Firenze – Toscana pealinn, renessansi sünnikoht ja kunstikeskus
Avasta Firenze — Toscana süda, renessansi sünnikoht ja kunstikeskus: Medici pärand, Arno kaldad, maailmakuulsad kunstiteosed ja hingemattev arhitektuur.
Firenze (itaalia keeles Firenze) on Toscana (Toscana) piirkonna pealinn Itaalias. Aastatel 1865-1870 oli linn ka Itaalia Kuningriigi pealinn. Firenze asub Arno jõe ääres. Linnas elab umbes 400 000 inimest ja linnalähiümbruses üle 2 000 000 inimese. Suurpiirkonnas elab umbes 956 000 inimest. Linn oli keskaegse Euroopa kaubanduse ja rahanduse keskus. Seda peetakse sageli Itaalia renessansi sünnikohaks ja seda valitses kaua aega Medici perekond. Firenze on kuulus ka oma kaunite kunstiteoste ja arhitektuuri poolest. Öeldakse, et teise aastatuhande 1000 tähtsaimast Euroopa kunstnikust 350 elas või töötas Firenzes.
Ajalugu ja tähtsus
Firenze ajalugu ulatub rooma-aega, kuid linna rahvusvaheline tähtsus kasvas keskajal ja eriti 14.–16. sajandil, mil linnast sai kaubanduse, panganduse ja intellektuaalse tegevuse keskus. Medici perekond tõusis võimule ja toetati kunsti, teadust ning arhitektuuri, mis viis renessansi kujunemiseni. Firenzes töötasid või looritasid sellised suurkujud nagu Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Botticelli ja Brunelleschi.
Peamised vaatamisväärsused
- Santa Maria del Fiore ehk Firenze katedraal (Duomo) koos Brunelleschi suurepärase kupliga — linna sümbol ja arhitektuuriime.
- Giotto kellatorn ja Baptisterium Billingi uste (Ghiberti „Paradiisi uksed”) poolest kuulus.
- Uffizi galerii (Galleria degli Uffizi) — üks maailma olulisemaid kunstimuuseume, kus on rikkalik renessansikogu.
- Accademia — muuseum, kus eksponeeritakse Michelangelo kuulsat kuju „David”.
- Ponte Vecchio — ajalooline sild Arno üle, tuntud ehtepoode täis kaaritus.
- Palazzo Vecchio — linnahall ja ajalooline palee, mis asub Piazza della Signoria südames.
- Palazzo Pitti ja Boboli aiad — suur paleekompleks ja renessansiaed, mis asuvad jõe lõunakaldal (Oltrarno piirkond).
- Basilica di Santa Croce — kuulus surnuaed ja paljude kunstnike ning poliitiliste tegelaste pühapaik.
Kultuur ja kunst
Firenze on olnud kunstilise innovatsiooni keskpunkt: siin arenes välja renessansiline perspektiiv, realism ja uus arusaam inimkujust. Linnas on rikkalik galerii- ja muuseumivõrk ning palju festivale ja traditsioone, näiteks Scoppio del Carro (lõhkemise traditsioon lihavõttel) ja ajalooline rahvuspall Calcio Storico, mida mängitakse juuni alguses.
Majandus ja igapäevaelu
Traditsionaalselt oli Firenze tähtis panganduse ja tekstiilitööstuse keskus — floreni hõbemünt (fiorino) oli laialdaselt kasutusel. Tänapäeval toetub linna majandus tugevale turismile, kultuuriteenustele, haridusele ja käsitööle (nahatooted, ehtekunst). Linn meelitab igal aastal miljoneid külastajaid ning turism on märkimisväärne sissetulekuallikas.
Kliima ja praktikas
Firenzes on Vahemere kliima: soojad suved ja suhteliselt pehmed talved. Parim aeg külastamiseks on tavaliselt kevad ja sügis, mil ilm on meeldiv ning inimesi vähem kui suve tipphooajal. Linna rahvusvaheline lennujaam on Aeroporto di Firenze-Peretola (tuntud ka kui Amerigo Vespucci), suurem rahvusvaheliste ühendustega lennujaam on Firenzest ligikaudu 1–1,5 tunni kaugusel asuv Pisa lennujaam. Raudteejaam Firenze Santa Maria Novella ühendab linna teiste Itaalia linnadega.
