Hadrianuse müür — Rooma piir Põhja-Inglismaal ja UNESCO maailmapärand

Hadrianuse müür — Rooma piir Põhja-Inglismaal, UNESCO maailmapärand: kivine kindlustus, rikas ajalugu, matkarajad ja muljetavaldavad muistised.

Autor: Leandro Alegsa

16-10-2025

Hadrianuse müür (ladina keeles Vallum Hadriani) on Rooma impeeriumi poolt Põhja-Inglismaale ehitatud kivist ja turbast kindlustus, mis pidurdas šoti hõimude rünnakuid. Selle kallal töötas kolm leegioni ja 10 aastaga oli see peaaegu valmis.

See kuulus 1987. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Inglismaa ajaloolise keskkonna haldamise eest vastutav valitsusasutus English Heritage kirjeldab seda kui "ühte sõjatehnika suurimat saavutust ja maailma ajaloo ühe suurima impeeriumi võimsuse mälestusmärki".

Vallum on tohutu muldkeha, mis on seotud Hadrianuse müüriga. See on ainulaadne kõikidel Rooma piiridel ja kulgeb rannikust lõuna pool müüri.

Ehitus ja struktuur

Hadrianuse müür ehitati keiser Hadrianuse käsul umbes aastal 122 pKr. Müür ulatus lääne-edela ranniku äärest Bowness-on-Solwayst ida suunas kuni Wallsendi/Segedunumi piirkonnani Tyne'i jõe ääres, pikkuseks ligikaudu 117 km (73 miili). Mõnes lõigus ehitati müür kivist, teistes (peamiselt lääneosas) turbast — seetõttu räägitakse sageli kivist ja turbast konstruktsioonist.

Müür koosnes peamiselt:

põhistruktuurist ehk seina vahest (kivist või turbast),
muutest kaitseelementidest nagu tornid (turretid) ja miilkastellid (milecastles),
suurtest kindlustest ehk fortidest (näiteks Housesteads, Chesters, Birdoswald),
ning vallumist ehk vallumist (inglise keeles "Vallum"), mis oli muldkeha müüri lõuna pool ja lisas kaitset.

Eesmärk ja vägede koosseis

Müür ei olnud pelgalt takistus rünnakute vastu — selle ülesanne oli ka kontrollida ja reguleerida inimeste, kaupade ja loomade liikumist, tähistada Rooma võimu, võimaldada piiri luuramist ning majutada garnisoni. Ehitustöödel osalesid rooma legioonid ja abiväed; kuigi täpne koosseis ja legioonide nimed on ajalooliselt arutatud, mainitakse traditsiooniliselt, et töös oli osalevaid legioone ja palju abiüksusi.

Pärast Rooma aega ja säilimine

Pärast Rooma võimu taandumist jäi müür paljuski kasutusse kirde-inglise territooriumi määratluseks ning osa kivist arhitektuurist taaskasutati kohalikes ehitistes. Vaatamata sellele on säilinud mitmeid hästi hoitud lõike, mis annavad hea pildi rooma piiristruktuuridest. Tuntuimad säilinud alad ja uurimispaigad on näiteks:

Housesteads (Vercovicium) — hästi säilinud fort ja külastuskeskus,
Vindolanda — fort ja muuseum, kus leidub rikkalik arheoloogiline materjal ja tekstiili-, puidu- ning kirjalike leidude jada,
Chesters (Cilurnum) — hästi säilinud kindlus jõekaldal,
Birdoswald — üks paremini säilinud müüri- ja fortekomplekse,
Sycamore Gap ja teised maastikukohad, mis on saanud kuulsa maastikupildi staatuses kuulsust.

UNESCO, uurimine ja külastus

Nagu mainitud, lisati Hadrianuse müür 1987. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse. Alates 19. sajandist on müüri uurinud arheoloogid, kes on läbi viinud väljakaevamisi, dokumenteerinud leide ja tõlkinud muinasaegseid kirjalikke allikaid. Tänapäeval haldab suuremaid kohti ja külastusobjekte organisatsioon English Heritage, mis pakub teavet, eksponaate ja hooldust.

Kogu müüri ulatuses kulgeb ka matkarada Hadrian's Wall Path, mis on ligikaudu 135 km (84 miili) pikk ning võimaldab turistidel jälgida muinasehitise kulgu looduskaunis maastikus. Külastajatele on avatud nii muuseumid ja väljakaevamised kui ka paljud avatud välialad.

