UNESCO maailmapärandi nimekiri: määratlus, kriteeriumid ja olulisus
Avasta UNESCO maailmapärandi nimekiri: määratlus, valiku kriteeriumid ja globaalne tähtsus — hoidmine, kaitse ja tuntud pärandipaigad üle maailma.
Maailma kultuuripärandi objektid on kultuuriliselt või looduslikult väga olulised kohad maailmas. Need kohad valib välja UNESCO, mis on osa Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist. Maailmapärandi nimistus tunnustatakse kohti, mis kannavad inimkonna ajaloolist, teaduslikku, esteetilist või looduskeskkonna väärtust ja mille säilimine on oluline ka tulevastele põlvedele.
Konventsioon ja valikuprotsess
Maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon on ÜRO rahvusvaheline leping, mille eesmärk on kaitsta ja säilitada olulisi kultuuri- ja looduspärandeid maailmas. Konventsiooniga nõustunud riigid (nn osapooled) esitlevad kandidaate ning valivad oma esindajad UNESCO maailmapärandi komiteesse. Komitee koosneb 21 riigi esindajatest, kes otsustavad, millised objektid kantakse maailmapärandi nimekirja.
Valikuprotsess on üldjoontes järgmine:
- riik (osapool) koostab ja esitab kandidaadikoha nominatsiooni;
- enne nominatsiooni peab koht olema riigi ajalisel nimekirjal (tentative list);
- nominatsiooni hindavad sõltumatud nõuandvad organisatsioonid (näiteks ICOMOS kultuuripärandi kohta ja IUCN looduspärandi kohta);
- UNESCO maailmapärandi komitee otsustab nimekirja kandmise, vajadusel lisab tingimusi või lükkab tagasi.
Kriteeriumid
Maailmapärandi kandideerimiseks peab koht vastama vähemalt ühele UNESCO tunnustatud kriteeriumile. Need kriteeriumid jagunevad kultuuri- ja looduskriteeriumideks (kokku 10 kriteeriumi, tähistatud i–x):
- Kultuuri kriteeriumid (i–vi) — hõlmavad ainulaadset inimesteetilist saavutust, kultuurilise traditsiooni olulist tunnustamist, arhitektuurilist või tehnoloogilist edumeelsust, olulist tähtsust ajaloo mõistmisel jms;
- Looduse kriteeriumid (vii–x) — hõlmavad erakordset looduslikku ilu, geoloogilisi või ökoloogilisi protsesse, bioloogilist mitmekesisust ja elupaikade tähtsust ohustatud liikide säilimiseks.
Riikide kohustused ja abi
Iga maailmapärandi objekt jääb selle riigi seadusliku territooriumi osaks, kus see paikneb. UNESCO ootab, et riigid tagavad oma kultuuri- ja looduspärandite piisava kaitse, hoolduse ja halduse. Põhikohustused hõlmavad:
- seadusandluse ja haldusmeetmete kehtestamine objekti kaitsmiseks;
- juurdepääsetavuse ja kasutamise reguleerimine (turism, teadustöö, kohaliku kogukonna vajadused);
- pidev seire ja regulaarne aruandlus UNESCOle;
- kriisiolukordades (looduskatastroof, konflikt) koostöö ja vajaduse korral abi taotlemine.
UNESCO võib anda rahalist ja tehnilist abi World Heritage Fund’i vahenditest ning koordineerida rahvusvahelist ekspertiisi ja koolitusi. Samuti tegutsevad arvukad rahvusvahelised organisatsioonid ja sihtkapitalid, mis toetavad restaureerimist ja haldustegevusi.
Ohtude nimekiri ja probleemid
UNESCO-l on eraldi nimekiri ohtu sattunud maailmapärandist (List of World Heritage in Danger), kuhu kantakse kohad, mille säilimist ohustavad konfliktid, ulatuslikud looduslikud muutused, intensiivne turism, ebaseaduslikud arendused, kliimamuutused või muud riskid. Kuulsad näited kultuuripärandi hävitamisest on seotud sõjaliste konfliktidega; osa mälestisi on kahjustatud või hävitatud näiteks Iraagis ning ka levinuima terrorismi ja relvastatud rühmituste tegevuse tõttu — Iraagi ja Levandi Islamiriik on mõned mälestised rünnanud.
Nimekirja ulatus ja tähtsus
2014. aasta seisuga oli maailma pärandi nimekirjas 1007 paika 161 riigis.[update] Nimekiri on sellest ajast alates kasvanud — tänapäeval on maailmapärandi hulka kantud üle tuhande paiga, sest igal aastal lisatakse uusi nominente. Nimekirja tähtsus seisneb järgmistes punktides:
- sümboolne tunnustus koha rahvusvahelisele väärtusele ja nähtavale tähtsusele;
- abi ja tähelepanu, mis aitab kaasa pikaajalisele kaitsele ja rahastuse leidmisele;
- hariduslik ja teaduslik väärtus — list aitab säilitada ja levitada teadmisi inimkonna ajaloo ja looduse kohta;
- turismi ja kohaliku majanduse potentsiaal — õige haldamise korral võib maailmapärand toetada jätkusuutlikku turismi ning kohalike kogukondade arengut.
Kuigi tunnustamine annab eeliseid, kaasnevad sellega ka väljakutsed
- liigne või haldamata turism võib kahjustada paika ja selle autentsust;
- rahastuse ja tehnilise võimekuse puudumine takistab adekvaatset kaitset;
- kliimamuutused (meri tõuseb, temperatuurid ja sademed muutuvad) mõjutavad nii looduslikke kui ka kultuurilisi mälestisi;
- konfliktid ja ebaseaduslikud tegevused (nt arendused, kaevandamine) võivad kiiresti viia püsiva kahjustuseni.
Õige haldamise ja rahvusvahelise koostööga on võimalik vähendada riske ja säilitada maailmapärand tulevastele põlvedele. Lisaks riikidele on selles töös olulised kohalikud kogukonnad, teadlased, mittetulundusühingud ja rahvusvahelised partnerid.
Kokkuvõtteks: maailmapärandi nimistu ei ole pelgalt nimekiri — see on vahend, mis ühendab rahvusvahelisi jõupingutusi kultuuri- ja looduspärandi kaitseks ning rõhutab vastutust meie ühise ajaloo ja looduse säilitamisel.
Kasutatud terminite ja edasise teabe jaoks tutvu autoriteetsete allikatega ja UNESCO ametliku teabega ning jälgi regulaarselt uuendusi, sest nimekirjad ja kaitseprioriteedid muutuvad ajas.