Muud märkimisväärsed faktid
- Firenze ajalooline linnakeskus on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse (alates 1982).
- 4. novembril 1966 tabas Firenzet tugev üleujutus, mis kahjustas palju kunstiteoseid ja raamatukogusid; pärast seda algasid suured restaureerimis- ja päästetööd üle maailma panustajate abiga.
- Kohalik köök pakub kuulsaid roogi nagu bistecca alla fiorentina, Chianti piirkonna veine ning traditsioonilisi tänavatoite nagu lampredotto.
Firenze on kombineerinud ajaloolise pärandi ja tänapäevase eluviisi, olles jätkuvalt maailmakuulus kunstikeskus ja olulise kultuuripärandiga linn, mis pakub rikkalikult muuseume, arhitektuuriväärtusi, galeriisid ning elavat tänavakultuuri.
Vana kesklinn
Ehitised ja mälestusmärgid
Sillad:
- Ponte Amerigo Vespucci
- Ponte Santa Trinita
- Ponte Vecchio
- Ponte alle Grazie
Muuseumid:
- Teadusajaloo Instituut ja muuseum
- La Specola
- Museo di Storia Naturale di Firenze
- Riiklik arheoloogiamuuseum
Paleed:
- Bargello
- Palazzo Davanzati
- Palazzo Fenzi
- Palazzo Medici Riccardi
- Palazzo Mozzi
- Palazzo Pitti
- Palazzo Rucellai
- Palazzo Spini Feroni
- Palazzo Strozzi
- Francesco I Studiolo
- Uffizi
- Palazzo Vecchio
Kirikud:
- Duomo di Santa Maria del Fiore
- Battistero di San Giovanni (Firenze)
- Basilica della Santissima Annunziata
- Basilica di Santa Croce
- Basilica di San Lorenzo
- Santa Maria Novella basiilika
- Badìa Fiorentina
- Gesù Pellegrino
- Ognissanti
- Orsanmichele
- Sant'Agata
- Sant'Ambrogio
- Sant'Apollonia
- Santi Apostoli
- San Barnaba
- Sant'Egidio
- San Filippo Neri
- San Gaetano
- San Giovanni di Dio
- San Giovannino dei Cavalieri
- San Giovannino degli Scolopi
- San Giuseppe
- Santa Lucia
- San Marco
- Santa Margherita de'Cerchi
- Santa Margherita Santa Maria de'Ricci linnas
- Santa Maria degli Angeli
- Santa Maria dei Candeli
- Santa Maria della Croce al Tempio
- Santa Maria Maddalena dei Pazzi
- Santa Maria Maggiore
- Santa Maria Sovraporta (dekonsekreeritud)
- Santa Maria della Tromba
- San Martino del Vescovo
- San Michele Visdomini
- San Pancrazio (dekonsekreeritud)
- San Paolino
- San Pier Scheraggio (hävitatud)
- San Remigio
- Santa Reparata (hävitatud)
- San Salvatore al Vescovo
- San Salvi
- San Simone
- Santo Stefano al Ponte
- Santa Trìnita
- Basilica di San Miniato al Monte
- San Carlo dei Barnabiti
- San Felice
- Santa Felicita
- San Francesco di Paola
- San Frediano in Cestello
- San Giorgio sulla Costa
- San Jacopo sopr'Arno
- San Leonardo Arcetris
- Santa Lucia dei Magnoli
- Santa Maria del Carmine
- Santa Maria al Pignone
- Santa Monica
- San Niccolò sopr'Arno
- San Piero in Gattolino
- Santa Rosa
- San Salvatore al Monte
- Santo Spirito
- San Vito
Firenzes sündinud kuulsad inimesed
- Leone Battista Alberti, polümaatik.
- Dante Alighieri, luuletaja.
- Filippo Brunelleschi, kuulus arhitekt.
- Giotto di Bondone, 14. sajandi alguse maalikunstnik
- Michelangelo Buonarroti, kuulus skulptor, kes on kuulus ka Sixtuse kabeli lae maalimise poolest.
