Firenze (itaalia keeles Firenze) on Toscana (Toscana) piirkonna pealinn Itaalias. Aastatel 1865-1870 oli linn ka Itaalia Kuningriigi pealinn. Firenze asub Arno jõe ääres. Linnas elab umbes 400 000 inimest ja linnalähiümbruses üle 2 000 000 inimese. Suurpiirkonnas elab umbes 956 000 inimest. Linn oli keskaegse Euroopa kaubanduse ja rahanduse keskus. Seda peetakse sageli Itaalia renessansi sünnikohaks ja seda valitses kaua aega Medici perekond. Firenze on kuulus ka oma kaunite kunstiteoste ja arhitektuuri poolest. Öeldakse, et teise aastatuhande 1000 tähtsaimast Euroopa kunstnikust 350 elas või töötas Firenzes.
Ajalugu ja tähtsus
Firenze ajalugu ulatub rooma-aega, kuid linna rahvusvaheline tähtsus kasvas keskajal ja eriti 14.–16. sajandil, mil linnast sai kaubanduse, panganduse ja intellektuaalse tegevuse keskus. Medici perekond tõusis võimule ja toetati kunsti, teadust ning arhitektuuri, mis viis renessansi kujunemiseni. Firenzes töötasid või looritasid sellised suurkujud nagu Dante Alighieri, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Botticelli ja Brunelleschi.
Peamised vaatamisväärsused
- Santa Maria del Fiore ehk Firenze katedraal (Duomo) koos Brunelleschi suurepärase kupliga — linna sümbol ja arhitektuuriime.
- Giotto kellatorn ja Baptisterium Billingi uste (Ghiberti „Paradiisi uksed”) poolest kuulus.
- Uffizi galerii (Galleria degli Uffizi) — üks maailma olulisemaid kunstimuuseume, kus on rikkalik renessansikogu.
- Accademia — muuseum, kus eksponeeritakse Michelangelo kuulsat kuju „David”.
- Ponte Vecchio — ajalooline sild Arno üle, tuntud ehtepoode täis kaaritus.
- Palazzo Vecchio — linnahall ja ajalooline palee, mis asub Piazza della Signoria südames.
- Palazzo Pitti ja Boboli aiad — suur paleekompleks ja renessansiaed, mis asuvad jõe lõunakaldal (Oltrarno piirkond).
- Basilica di Santa Croce — kuulus surnuaed ja paljude kunstnike ning poliitiliste tegelaste pühapaik.
Kultuur ja kunst
Firenze on olnud kunstilise innovatsiooni keskpunkt: siin arenes välja renessansiline perspektiiv, realism ja uus arusaam inimkujust. Linnas on rikkalik galerii- ja muuseumivõrk ning palju festivale ja traditsioone, näiteks Scoppio del Carro (lõhkemise traditsioon lihavõttel) ja ajalooline rahvuspall Calcio Storico, mida mängitakse juuni alguses.
Majandus ja igapäevaelu
Traditsionaalselt oli Firenze tähtis panganduse ja tekstiilitööstuse keskus — floreni hõbemünt (fiorino) oli laialdaselt kasutusel. Tänapäeval toetub linna majandus tugevale turismile, kultuuriteenustele, haridusele ja käsitööle (nahatooted, ehtekunst). Linn meelitab igal aastal miljoneid külastajaid ning turism on märkimisväärne sissetulekuallikas.
Kliima ja praktikas
Firenzes on Vahemere kliima: soojad suved ja suhteliselt pehmed talved. Parim aeg külastamiseks on tavaliselt kevad ja sügis, mil ilm on meeldiv ning inimesi vähem kui suve tipphooajal. Linna rahvusvaheline lennujaam on Aeroporto di Firenze-Peretola (tuntud ka kui Amerigo Vespucci), suurem rahvusvaheliste ühendustega lennujaam on Firenzest ligikaudu 1–1,5 tunni kaugusel asuv Pisa lennujaam. Raudteejaam Firenze Santa Maria Novella ühendab linna teiste Itaalia linnadega.
Muud märkimisväärsed faktid
- Firenze ajalooline linnakeskus on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse (alates 1982).
- 4. novembril 1966 tabas Firenzet tugev üleujutus, mis kahjustas palju kunstiteoseid ja raamatukogusid; pärast seda algasid suured restaureerimis- ja päästetööd üle maailma panustajate abiga.
- Kohalik köök pakub kuulsaid roogi nagu bistecca alla fiorentina, Chianti piirkonna veine ning traditsioonilisi tänavatoite nagu lampredotto.
Firenze on kombineerinud ajaloolise pärandi ja tänapäevase eluviisi, olles jätkuvalt maailmakuulus kunstikeskus ja olulise kultuuripärandiga linn, mis pakub rikkalikult muuseume, arhitektuuriväärtusi, galeriisid ning elavat tänavakultuuri.
