollandi ja hispaania keel ning mõned sõnad teistest keeltest.
Ka inglise keele grammatika on muutunud, muutudes lihtsamaks ja vähem saksapäraseks. Klassikaline näide on grammatika puhul suurerandi kadumine. Grammatiline tegusõna näitab noomeni, omadussõna või pronoomeni rolli lauses. Ladina keeles (ja teistes indoeuroopa keeltes) tehakse seda sufiksite lisamisega, kuid inglise keeles tavaliselt mitte. Inglise keele stiil on selline, et tähendus selgub rohkem konteksti ja süntaksi abil.
Briti impeeriumi ajalugu on inglise keele levikule kaasa aidanud. Inglise keel on tänapäeval paljudes kohtades oluline keel. Muu hulgas Austraalias, Kanadas, Indias, Pakistanis, Lõuna-Aafrikas ja Ameerika Ühendriikides (näiteks Rahvaste Ühenduse riikides) on inglise keel peamine keel. Kuna Ühendkuningriik (riik, kus asub Inglismaa) ja Ameerika Ühendriigid on ajalooliselt olnud kaubanduses ja valitsemises võimsad, on paljudele inimestele kasulik õppida inglise keelt, et suhelda teaduses, äris ja diplomaatias. Seda nimetatakse inglise keele õppimiseks lisakeelena, inglise keele õppimiseks teise keelena (ESL) või inglise keele õppimiseks võõrkeelena (EFL).
Inglise kirjanduses on palju kuulsaid lugusid ja näidendeid. William Shakespeare oli kuulus inglise kirjanik, kes kirjutas luuletusi ja näidendeid. Tema inglise keel on varauusaegne inglise keel, mis ei ole päris selline, nagu tänapäeval räägitakse või kirjutatakse. Early Modern English kõlas teisiti, osaliselt seetõttu, et keeles oli algamas "suur häälikuvahetus". Hiljem kasutati inglise keelt ka paljudes novellides ja romaanides. Romaan, nagu me seda teame, on esmakordselt nähtud 18. sajandi inglise keeles. Tänapäeval kasutavad paljud kuulsad laulud ja filmid (kinofilmid) inglise keelt.
Õigekirja erinevused
Kirjalik inglise keel kasutab kummalist õigekirja. Erinevad sõnad võivad kasutada samu tähti ja kombinatsioone väga erinevate helide jaoks. Näiteks "-ough" oli kunagi gutturaalne, kuid on muutunud erinevaks "through" (throw), "rough" (ruff), "dough" (doe) või "cough" (coff). See võib muuta keele raskesti õpitavaks.
Paljud ingliskeelsed riigid kirjutavad sõnu erinevalt. Ameerika Ühendriikides kirjutatakse mõned sõnad teisiti kui Ühendkuningriigis ja paljudes teistes riikides (näiteks Briti Rahvaste Ühenduse riikides), kus inglise keel on põhikeel. Neid erinevaid õigekirjaviise nimetatakse mõnikord "Ameerika inglise keeleks" ja "Briti inglise keeleks". Näiteks "colour" kirjutatakse USAs "color" ja "programme" kirjutatakse USAs "program". Isegi sõna "spelled" on briti inglise keeles erinev, kus see on "spelt".
Sõnavara
Ligi 60% inglise keele sõnavarast pärineb ladina ja uusladina keeltest (peamiselt prantsuse keelest):
- Langue d'oïl (prantsuse keel): 29,3%.
- ladina keel, sealhulgas tänapäeva teaduslik ja tehniline ladina keel ja frangi keel (germaani keel): 28,7%.
- Germaani keeled: Ilma romaani keeltest laenatud germaani sõnu arvestamata).
- Kreeka: 5,32%
- Itaalia, hispaania ja portugali keel: 4,03%.
- Eeskujulistest nimedest tuletatud: 3,28%.
- Kõik muud keeled: vähem kui 1%
Kõige levinumate sõnade puhul on aga germaani päritolu sõnade hulk palju suurem. Peale lihtsa sõnavara on ka väljendeid ja tüüpilisi lühifraase, millest paljud on germaani päritolu.
Inglise keele sõnavara mõjutused
Seotud leheküljed
- India inglise keel
- Ameerika inglise keel
- Austraalia inglise keel
- Briti inglise keel
- Kanada inglise keel
- Jamaica inglise keel
- Uus-Meremaa inglise keel
- Pakistani inglise keel
- Šoti inglise keel
Küsimused ja vastused
K: Millisest keelest on inglise keel tuletatud?
V: Inglise keel on algselt pärit anglofrisi ja vana-saksi murdest.
K: Kui palju on maailmas inglise keelt emakeelena kõnelejaid?
V: Maailmas on umbes 375 miljonit emakeele kõnelejat (inimesed, kes kasutavad seda keelt emakeelena).
K: Millised keeled on mõjutanud inglise keele sõnavara?
V: Inglise keele sõnavara mõjutasid varasel keskajal teised germaani keeled ja hiljem romaani keeled, eriti prantsuse keel.
K: Millistes riikides on inglise keel ametlik keel või üks ametlikest keeltest?
V: Inglise keel on ainus ametlik keel või üks ametlikest keeltest peaaegu 60 riigis. Samuti on see peamine keel rohkemates maailma riikides kui üheski teises, sealhulgas, kuid mitte ainult, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Samuti on see ametlik keel Singapuris, Indias, Hongkongis ja Lõuna-Aafrikas.
K: Kui paljud inimesed räägivad inglise keelt teise keelena?
V: Umbes 220 miljonit inimest kasutab seda teise keelena.
K: Millest koosneb suurem osa inglise keele sõnavarast?
V: Umbes 60% sõnavarast pärineb ladina keelest.
K: Millal hakkasid toimuma muutused seoses sellega, kuidas me tänapäeva inglise keelt tunneme?
V: Muutused hakkasid toimuma seoses tänapäeva inglise keelega, kui sõnad võeti ladina keelest ja vanafransiast, mis seejärel jõudsid vanainglisse ja seejärel tänapäeva inglise keelde, mida tänapäeval kasutatakse.