Yellowstone'i rahvuspark on maailmapärandi objekt


Yellowstone'i rahvuspark on maailmapärandi objekt


Yellowstone'i rahvuspark on maailmapärandi objekt


Yellowstone'i rahvuspark on maailmapärandi objekt
Valikukriteeriumid
Kuni 2004. aasta lõpuni kehtis kuus kriteeriumi kultuuripärandi ja neli kriteeriumi looduspärandi kohta. Aastal 2005 muudeti seda nii, et nüüd on ainult üks kümnest kriteeriumist koosnev komplekt. Kandidaatidele esitatavad mälestised peavad olema "silmapaistva universaalse väärtusega" ja vastama vähemalt ühele kümnest kriteeriumist.
Kultuurilised kriteeriumid
- "kujutab endast inimliku loomingulise geeniuse ja kultuurilise tähtsuse meistriteost"
- "näitab olulist inimlike väärtuste vahetust aja jooksul või maailma kultuuriruumi piires arhitektuuri või tehnoloogia, monumentaalse kunsti, linnaplaneerimise või maastikukujunduse arengute kohta."
- "kanda ainulaadset või vähemalt erakordset tunnistust kultuuritraditsioonist või elavast või kadunud tsivilisatsioonist"
IV.
- "on silmapaistev näide hoonetüübist, arhitektuurilisest või tehnoloogilisest ansamblist või maastikust, mis illustreerib olulist etappi inimkonna ajaloos"
- "on silmapaistev näide traditsioonilisest inimasustusest, maakasutusest või merekasutusest, mis esindab kultuuri või inimese suhtlemist keskkonnaga, eriti kui see on muutunud pöördumatute muutuste mõjul haavatavaks."
- "on otseselt või tuntavalt seotud sündmuste või elutraditsioonide, ideede või uskumustega, silmapaistva universaalse tähtsusega kunsti- ja kirjandusteostega"
Loomulikud kriteeriumid
- "sisaldab ülivõrdes loodusnähtusi või erakordse loodusliku ilu ja esteetilise tähtsusega alasid"
- "on silmapaistev näide, mis esindab Maa ajaloo peamisi etappe, sealhulgas elu, olulisi käimasolevaid geoloogilisi protsesse pinnavormide kujunemisel või olulisi geomorfoloogilisi või füsiograafilisi tunnuseid"
- "on silmapaistev näide, mis esindab olulisi käimasolevaid ökoloogilisi ja bioloogilisi protsesse maismaa-, mageveekogude, ranniku- ja mereökosüsteemide ning taime- ja loomakoosluste evolutsioonis ja arengus."
- "sisaldab bioloogilise mitmekesisuse kohapealse säilitamise seisukohalt kõige olulisemaid ja olulisemaid looduslikke elupaiku, sealhulgas neid, mis sisaldavad teaduse või looduskaitse seisukohalt silmapaistva universaalse väärtusega ohustatud liike."
Määratud alade õiguslik staatus
UNESCO maailmapärandi nimistus annab esmapilgul usutava tõendi, et sellised kultuuriliselt tundlikud mälestised on õiguslikult kaitstud vastavalt sõjaõigusele, Genfi konventsiooni, selle artiklite, protokollide ja tavade ning muude lepingute, sealhulgas Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral ja rahvusvahelise õiguse alusel.
Seega kuulutab Genfi konventsiooni leping:
"Artikkel 53. KULTUURIVÄÄRTUSTE JA PÜHAPAIKADE KAITSE. Ilma et see piiraks 14. mai 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral" ja muude asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide sätete kohaldamist, on keelatud:
(a) sooritada vaenulikke tegusid, mis on suunatud rahvaste kultuuri- või vaimse pärandi hulka kuuluvate ajalooliste mälestusmärkide, kunstiteoste või pühapaikade vastu;
(b) kasutada selliseid objekte sõjaliste jõupingutuste toetamiseks;
(c) teha sellised objektid repressioonide objektiks."