- Medici perekond
- Girolamo Mei, ajaloolane ja humanist
- Lorenzo Ghiberti, skulptor
- Donatello, skulptor
- Leonardo da Vinci, kuulus oma Mona Lisa ja teiste maalide, leiutiste ja teaduslike eksperimentide poolest.
- Niccolò Machiavelli, kuulus renessansiajastu luuletaja ja filosoof.
- Giorgio Vasari, maalikunstnik, arhitekt ja ajaloolane
- Galileo Galilei, Itaalia füüsik, astronoom ja filosoof.
- Oriana Fallaci, ajakirjanik ja kirjanik
- Florence Nightingale, kaasaegse meditsiiniõenduse pioneer ja tuntud statistik.
- Salvatore Ferragamo, legendaarne "kingsepp tähtedele"
Sõpruslinnad
- Beirut, Liibanon
- Gemlik, Türgi
- Voždovac, Serbia
- Kraków, Poola
- Ateena, Kreeka
- Dresden, Saksamaa
- Kassel, Saksamaa
- Edinburgh, Šotimaa
- Peterburi, Venemaa
- Granada, Hispaania
- Reims, Prantsusmaa
- Riia, Läti
- Turku, Soome
- Istanbul, Türgi
- El Aaiún, Maroko
- Asmara, Eritrea
- Malmö, Rootsi
- Fes, Maroko
- Gaziantep, Türgi
- Isfahan, Iraan
- Kiiev, Ukraina
- Kuveidi linn, Kuveit
- Kyoto, Jaapan
- Nanjing, Hiina Rahvavabariik
- Nazareth, Iisrael
- Philadelphia, Ameerika Ühendriigid
- Providence, Ameerika Ühendriigid
- Salvador, Bahia, Brasiilia
- Sydney, Austraalia
- Tirana, Albaania
- Valladolid, Hispaania
- Jerevan, Armeenia
Pargid
- Boboli aed: Firenze ajalooline park, mis on ühendatud Pitti palee ja Forte di Belvedere'iga. Aeda külastab igal aastal 800 000 turisti, see on kuulus oma lillede ja väga vanade skulptuuride poolest.
- Bobolino aed: See on avalik park Firenzes, Porta Romana lähedal, park saab nime kõige kuulsama "Boboli aia" järgi, Bobolino aed on väiksem kui Boboli aed.
- Bardini aed: Bardini aed: Aed asub linna lõunapoolsetel küngastel "Forte Belvedere" lähedal, Boboli aia lähedal. Piazzale Michelangelo juures on park nähtav. Juunis 2007 avati aed pärast suuri ümberehitustöid.
- Rooside aed: väga kena park Oltrarno tsoonis, Piazzale Michelangelo lähedal, Giuseppe Poggi tänaval.
- Iirise aed: Piazzale Michelangelo idaosas asuv roheline park, mis on turistidele avatud ainult mais.
- Cascine'i park: seda nimetatakse sõbralikult "Le Cascine" ja see on Firenze suurim avalik aed.
- Semplici aed: aed on osa "Firenze ülikooli ajaloo- ja loodusmuuseumist".
- Orti Oricellari: Orti Oricellari on väike monumentaalne aed Santa Maria Novella lähedal, mille omanikuks oli perekond Rucellai.
Sport
Firenze jalgpallimeeskond on Fiorentina.
Köök
Firenze toit põhineb pigem talupoeglikul söömisel kui kallil toiduvalmistamisel. Enamik toite põhineb lihal. Tavaliselt söödi tervet looma. Tavaliselt serveeriti mitmesuguseid kintsuliha, (trippa) ja (lampredotto). Neid müüakse tänapäevalgi linnas toiduvankrites. Antipasti hulka kuuluvad crostini toscani, viilutatud leib, mis on kaetud kanamaksapõhise pasteediga. Levinud on ka viilutatud liha (peamiselt prosciutto ja salaami). Neid serveeritakse sageli koos meloniga, kui see on hooajal. Toscana leib ei sisalda soola ega võid. Seda kasutatakse sageli florentiinlaste söögikordades. See on väga levinud kohalikes suppides, ribollita ja pappa al pomodoro, mõlemat suppi serveeritakse tavaliselt kohaliku oliiviõliga. Leiba kasutatakse ka leiva ja värskete köögiviljade salatis, mida nimetatakse panzanellaks ja mida serveeritakse suvel. Kõige kuulsam pearoog on bistecca alla fiorentina. See on suur Chianina veiselihapraad, mida küpsetatakse kuumal söe kohal. Seda serveeritakse koos tagliata'ga, mis on rukola voodil serveeritud viilutatud veiseliha, mille peal on sageli viilutatud parmesani juustu.
