Antoniini müür: Rooma piirimüür Šotimaal — ajalugu ja jäänused
Antoniini müür Šotimaal — avasta Rooma ajaloo, UNESCO-jäänuste ja varemete lood: linnused, kaitserajatised ja uurimisvõimalused matkamiseks ning kultuurihuvi rahuldamiseks.
Antoniini müür on roomlaste poolt Šotimaa keskosas, Firth of Forthi (tänapäeva Edinburghi lähedal) ja Firth of Clyde'i (Glasgow lähedal) vahele ehitatud kivist ja turbast kindlustus. Müür oli Rooma sõjaline piirmärk ja taktikaline barjäär – selle eesmärk ei olnud ainult takistada rünnakuid, vaid ka kontrollida liikumist, koguda makse ja näidata Rooma võimu kohalikele hõimudele.
Antoniini müür on osa UNESCO maailmapärandi nimeline Rooma impeeriumi piirid. See jagab seda nimekirja koos Hadrianuse müüri ja Saksa müüriga, mida tuntakse Limes Germanicus'e nime all. Nimetus rõhutab, et need rajatised moodustavad laiaulatusliku, mitmes riigis paikneva piiri- ja kaitsesüsteemi, mis illustreerib Rooma impeeriumi ulatust ja korraldust.
See oli Rooma impeeriumi kõige põhjapoolsem piirimüür. See ulatus umbes 63 km (39 miili) ning oli umbes 3 m (10 jalga) kõrge ja 5 m (15 jalga) lai. Müür ehitati üldjuhul turbast ehk põlvkondade kaupa kuhjatud pinnasest vallina, mis toetub sageli kivisele vundamendile; põhjapoolsest küljest kaitses seda sügav kraav, mis lisas täiendava takistuse. Lisaks põhistruktuurile kuulus kompleksi kuusteist suuremat linnust (legioonide ja alaüksuste kindlustused), väiksemad vaatlus- ja välikindlustused ning sõjaline tee, mis ühendas kõiki rajatisi ja lihtsustas vägede liikumist ja varustamist.
Ehitus algas 142. aastal pKr Rooma keisri Antoninus Piuse käsul ja selle valmimine võttis umbes kaksteist aastat. Müüri ehitasid peamiselt rooma sõdurid, kes dokumenteerisid töid ja võitlusi dekoratiivsete tahvlitega — tuntud kui distance slabs ehk mõõtmetahvlid —, millest kakskümmend on siiani säilinud. Need tahvlid annavad olulist teavet üksuste, ehitusperioodide ja kohalike konfliktide kohta ning on tähtsad arheoloogilised allikad.
Hoolimata algsest tugevast kohalolekust jäeti müür maha juba kahekümne aasta pärast ja garnisonid taganeti tagasi Hadrianuse müürile. 208. aastal pani keiser Septimius Severus müürile taas leegionid ja andis käsu selle remontimiseks — selle perioodi järel hakati mõnikord müüri nimetama Severuse müüriks. See uuenev okupatsioon oli siiski lühiajaline ning peagi lahkusid roomlased alalt lõplikult. Põhjusena mõistavad ajaloolased nii sõjalisi raskusi kohalike hõimudega kui ka impeeriumi poliitilisi ja finantsilisi piiranguid.
Suurem osa müürist ja sellega seotud kindlustustest on aja jooksul hävinud: materjalid korjati teistesse ehitistesse, põllumajandus ja teed on osa jäänustest lõhkunud ning looduslik erosioon on avaldanud mõju. Siiski on mitmed olulised lõigud ja kindlustused tänaseni nähtavad ja uuritavad. Paljud neist on sattunud Historic Scotland ja UNESCO maailmapärandi komitee hoole alla ning on arheoloogide ja huviliste jaoks ligipääsetavad.
Antoniini müür oli Rooma impeeriumi ainus püüe püsivalt hoida ära Šotimaa territooriumi kirdeosas, lühem periood Rooma kontrolli all võrdub sellega, et müür kujutab endas erijuhtumit Rooma Britanniase ajaloos. Võrreldes lõunas asuva Hadrianuse müüriga oli Antoniini müür kasutuses lühemalt ja tema varemed on üldjuhul tagasihoidlikumad, kuid see annab olulise ülevaate Rooma sõjalistest ambitsioonidest ja piiride muutlikkusest.
Kes soovib Antoniini müüri jäänuseid vaadata, leiab mitmeid huvipakkuvaid paiku, kus on heas seisukorras lõike ja kindlustusi. Näiteks:
- Rough Castle – üks parimatest säilinud lõikest, kus on nähtavad müür, kraav ja välikindlustuse jäänused;
- Bar Hill Fort ja Bearsden – näited piirimüüriga seotud kindlustustest ja nende asenditest;
- Kinneil ja Castlecary – kohad, kus on arheoloogilisi väljakaevamisi ning infoskildid külastajatele.
Antoniini müür on väärt arheoloogiline ja kultuuriline pärand: kuigi see ei säilita sama nähtavat suurust kui Hadrianuse müür, annab ta unikaalse pildi Rooma piirimajandusest, sõjalisest ehituskunstist ja impeeriumi piiride dünaamikast Põhja-Britannias.
Antoniini müüri ja Hadrianuse müüri asukoht Šotimaal ja Põhja-Inglismaal
Küsimused ja vastused
K: Mis on Antoniini müür?
V: Antoniini müür on kivist ja turbast kindlustus, mille Rooma impeerium rajas 2. sajandi keskel üle Põhja-Britannia. Selle ehitas Rooma keiser Antoninus Pius barbarite kontrollimiseks ning see kulges Firth of Forthi ja Firth of Clyde'i vahel tänapäeva Šotimaal.
K: Millal see müür ehitati?
V: Müür ehitati aastatel 139-142 pKr keiser Antoninus Piuse käsul.
K: Kui pikk oli müür?
V: Müür oli umbes 59 kilomeetrit (37 miili) pikk.
K: Kui lai see oli?
V: Selle vundamendid olid kivist ja selle laius oli 4,5 meetrit kuni 5 meetrit.
K: Milline kraav seda ümbritses?
V: Müüri ees selle põhjaküljel oli kraav, mis oli vähemalt 3,6 meetri (12 jala) sügavune, kohati peaaegu 12 meetri (39 jala) laiune ja 7 meetri (23 jala) kaugusel müürist endast.
K: Kas seda kindlustati kunagi pärast mahajätmist uuesti?
V: Ei, pärast selle mahajätmist umbes 163 pKr. ei saanud see kunagi enam kindlustusi, hoolimata keiser Septimius Severuse katsetest seda 208 pKr. parandada.
K: Kas mõni osa sellest on tänapäeval veel nähtav?
V: Jah, mõned jäänused on tänapäevalgi veel näha, paljud neist on Historic Scotland või UNESCO maailmapärandi komitee hoolduses, kuigi enamik neist on praegu eraomandis.
Otsige