Sait #252: Taj Mahal, näide kultuuripärandi objektist


Sait #156: Serengeti rahvuspark, näide looduspärandist
.jpg)

Sait #274: Machu Picchu ajalooline pühapaik, näide segapärandi objektist
Valikukriteeriumid
Kuni 2004. aasta lõpuni kehtis kuus kriteeriumi kultuuripärandi ja neli kriteeriumi looduspärandi kohta. Aastal 2005 muudeti seda nii, et nüüd on ainult üks kümnest kriteeriumist koosnev komplekt. Kandidaatidele esitatavad mälestised peavad olema "silmapaistva universaalse väärtusega" ja vastama vähemalt ühele kümnest kriteeriumist. Kui mälestis vastab nii kultuuri- kui ka looduskriteeriumidele, nimetatakse seda "segapaigaks".
Kultuurilised kriteeriumid
- "kujutab endast inimliku loomingulise geeniuse ja kultuurilise tähtsuse meistriteost"
- "näitab olulist inimlike väärtuste vahetust aja jooksul või maailma kultuuriruumi piires arhitektuuri või tehnoloogia, monumentaalse kunsti, linnaplaneerimise või maastikukujunduse arengute kohta."
- "kanda ainulaadset või vähemalt erakordset tunnistust kultuuritraditsioonist või elavast või kadunud tsivilisatsioonist"
IV.
- "on silmapaistev näide hoonetüübist, arhitektuurilisest või tehnoloogilisest ansamblist või maastikust, mis illustreerib olulist etappi inimkonna ajaloos"
- "on silmapaistev näide traditsioonilisest inimasustusest, maakasutusest või merekasutusest, mis esindab kultuuri või inimese suhtlemist keskkonnaga, eriti kui see on muutunud pöördumatute muutuste mõjul haavatavaks."
- "on otseselt või tuntavalt seotud sündmuste või elutraditsioonide, ideede või uskumustega, silmapaistva universaalse tähtsusega kunsti- ja kirjandusteostega"
Loomulikud kriteeriumid
- "sisaldab ülivõrdes loodusnähtusi või erakordse loodusliku ilu ja esteetilise tähtsusega alasid"
- "on silmapaistev näide, mis esindab Maa ajaloo peamisi etappe, sealhulgas elu jäädvustust, olulisi käimasolevaid geoloogilisi protsesse pinnavormide arengus või olulisi geomorfoloogilisi või füsiograafilisi tunnuseid"
- "on silmapaistev näide, mis esindab olulisi käimasolevaid ökoloogilisi ja bioloogilisi protsesse maismaa-, mageveekogude, ranniku- ja mereökosüsteemide ning taime- ja loomakoosluste evolutsioonis ja arengus."
- "sisaldab bioloogilise mitmekesisuse kohapealse säilitamise seisukohalt kõige olulisemaid ja olulisemaid looduslikke elupaiku, sealhulgas neid, mis sisaldavad teaduse või looduskaitse seisukohalt silmapaistva universaalse väärtusega ohustatud liike."
Määratud alade õiguslik staatus
UNESCO maailmapärandi nimistus annab esmapilgul usutava tõendi, et sellised kultuuriliselt tundlikud mälestised on õiguslikult kaitstud vastavalt sõjaõigusele, Genfi konventsiooni, selle artiklite, protokollide ja tavade ning muude lepingute, sealhulgas Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral ja rahvusvahelise õiguse alusel.
Seega kuulutab Genfi konventsiooni leping:
"Artikkel 53. KULTUURIVÄÄRTUSTE JA PÜHAPAIKADE KAITSE. Ilma et see piiraks 14. mai 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral" ja muude asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide sätete kohaldamist, on keelatud:
(a) sooritada vaenulikke tegusid, mis on suunatud rahvaste kultuuri- või vaimse pärandi hulka kuuluvate ajalooliste mälestusmärkide, kunstiteoste või pühapaikade vastu;
(b) kasutada selliseid objekte sõjaliste jõupingutuste toetamiseks;
(c) teha sellised objektid repressioonide objektiks."


