Ühendkuningriik (Suurbritannia ja Põhja-Iiri) — riik, rahvad ja ajalugu

Arheoloogilised jäänused näitavad, et esimesed tänapäeva inimesed, kes elasid Briti saartel pärast viimase jääaja lõppu, olid jahimehed-koguhoidjad. Kuupäev ei ole teada: võib-olla juba 8000 aastat eKr, kuid kindlasti 5000 aastat eKr. Nad ehitasid mesoliitilised puu- ja kivimälestised. Stonehenge ehitati ajavahemikus 3000-1600 eKr. Keldi hõimud saabusid Mandri-Euroopast. Britannia oli muutuv hõimude kogum, millel puudus üldine liider. Julius Caesar üritas 55 eKr. saarele tungida (vallutada), kuid ei suutnud seda teha. Roomlased tungisid edukalt sisse 43 pKr.

Kirjalik ajalugu algas Suurbritannias, kui roomlased tõid kirja Suurbritanniasse. Rooma valitses Suurbritannias 44. aastast kuni 410. aastani pKr, kuid nad valitsesid ainult Inglismaad ja Walesi. Roomlased ei valitsenud kunagi Šotimaad põhja pool Clyde-Forthi orgu ega Iirimaad; nende põhjapiir varieerus aeg-ajalt ja oli mõnda aega tähistatud Hadriani müüril.

Pärast roomlasi saabus Suurbritanniasse kaks sisserändajate lainet. Esimesed olid saksa hõimud: inglased, saksid ja juutid. Inglise keel on anglosaksi vanainglise keele edasiarendus, mis on germaani keel. Teiseks olid viikingid.

Suurbritannia ühinenud

Pärast pikka aega, mil Inglismaa oli jagatud eri kuningriikideks, moodustas Æthelstan (Athelstan) 945. aastal pKr. sellest ühe riigi. Inglismaa ja Wales ühendas Edward I (Longshanks) jõuga 13. sajandil.

Liitumine Šotimaaga võttis palju kauem aega; mõlema Suurbritannia osa vahel olid sajandeid kestnud konfliktid. See Inglismaa ja Šotimaa liit moodustas 1707. aastal Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi, mis ühendas Šotimaa ja Inglismaa üheks riigiks.

1603. aastal, kui Inglismaa kuninganna Elizabeth I suri, oli tema lähim sugulane Šotimaa kuningas James VI. Temast sai nii Inglismaa kui ka Šotimaa kuningas. 1707. aastal leppisid Šoti ja Inglismaa parlamendid kokku ühinemislepingus, mis ühendas need kaks riiki üheks riigiks, mida nimetati Suurbritannia kuninganna Anne'i kuningriigiks.

Aastaks 1800 olid nii Šotimaa kui ka Inglismaa juba alates 1200. aastast iseseisvalt Iirimaale palju mõju avaldanud. Sel aastal võeti Suurbritannias ja Iirimaal vastu seadused kahe riigi ühendamiseks. Uut riiki nimetati Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks. 1922. aastal sai suur osa Iirimaast Ühendkuningriigist iseseisvaks Iiri Vaba Riigina (praeguse nimega Iirimaa). Kuid kuus põhjapoolset krahvkonda (mida nimetatakse Põhja-Iirimaaks) on jätkuvalt osa Ühendkuningriigist. Riik nimetati ümber Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.

Parlament

Briti rahvast esindavad parlamendiliikmed, mitte monarhid. Kuid pärast Inglise kodusõda sai Oliver Cromwellist lordprotektor ja monarhia likvideeriti. Kuigi monarhia taastati pärast tema surma, muutus kroon aeglaselt teisejärguliseks võimuks ja parlament esimeseks võimuks. Parlamendiliikmed (keda kutsuti parlamendiliikmeteks) valiti, kuid kuni kahekümnenda sajandi alguseni said hääletada ainult mehed, kes omasid vara. Üheksateistkümnendal sajandil anti rohkematele inimestele valimisõigus (hääleõigus), kuid 1900. aastaks ei saanud naised siiski hääletada ja ainult 40% meestest oli piisavalt rikas, et hääletada. Kuid 1928. aastal said kõik täiskasvanud inimesed, nii mehed kui naised, hääleõiguse: seda nimetatakse üldiseks valimisõiguseks.

