Inglise keel on läänegermaani keel ja indoeuroopa keel, mida hakati esmakordselt rääkima anglosaksi Inglismaal varasel keskajal. Seda räägitakse paljudes riikides üle maailma. Ingliskeelsete riikide hulka kuuluvad Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia, Iirimaa, Uus-Meremaa ja mitmed Kariibi mere riigid. Inglise keelt emakeelena (inimesed, kes kasutavad inglise keelt emakeelena) räägib umbes 375 miljonit inimest, mis on mandariini ja hispaania keele järel kõige rohkem. Umbes 220 miljonit inimest kasutab seda teise keelena. Seda kasutatakse sageli tööl ja reisimisel ning seda õpib vähemalt miljard inimest. See teeb inglise keelest suuruselt teise kõneldava keele ja kõige rahvusvahelisema keele maailmas.

Mõiste ja tähtsus

Inglise keel on globaalne suhtlusvahend, mida kasutatakse äris, teaduses, tehnoloogias, diplomaatias, meedias ja internetis. Lingua franca roll tähendab, et inimesed eri emakeeltega suhtlevad sageli inglise keeles. Selle laialdane kasutus põhineb ajaloolisel levikul, kolonialismil, kultuurilisel mõjul ja tänapäevaste rahvusvaheliste institutsioonide ning tehnoloogia rollil.

Ajalugu ja areng

Inglise keel on läbi ajaloo läbinud mitu suurt etappi:

  • Vanainglise (Old English) — periood, mil keelt rääkisid anglosaksid; sõnavara ja grammatika olid tugevasti germaani päritolu.
  • Keskaegne inglise (Middle English) — pärast normannide vallutust 1066. aastal mõjutasid prantsuse keel ja ladina keel sõnavara ja avalikku elu; tekkinud olid uued laenud ja õigekirjamuutused.
  • Uuskeskingi inglise (Early Modern English) — trükikojadelt ja renessansiajastust pärinev standardiseerumine, Shakespeare'i kirjandus ja grammatika- ning ortograafia stabiliseerumine.
  • Tänapäevane inglise — industrialiseerumine, Briti impeeriumi laialdane mõju ja Ameerika Ühendriikide kultuuriline ning majanduslik võim on laialdaselt levitanud inglise keelt üle maailma, kus see on omandanud palju piirkondlikke variante.

Levik ja keelevariandid

Inglise keelel on palju dialekte ja varieeruvaid standardeid. Kõige tuntumad on:

  • Briti inglise (British English)
  • Ameerika inglise (American English)
  • Austraalia ja Uus-Meremaa inglise
  • Kanada inglise
  • Karibial ja Aasias tekkinud kreol- ja kreoolsed variantid ning India inglise ja teised Aasia variantid

Igal neist on eripärad häälduses, sõnavaras ja mõnikord grammatikas. Lisaks räägivad paljud riigid inglise keelest lokaalseid mitmekesiseid variante (nn. World Englishes).

Grammatika ja sõnavara

Inglise keele grammatika on aja jooksul muutunud ja lihtsustunud võrreldes teiste germaani keeltekiga. Mõned olulised tunnused:

  • Sõnajärg: peamine lausungijärjestus on subjekt–tegusõna–objekt (SVO).
  • Käänete puudumine: nimisõnade grammatilised käänded on piiratud; suurt osa rollidest väljendab sõnajärg ja ettepoole pannud eessõnad.
  • Artiklid: määrav (the) ja määramatu (a/an) artikkel on aktiivses kasutuses.
  • Tegusõnade pööramine: ajalise aspekti ja modaalsete tähenduste väljendamiseks kasutatakse abiverbe (näiteks do, have, be, will, can) kombinatsioone.
  • Ajavormid ja aspekte: olevaeg, minevik, tulevik ning liht- ja kestvustüüpi vormid (progressive, perfect jne).
  • Plurali moodustamine: üldjuhul lisatakse -s, ent leidub palju ebareeglipärasid ja tugevaid tegusõnu.
  • Rohke laensõnavara: kõige ilmsem muutus on paljude sõnade võtmine ladina ja prantsuse keelest ning teistest keeltest, mistõttu umbes 60% tänapäevase sõnavarast on ladina- või prantsusepäritolu laensõnadest. Seetõttu nimetatakse inglise keelt vahel germaani keeltest kõige ladinakeelsemaks ja see on tihti segatud kui romaani keel.

Põhiomadused ja eripärad

  • Hääldus: inglise keel on häälduse poolest väga mitmekesine — sama ortograafia võib tähendada erinevaid hääldusi (nt read vs read), ja hääldus ei vasta alati kirjalikule kujule.
  • Sõnavara areng: inglise keel võtab aktiivselt sõnu laenuna kaasaegsetest keeltest ning loob uusi termineid tehnoloogia ja kultuuri arenedes.
  • Kohanemine: inglise keel omandab kohalikke jooni, kui kohalikud ühiskonnad kasutavad seda püsivalt hariduses, avalikus elus ja meedias.

Roll tänapäeva maailmas

Inglise keel on rahvusvaheline töökeel teaduses, lennunduses, merenduses, internetis, äritehingutes ja popkultuuris. Selle oskus annab juurdepääsu paljudele haridusallikatele, ametikõrgendustele ja rahvusvahelisele suhtlusele. Samuti on see oluline keeleline sillana eri keelte kõnelejate vahel.

Kokkuvõte

Inglise keel on vana ajalooga, pidevalt muutuv ja maailmas laialt levinud keel. Selle tuntus tuleneb ajaloolisest levikust ja tänapäevasest majanduslikust ning kultuurilisest mõjust. Kuigi inglise grammatika põhistruktuurid on germaani päritolu, on sõnavara tugevalt mõjutatud ladina ja prantsuse keelest, mis teeb sellest keele, mida on lihtne laenata ja kohandada uute situatsioonide jaoks.