Sait #252: Taj Mahal, näide kultuuripärandi objektist


Sait #156: Serengeti rahvuspark, näide looduspärandist
.jpg)

Sait #274: Machu Picchu ajalooline pühapaik, näide segapärandi objektist
Valikukriteeriumid
Kuni 2004. aasta lõpuni kehtis kuus kriteeriumi kultuuripärandi ja neli kriteeriumi looduspärandi kohta. Aastal 2005 muudeti seda nii, et nüüd on ainult üks kümnest kriteeriumist koosnev komplekt. Kandidaatidele esitatavad mälestised peavad olema "silmapaistva universaalse väärtusega" ja vastama vähemalt ühele kümnest kriteeriumist. Kui mälestis vastab nii kultuuri- kui ka looduskriteeriumidele, nimetatakse seda "segapaigaks".
Kultuurilised kriteeriumid
- "kujutab endast inimliku loomingulise geeniuse ja kultuurilise tähtsuse meistriteost"
- "näitab olulist inimlike väärtuste vahetust aja jooksul või maailma kultuuriruumi piires arhitektuuri või tehnoloogia, monumentaalse kunsti, linnaplaneerimise või maastikukujunduse arengute kohta."
- "kanda ainulaadset või vähemalt erakordset tunnistust kultuuritraditsioonist või elavast või kadunud tsivilisatsioonist"
IV.
- "on silmapaistev näide hoonetüübist, arhitektuurilisest või tehnoloogilisest ansamblist või maastikust, mis illustreerib olulist etappi inimkonna ajaloos"
- "on silmapaistev näide traditsioonilisest inimasustusest, maakasutusest või merekasutusest, mis esindab kultuuri või inimese suhtlemist keskkonnaga, eriti kui see on muutunud pöördumatute muutuste mõjul haavatavaks."
- "on otseselt või tuntavalt seotud sündmuste või elutraditsioonide, ideede või uskumustega, silmapaistva universaalse tähtsusega kunsti- ja kirjandusteostega"
Loomulikud kriteeriumid
- "sisaldab ülivõrdes loodusnähtusi või erakordse loodusliku ilu ja esteetilise tähtsusega alasid"
- "on silmapaistev näide, mis esindab Maa ajaloo peamisi etappe, sealhulgas elu jäädvustust, olulisi käimasolevaid geoloogilisi protsesse pinnavormide arengus või olulisi geomorfoloogilisi või füsiograafilisi tunnuseid"
- "on silmapaistev näide, mis esindab olulisi käimasolevaid ökoloogilisi ja bioloogilisi protsesse maismaa-, mageveekogude, ranniku- ja mereökosüsteemide ning taime- ja loomakoosluste evolutsioonis ja arengus."
- "sisaldab bioloogilise mitmekesisuse kohapealse säilitamise seisukohalt kõige olulisemaid ja olulisemaid looduslikke elupaiku, sealhulgas neid, mis sisaldavad teaduse või looduskaitse seisukohalt silmapaistva universaalse väärtusega ohustatud liike."
Määratud alade õiguslik staatus
UNESCO maailmapärandi nimistus annab esmapilgul usutava tõendi, et sellised kultuuriliselt tundlikud mälestised on õiguslikult kaitstud vastavalt sõjaõigusele, Genfi konventsiooni, selle artiklite, protokollide ja tavade ning muude lepingute, sealhulgas Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral ja rahvusvahelise õiguse alusel.
Seega kuulutab Genfi konventsiooni leping:
"Artikkel 53. KULTUURIVÄÄRTUSTE JA PÜHAPAIKADE KAITSE. Ilma et see piiraks 14. mai 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral" ja muude asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide sätete kohaldamist, on keelatud:
(a) sooritada vaenulikke tegusid, mis on suunatud rahvaste kultuuri- või vaimse pärandi hulka kuuluvate ajalooliste mälestusmärkide, kunstiteoste või pühapaikade vastu;
(b) kasutada selliseid objekte sõjaliste jõupingutuste toetamiseks;
(c) teha sellised objektid repressioonide objektiks."