Parlament asub Londonis, kuid tal on võimu kogu Ühendkuningriigis. Tänapäeval on Walesil, Šotimaal ja Põhja-Iirimaal oma kohalik omavalitsus, kuid nende volitused on piiratumad; Šotimaal on Šoti parlamendi nimeline Šoti parlament. Walesis on assamblee ja Põhja-Iirimaal on Stormount. Inglismaal ei ole eraldi parlamenti, mis esindaks ainult Inglismaa piirkondade seisukohti. Parlamente on ka Mani saarel ja Kanalisaartel, mis on osaliselt Ühendkuningriigi kontrolli all olevad ja osaliselt sõltumatud saared.

Parlamendi liikmed kuuluvad poliitilistesse erakondadesse: suurimad erakonnad on Konservatiivne Partei, Tööpartei, Šoti Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid. Sama erakonna liikmed lepivad kokku, et tegutsevad ja hääletavad enam-vähem koos. Erakond, millel on üle poole kohtadest (enamus), moodustab valitsuse; selle erakonna juhist saab peaminister, kes nimetab seejärel ametisse teised ministrid. Kuna valitsusel on parlamendis enamus, saab ta tavaliselt kontrollida, milliseid seadusi võetakse vastu.

Keldi keeled

• Walesi
• Cornish
• Iiri gaeli keel
• Šoti gaeli keel

Germaani keeled

• Inglise keeles
• Šoti
• Ulsteri šotlased

Ühendkuningriigis räägitakse peale inglise keele veel järgmisi keeli: poola keel (500 000 kõnelejat Ühendkuningriigis), idapandžabi ehk pandžabi (471 000), bengali keel (400 000), urdu keel (400 000), kantoni keel (300 000), kreeka keel (200 000), edela-kariibi kreooli inglise keel (170 000).

Ühendkuningriik koosneb neljast erinevast riigist: Wales, Inglismaa, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Walesi pealinn on Cardiff. Inglismaa pealinn on London. Šotimaa pealinn on Edinburgh ja Põhja-Iirimaa pealinn on Belfast. Teised suured linnad Ühendkuningriigis on Birmingham, Bristol, Manchester, Liverpool, Newcastle upon Tyne, Leeds, Sheffield, Glasgow, Southampton, Leicester, Coventry, Bradford ja Nottingham.

Ühendkuningriik asub mandri-Euroopa rannikust loodes. Ühendkuningriiki ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriik valitseb tavaliselt kaudselt ka mitmeid väiksemaid kohti (enamasti saari) üle maailma, mida nimetatakse ülemereterritooriumideks. Need on Briti impeeriumi jäänused.

Ühendkuningriigi ilm on muutlik ja ettearvamatu. Suved on mõõdukalt soojad, talved jahedad kuni külmad. Vihma sajab aastaringselt ja rohkem lääne kui ida pool, sest Ühendkuningriik asub põhjapoolsel laiuskraadil ja Atlandi ookeani Golfi hoovuse sooja vee tõttu. Tavaliselt mõõdukaid valitsevaid Atlandi ookeani tuuleid võib katkestada arktiline õhk kirde poolt või kuum õhk Sahara poolt.

Ühendkuningriik on parlamentaarne demokraatia, mis põhineb põhiseaduslikul ja pärilikul monarhial. Ühendkuningriigi rahvas valib parlamendiliikmed, kes räägivad nende eest ja teevad nende jaoks seadusi. Kuninganna Elizabeth II on Ühendkuningriigi kuninganna ja riigipea. Kuigi ta on riigipea, ei valitse ta tegelikult riiki. Valitsus, mida juhib peaminister, juhib riiki ja otsustab poliitika üle. Praegu on peaminister Boris Johnson, kes on konservatiivse partei juht ja keda riigi rahvas ei ole otse valinud.