Miks Hadrianuse müür on tähtis

Hadrianuse müür on väärtuslik nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt: see on näide Rooma sõjalise arhitektuuri ja piirikontrolli praktikast, annab teadmisi roomlaste ja kohalike suhetest ning on oluline arheoloogiliste leidude allikas. Samuti on müür tänapäeval oluline mälupaik ja loodus-ajalooline maamärk, mida külastavad iga aasta tuhanded inimesed.

Hadrianuse müüri varemed Greenheadi lähedal

Staffordshire Moorlands'i karikas, emailitud Rooma pronksist anum (läbimõõt 89,5 mm), millel on loetletud mitme Hadrianuse müüri läänesektori Rooma linnuse nimed.

Ehitus

See algas 122. aastal pKr keiser Hadrianuse ajal ja oli esimene kahest kindlusest, mis ehitati üle kogu Suurbritannia. Teine oli Antoniini müür, mis on neist kahest vähem tuntud.

Esialgne müür oli 20 jalga kõrge ja 8 jalga lai. Iga 7 miili tagant oli üks kindlus, kus asus üle 500 sõduri, ja iga miili kohta olid väiksemad linnused ja vaatetornid.

Müür oli impeeriumi kõige tugevamalt kindlustatud piir. Lisaks oma rollile sõjalise kindlustuse rollis arvatakse, et paljud müüri väravad toimisid tollipunktidena, et võimaldada kaubandust ja koguda makse.

Turism

Märkimisväärne osa müürist on veel alles, eriti selle keskosa, ja suures osas selle pikkusest saab seda jälgida jalgsi Hadrianuse müüri rada mööda või jalgrattaga mööda riiklikku jalgrattateed 72.

"Hadrianuse müür, mis ulatub 73 miili ulatuses üle Põhja-Inglismaa, on Rooma aegse Suurbritannia tähtsaim monument ja kogu Rooma impeeriumi tuntuim piir."

Seotud leheküljed

Ühendkuningriigi maailmapärandi objektide loetelu
Vindolanda
Antonine Wall
Rooma impeeriumi piirid

Küsimused ja vastused

K: Mis on Hadrianuse müür?

V: Hadrianuse müür on kivist ja turbast kindlustus, mille Rooma impeerium rajas üle Suurbritannia põhjaosa teise sajandi alguses. See ehitati barbarite, täpsemalt müürist põhja pool asuvate iidsete brittide kontrollimiseks.

K: Kui pikk oli Hadrianuse müür?

V: Müür oli umbes 118 kilomeetrit (73 miili) pikk. Suurem osa müürist - 67 kilomeetrit (42 miili) - oli kivist ja 46 kilomeetrit (29 miili) turvast.

K: Kui paks ja kõrge olid Hadrianuse müüri osad?

V: Müüri kivist osa oli 3 meetrit paks ja umbes 4,2 meetrit kõrge, samas kui turbaosa oli 6 meetrit paks ja samuti umbes 4,2 meetrit kõrge.

K: Kus algas ja kus lõppes Hadrianuse müür?

V: Hadrianuse müüri idapoolne ots algas algselt Newcastle upon Tyne'i juures, kuid hiljem lisati veel 6 kilomeetri ulatuses kivimüür, mis lõppes Wallsend on Tyne'i juures.

K: Millised muud omadused olid Hadrianuse müüriga seotud?

V: Müüri ees oli sellega paralleelselt kulgev kraav, mille sügavus oli 3 meetrit ja laius 8,2 meetrit, ning samuti väikesed vahitornid/kindlused piki müüri pikkust, mida tuntakse Vallumina ja mis kulgesid rannikust lõuna pool müürist.

K: Millal kasutasid roomlased seda ehitist?

V: Roomlased kasutasid seda ehitist vähemalt kakssada aastat kuni oma lahkumiseni Suurbritanniast 410. aastal pKr, kui nad hülgasid kõik oma kindlustused Suurbritannias, sealhulgas Hadrianuse müüri.

K: Millal kandis UNESCO selle maailma kultuuripärandi nimekirja?

V: Hadrianuse müür sai UNESCO maailmapärandi nimistusse 1987. aastal, kus see jagab oma nimekirja koos Antoniini müüriga Šotimaal ja Saksa kindlustustega, mida tuntakse Limes Germanicus'e nime all.