Sait #252: Taj Mahal, näide kultuuripärandi objektist


Sait #156: Serengeti rahvuspark, näide looduspärandist
.jpg)

Sait #274: Machu Picchu ajalooline pühapaik, näide segapärandi objektist
Valikukriteeriumid
Kuni 2004. aasta lõpuni kehtis kuus kriteeriumi kultuuripärandi ja neli kriteeriumi looduspärandi kohta. Aastal 2005 muudeti seda nii, et nüüd on ainult üks kümnest kriteeriumist koosnev komplekt. Kandidaatidele esitatavad mälestised peavad olema "silmapaistva universaalse väärtusega" ja vastama vähemalt ühele kümnest kriteeriumist. Kui mälestis vastab nii kultuuri- kui ka looduskriteeriumidele, nimetatakse seda "segapaigaks".
Kultuurilised kriteeriumid
- "kujutab endast inimliku loomingulise geeniuse ja kultuurilise tähtsuse meistriteost"
- "näitab olulist inimlike väärtuste vahetust aja jooksul või maailma kultuuriruumi piires arhitektuuri või tehnoloogia, monumentaalse kunsti, linnaplaneerimise või maastikukujunduse arengute kohta."
- "kanda ainulaadset või vähemalt erakordset tunnistust kultuuritraditsioonist või elavast või kadunud tsivilisatsioonist"
IV.
- "on silmapaistev näide hoonetüübist, arhitektuurilisest või tehnoloogilisest ansamblist või maastikust, mis illustreerib olulist etappi inimkonna ajaloos"
- "on silmapaistev näide traditsioonilisest inimasustusest, maakasutusest või merekasutusest, mis esindab kultuuri või inimese suhtlemist keskkonnaga, eriti kui see on muutunud pöördumatute muutuste mõjul haavatavaks."
- "on otseselt või tuntavalt seotud sündmuste või elutraditsioonide, ideede või uskumustega, silmapaistva universaalse tähtsusega kunsti- ja kirjandusteostega"
Loomulikud kriteeriumid
- "sisaldab ülivõrdes loodusnähtusi või erakordse loodusliku ilu ja esteetilise tähtsusega alasid"
- "on silmapaistev näide, mis esindab Maa ajaloo peamisi etappe, sealhulgas elu jäädvustust, olulisi käimasolevaid geoloogilisi protsesse pinnavormide arengus või olulisi geomorfoloogilisi või füsiograafilisi tunnuseid"
- "on silmapaistev näide, mis esindab olulisi käimasolevaid ökoloogilisi ja bioloogilisi protsesse maismaa-, mageveekogude, ranniku- ja mereökosüsteemide ning taime- ja loomakoosluste evolutsioonis ja arengus."
- "sisaldab bioloogilise mitmekesisuse kohapealse säilitamise seisukohalt kõige olulisemaid ja olulisemaid looduslikke elupaiku, sealhulgas neid, mis sisaldavad teaduse või looduskaitse seisukohalt silmapaistva universaalse väärtusega ohustatud liike."
Määratud alade õiguslik staatus
UNESCO maailmapärandi nimistus annab esmapilgul usutava tõendi, et sellised kultuuriliselt tundlikud mälestised on õiguslikult kaitstud vastavalt sõjaõigusele, Genfi konventsiooni, selle artiklite, protokollide ja tavade ning muude lepingute, sealhulgas Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral ja rahvusvahelise õiguse alusel.
Seega kuulutab Genfi konventsiooni leping:
"Artikkel 53. KULTUURIVÄÄRTUSTE JA PÜHAPAIKADE KAITSE. Ilma et see piiraks 14. mai 1954. aasta Haagi konventsiooni kultuuriväärtuste kaitsmise kohta relvakonflikti korral" ja muude asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide sätete kohaldamist, on keelatud:
(a) sooritada vaenulikke tegusid, mis on suunatud rahvaste kultuuri- või vaimse pärandi hulka kuuluvate ajalooliste mälestusmärkide, kunstiteoste või pühapaikade vastu;
(b) kasutada selliseid objekte sõjaliste jõupingutuste toetamiseks;
(c) teha sellised objektid repressioonide objektiks."


