Anglosfäär on termin, mida kasutatakse ingliskeelsete rahvaste rühma kohta, kellel on sarnane kultuuripärand. Seda mõistet kasutatakse nii keelevõrgustiku, ühiste ajalooliste sidemete kui ka sarnaste poliitiliste ja õiguslike traditsioonide kirjeldamiseks.

Anglosfääri kuuluvus ei ole alati selgelt piiritletud: tavapäraselt käsitletakse selle osana riike, kus inglise keel on laialt levinud ametliku või juhtiva kultuurilise keele rollis ning kus on olemas ühised institutsionaalsed ja ajaloolised lähtepunktid – näiteks pärand Briti impeeriumist, common law’i õigussüsteemid, parlamentaarne valitsemispraktika ja teatud vabadus- ning majandusnormid.

Anglosfääri hõlmavad sageli Ühendkuningriiki, Ameerika Ühendriike ja Rahvaste Ühenduse peamisi liikmeid, nagu Kanada (välja arvatud enamasti prantsuskeelne Quebeci provints), Austraalia ja Uus-Meremaa. Iirimaa, endine Rahvaste Ühenduse liige, kuulub anglosfääri tänu keelele ja kultuurilisele lähtele, kuigi selle poliitiline eripära (näiteks neutraalsus) võib eristada teisi liikmeid.

Omadused ja praktiline tähendus

  • Keel ja meedia: inglise keel kui igapäevane suhtluskeel ning ühine meediaruum (filmid, kirjandus, tele- ja digimeedia) tugevdavad kultuurilist lähedust.
  • Õigussüsteem ja valitsemine: common law’i traditsioonid ja parlamentaarne praktika loovad institutsionaalseid sarnasusi ning hõlbustavad koostööd ja õiguslikku tunnetust.
  • Mõjukad koostöövormid: julgeoleku- ja luurekoostöö (näiteks Five Eyes’i partnerlus), transatlantilised suhted ja lähemad diplomaatilised sidemed on anglosfääri praktilised väljundid.
  • Majandus ja kaubandus: sarnased turumajanduse mudelid, investeerimisharjumused ning tihe kaubandus- ja finantssidemete võrgustik.

Kellele ja millisel kujul anglosfäär laieneb?

Anglosfäär ei ole formaalne liit ega selge geograafiline blokk. Mõnel juhul kuuluvad anglosfääri laiemad või kitsamad variandid — näiteks inglise keelt kasutavad riigid Kariibi merel, Aafrikas või lõunaranniku aladel — kuid nende kultuuriline ja poliitiline lähedus põhiriikidele võib olla tugevasti erinev. Samuti on olemas olukordi, kus inglise keel on võõrkeelena laialt kasutusel (näiteks India), kuid riigi ajalooline ja kultuuriline kontekst teeb selle liitumise anglosfääriga keerukaks ja vaidlusaluseks.

Ajalugu ja terminoloogia

Termin sai laiemalt kasutusele ja populaarsust 20. sajandi lõpul ning 21. sajandi alguses, kui poliitilises ja akadeemilises diskussioonis hakati rõhutama ingliskeelsete riikide jagatud väärtusi, julgeoleku- ja majanduslikku koostööd. Sõna "anglosfäär" iseloomustab pigem keele- ja kultuuripõhist lähedust kui ametlikku organisatsiooni.

Kriitika ja piirangud

  • Ebamäärasus: puudub konkreetne määratlus, millised riigid tingimata kuuluvad või ei kuulu anglosfääri, mistõttu mõiste võib olla ebamäärane ja laialivalguv.
  • Eksklusiivsus ja imperialistlik pärand: kriitikud toovad esile, et anglosfääri käsitlemine võib varjata kolonialismi ja / või toetada eristavat geopoliitikat, mis jätab tähelepanuta endiste kolooniate mitmekesise keele- ja kultuuripildi.
  • Mitmekesisuse ignoreerimine: paljudes ingliskeelsetes riikides eksisteerib tugev keele- ning kultuuriline mitmekesisus (näiteks põlisrahvad, teiseste keelte kõnelejad), mida lihtsustatud anglosfääri kujutis ei kajasta.

Kokkuvõtlikult on anglosfäär kasulik mõiste, kui kirjeldada teatud ühiseid keelelisi, kultuurilisi ja institutsionaalseid jooni ingliskeelsete riikide vahel, kuid selle kasutamisel tuleks arvestada mõiste ajaloolist tausta, mitmetähenduslikkust ja poliitilisi implikatsioone.