Parlament on koht, kus tehakse seadusi. Parlament koosneb kolmest osast: alamkoda, ülemkoda ja kuninganna. Alamkoda on kõige võimsam osa. Seal istuvad parlamendi liikmed. Siin istub ka peaminister, sest ta on parlamendi liige. Inimesi, kes istuvad ülemkojas, nimetatakse eakaaslasteks: neid ei vali rahvas. Enamik eakaaslasi on nüüd valitsuse poolt ametisse nimetatud. On mõned, kes on pärilikud peerid (nende isad olid peerid); ja mõned teised, nagu näiteks teatud piiskopid Inglismaa kirikus ja kohtunikud (Law Lords).

Šotimaal on oma detsentraliseeritud parlament, millel on õigus võtta vastu seadusi näiteks hariduse, tervishoiu ja Šotimaa õiguse kohta. Põhja-Iirimaal ja Walesis on oma detsentraliseeritud assambleed, millel on mõned volitused, kuid vähem kui Šoti parlamendil. Ühendkuningriigi parlament jääb suveräänseks ja ta võib detsentraliseeritud valitsused igal ajal lõpetada.

Ühendkuningriigis on umbes 223 000 sõjaväelast, arvestamata reservväelasi. Ühendkuningriigil on üks maailma kõige arenenumaid sõjavägi, kõrvuti selliste riikidega nagu USA ja Prantsusmaa, ning tal on suur armee (Briti armee), märkimisväärne merevägi (kuninglik merevägi) ja õhujõud (kuninglikud õhujõud). Alates 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni oli Ühendkuningriik üks maailma võimsamaid riike, kellel oli suur merevägi (tänu sellele, et teda ümbritses meri, mistõttu suur merevägi oli kõige praktilisem võimalus). Viimasel ajal on see staatus hääbunud, kuid Ühendkuningriik on endiselt erinevate sõjaliste rühmituste, näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu ja NATO liige. Samuti peetakse seda endiselt suureks sõjaliseks jõuks.

Ühendkuningriik on arenenud riik, mille majandus on maailma suuruselt kuues. See oli 18., 19. ja 20. sajandi alguses suurriik ning seda peeti alates 1800. aastate algusest maailma kõige võimsamaks ja mõjukamaks riigiks nii poliitiliselt, majanduslikult (sest see oli tol ajal kõige rikkam riik.) kui ka sõjaliselt. Suurbritannia oli kuni 1908. aastani maailma suurim tootmismajandus ja kuni 1920ndate aastateni suurim majandus. Kahe maailmasõja majanduslikud kulud ja Briti impeeriumi langus 1950. ja 1960. aastatel vähendasid tema juhtivat rolli maailmaasjades. Ühendkuningriigil on tugev majanduslik, kultuuriline, sõjaline ja poliitiline mõju ning ta on tuumariik. See oli Euroopa Liidu liikmesriik kuni Ühendkuningriigi lahkumiseni 1. veebruaril 2020. Ühendkuningriigil on alaline koht ÜRO Julgeolekunõukogus ning ta on G8, NATO, Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Rahvaste Ühenduse liige.

Pealinn London on kuulus kui maailma suurim finantskeskus koos Ameerika Ühendriikide New Yorgiaga.

William Shakespeare oli inglise näitekirjanik. Ta kirjutas näidendeid 16. sajandi lõpus. Mõned tema näidendid olid "Romeo ja Julia" ja "Macbeth". 19. sajandil olid Jane Austen ja Charles Dickens romaanikirjanikud. Kahekümnenda sajandi kirjanike hulka kuuluvad ulmekirjanik H. G. Wells ja J. R. R. Tolkien. J. K. Rowling on kirjutanud laste fantaasiasarja Harry Potter. Aldous Huxley oli samuti pärit Ühendkuningriigist.