Sait #252: Taj Mahal, näide kultuuripärandi objektist


Sait #156: Serengeti rahvuspark, näide looduspärandist
.jpg)

Sait #274: Machu Picchu ajalooline pühapaik, näide segapärandi objektist
Pildid
·
Persepolis, Iraan
·
Uluru (Austraalia)
·
Chichen Itza Yucatánis (Mehhiko)
·
Peterburi ajalooline keskus ja selle eeslinnad (Venemaa)
·
Vana ehituskompleks Wudangi mägedes (Hiina)
·
Mount Kenya rahvuspark (Keenia)
·
Sambesi jõe Victoria juga Aafrikas
·
Taj Mahal, India
·
Memphis ja selle nekropol, sealhulgas Giza püramiidid (Egiptus)
Pildid
·
Persepolis, Iraan
·
Uluru (Austraalia)
·
Chichen Itza Yucatánis (Mehhiko)
·
Peterburi ajalooline keskus ja selle eeslinnad (Venemaa)
·
Vana ehituskompleks Wudangi mägedes (Hiina)
·
Mount Kenya rahvuspark (Keenia)
·
Sambesi jõe Victoria juga Aafrikas
·
Taj Mahal, India
·
Memphis ja selle nekropol, sealhulgas Giza püramiidid (Egiptus)
Pildid
·
Persepolis, Iraan
·
Uluru (Austraalia)
·
Chichen Itza Yucatánis (Mehhiko)
·
Peterburi ajalooline keskus ja selle eeslinnad (Venemaa)
·
Vana ehituskompleks Wudangi mägedes (Hiina)
·
Mount Kenya rahvuspark (Keenia)
·
Sambesi jõe Victoria juga Aafrikas
·
Taj Mahal, India
·
Memphis ja selle nekropol, sealhulgas Giza püramiidid (Egiptus)
Pildid
·
Persepolis, Iraan
·
Uluru (Austraalia)
·
Chichen Itza Yucatánis (Mehhiko)
·
Peterburi ajalooline keskus ja selle eeslinnad (Venemaa)
·
Vana ehituskompleks Wudangi mägedes (Hiina)
·
Mount Kenya rahvuspark (Keenia)
·
Sambesi jõe Victoria juga Aafrikas
·
Taj Mahal, India
·
Memphis ja selle nekropol, sealhulgas Gizapüramiidid (Egiptus)
Küsimused ja vastused
K: Mis on maailmapärandi objekt?
V: Maailmapärandi objekt on koht või asi, mille UNESCO on valinud kultuuriliselt või looduslikult väga oluliseks.
K: Kes valib mälestised välja?
V: Kohti valib ÜRO organisatsioon UNESCO.
K: Mitu riiki on valimisprotsessis osalenud?
V: 21 riiki valitakse UNESCO maailmapärandi komiteesse, mis koostab mälestiste nimekirja.
K: Milliseid mälestisi võib nimekirja lisada?
V: Siia võivad kuuluda metsad, mäed, järved, kõrbed, mälestusmärgid, hooned, kompleksid ja linnad.
K: Millises riigis on kõige rohkem maailmapärandi objekte?
V: Itaalias on 50 maailmapärandi objekti - rohkem kui üheski teises riigis.
K: Kellele kuulub iga mälestis?
V: Iga mälestis on osa selle riigi seaduslikust territooriumist, kus see asub.
K: Mida teeb UNESCO nende mälestiste kaitsmiseks?
V: UNESCO julgustab kõiki inimesi maailmas tegema koostööd iga mälestise kaitsmiseks ja mõnikord annab selleks vahendeid.
Otsige