Kliima
| Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
| Keskmine kõrge [°C](°F) | 10 (50) | 12 (54) | 15 (59) | 19 (66) | 23 (74) | 28 (82) | 31 (88) | 31 (87) | 27 (80) | 21 (70) | 15 (59) | 11 (51) | 20 (68) |
| Keskmine madal temperatuur [°C](°F) | 2 (35) | 3 (37) | 5 (41) | 8 (46) | 11 (52) | 15 (59) | 17 (63) | 17 (63) | 14 (58) | 10 (50) | 6 (42) | 2 (36) | 9 (49) |
| Sademete hulk [tolli](millimeetrit) | 2.90 (73.60) | 2.70 (68.58) | 3.20 (81.28) | 3.10 (78.74) | 2.90 (73.66) | 2.20 (55.88) | 1.60 (40.64) | 3.00 (76.20) | 3.10 (78.74) | 3.50 (88.90) | 4.40 (111.76) | 3.60 (91.44) | 36.20 (919.48) |
Firenzes valitseb vahemereline kliima ja niiske subtroopiline kliima, kus suved on kuumad ja niisked ning talved jahedad ja niisked. Eriti kuum on Firenze juunist augustini (ümbritsetud küngastega Arno jõe poolt lõigatud orus). Suvised temperatuurid on kõrgemad kui rannikualadel. Talvel on veidi lund.
Firenze linnapilti Piazzale Michelangelolt vaadatuna
Panoraam Ponte Vecchio ja Arno jõest Firenzes, pildistatud jõe põhjaküljelt - oktoober 2006.
Ponte Vecchio ja seda ümbritsevad hooned Arno kaldal.
Pildid
· 
Firenze Campanile'i (kellatorn) vaates
· 
Ponte Vecchio (vana sild)
· 
See on Bastiano da Sangallo 1542. aasta koopia Michaelangelo 1506. aasta karikatuurist "Casacina lahing" Firenze raekoja jaoks, mis oleks olnud De Vinci "Anghiari lahingu" vastas - kuid seda ei pandudki kunagi seinale.
· 
See on Peter Paul Rubensi koopia Leonardo da Vinci 1503. aastal Firenze raekoja jaoks valminud maalist "Anghiari lahing", mis sai kahjustada ja seejärel 1560. aasta paiku seinaga kaetud; võimalik, et tegemist on koopiaga "Karikatuuri" {välisjoonise} maalist]].
Küsimused ja vastused
K: Mis on Toscana pealinn?
V: Toscana pealinn on Firenze.
K: Millise jõe ääres asub Firenze?
V: Firenze asub Arno jõe ääres.
K: Kui palju inimesi elab Firenzes ja selle eeslinnades?
V: Firenzes elab umbes 370 000 inimest ja selle eeslinnades üle 2 000 000 inimese.
K: Millal sai Firenze Itaalia pealinnaks?
V: Aastatel 1865-1870 oli Firenze Itaalia pealinn.
K: Kes valitses Firenzes pikka aega?
V: Medici perekond valitses Firenzet pikka aega.
K: Mille poolest on Firenze kuulus?
V: Firenze on kuulus oma kunsti ja arhitektuuri poolest. Samuti öeldakse, et selles linnas elas või töötas 350 Euroopa teise aastatuhande 1000-st tähtsast kunstnikust.
K: Kui palju inimesi elab Firenze ümbruses? V: Firenze ümbruses elab umbes 956 000 inimest.
Otsige