Ingliskeelset kirjandust on kirjutanud autorid paljudest riikidest. Nobeli kirjandusauhinna on saanud kaheksa inimest Ühendkuningriigist. Seamus Heaney on Põhja-Iirimaal sündinud kirjanik.

Šotimaa Arthur Conan Doyle kirjutas Sherlock Holmesi detektiiviromaanid. Ta oli pärit Edinburghist. Luuletaja Dylan Thomas tõi Walesi kultuuri rahvusvahelise tähelepanu alla.

Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Šotimaal ja Walesis on eraldi, kuid sarnased haridussüsteemid. Kõigis neis on kehtestatud eeskirjad, mille kohaselt on haridus nõutav alates viiest kuni kaheksateistkümnenda eluaastani, välja arvatud Šotimaal, kus koolist lahkumine on lubatud alates kuueteistkümnendast eluaastast. Paljud lapsed käivad riigikoolides ja teised lapsed erakoolis.

Suurbritannia ülikoolid on Cambridge'i ja Oxfordi ülikool ning Londoni ülikoolid (University College London, London School of Economics, King's College London ja Imperial College London), mis koos moodustavad Ühendkuningriigi ülikoolide kuldse kolmnurga.

Russelli gruppi kuulub kakskümmend ülikooli, mis moodustavad kaks kolmandikku 100 ülikoolist, mis annavad kaks kolmandikku uurimistoetustest ja lepingulistest vahenditest.

Ühendkuningriigis toimub liiklus vasakul pool teed (erinevalt Ameerikast ja mõnest Euroopast) ning juht juhib sõidukit paremalt poolt. Suurbritannia saare teedevõrk on ulatuslik, kusjuures enamik kohalikke ja maapiirkondade teid on välja kujunenud Rooma ja keskaja aegadest. Suuremad 20. sajandi keskpaigas välja töötatud teed tehti mootorsõidukite vajaduste järgi. Kiirteede (kiirteede) võrk ehitati peamiselt 1960. ja 1970. aastatel ning see ühendab omavahel suuremaid linnu.

Raudteetranspordisüsteem leiutati Inglismaal ja Walesis, seega on Ühendkuningriigis maailma vanim raudteevõrk. See ehitati peamiselt viktoriaanlikul ajastul. Võrgustiku keskmes on viis pikamaa põhiliini, mis suunduvad Londonist suurlinnadesse ja teisejärgulistesse asulakeskustesse, millel on tihedad pendelrongivõrgud piirkondades. Võrgustiku uusim osa ühendab Londonit St Pancras'i jaamast La Manche'i tunneli tunneliga ja on ehitatud samale standardile kui Prantsusmaa TGV-süsteem. Briti raudteevõrk on osaliselt erastatud, kusjuures eraomanduses olevad raudtee-ettevõtjad osutavad teenuseid teatud liinidel või piirkondades, samas kui rööbasteed, signaalid ja jaamad kuuluvad valitsuse kontrolli all olevale ettevõttele Network Rail. Põhja-Iirimaal on riiklikuks raudteeks NI Railways. Londoni metroosüsteemi, mida tuntakse nime all Tube, on kopeerinud paljud teised linnad.

Ühendkuningriigis toimub enamik riigisisestest lennureisidest Londoni ning Šotimaa ja Põhja-Inglismaa suuremate linnade ja Belfasti vahel. London-Heathrow on riigi suurim lennujaam ja üks tähtsamaid rahvusvahelisi sõlmpunkte maailmas. Teised peamised rahvusvahelise lennuliiklusega lennujaamad on London-Gatwick, Birmingham, Manchester ja Glasgow.

Šotimaa saarte vahel toimib ulatuslik parvlaevavõrkude süsteem ning suuremad parvlaevateed toimuvad Inglismaa ja Prantsusmaa (La Manche'i väina kaudu), Šotimaa-Põhi-Iirimaa (Iiri mere kaudu) ja Inglismaa/Wales-Iiri Vabariigi (Liverpoolist/Holyheadist) vahel.