Arhitektuur: mis on ehitiste projekteerimise kunst ja teadus

Avasta arhitektuuri kunst ja teadus: projekteerimise põhimõtted, arhitekti roll, disain ja ehituskoostöö — inspiratsioon kodu- ja linnaplaneerijale.

Arhitektuur on ehitiste, näiteks majade, pühakodade ja büroohoonete projekteerimise kunst ja teadus. Arhitektuur on ka arhitekti elukutse. Arhitektiks saamiseks peab inimene tavaliselt õppima kõrgkoolis (ülikoolis). Iidsetel aegadel oli arhitekte juba ammu enne kõrghariduse olemasolu.

Arhitektuur võib hõlmata nii väikesi projekte, näiteks garaaži, kui ka suuri projekte, näiteks tervet linna. Arhitektuur kattub sageli ehitustehnikaga ning arhitektid ja insenerid teevad sageli koostööd.

Mida arhitektuur tähenduses hõlmab

Arhitektuur ühendab funktsiooni ja vormi: see peab tagama hoone kasutatavuse ja turvalisuse ning samal ajal looma meeldiva, tähendusrikka ruumi. See hõlmab:

• ruumilist planeerimist ja esteetikat;
• tehnilisi lahendusi (kandekonstruktsioonid, ventilatsioon, soojustus jne);
• keskkondlikku ja sotsiaalset konteksti arvestamist;
• seadusandluse ja ehitusnormide järgimist;
• materjalide, ehitamismeetodite ja eelarvega seotud otsuseid.

Protsess—kuidas sünnib hoone kavand

Arhitektuurne projekt kulgeb tavaliselt mitme etapi kaudu. Põhilised sammud on:

• tellija ja vajaduste kaardistamine (funktsioon, ruumid, eelarve, ajakava);
• paiga ja konteksti analüüs (ilmakaar, naabrus, ligipääsud);
• kontseptuaalne kavand ehk ideelahendused ja ruumipaigutus;
• detailplaneering ja tehnilised joonised (konstruktsioon, paigaldussüsteemid, materjalid);
• luba- ja dokumentatsiooniprotsess (ehitusload, ekspertiisid);
• ehituse järelevalve ja projekti lõpukontroll.

Haridus ja oskused

Kuigi Arhitektiks saamiseks on tänapäeval tavaline teekond läbi kõrgkooli, on vajalikud ka praktilised oskused: joonistamine, 3D-modelleerimine (näiteks CAD või BIM), konstruktsioonide mõistmine, suhtlemisoskus tellijate ja erialadega, keskkonnateadlikkus ja loov mõtlemine.

Arhitektuuri roll ühiskonnas

Arhitektuur mõjutab igapäevaelu: hooned loovad elukeskkonda, mõjutavad liikumist ja suhtlust, annavad linnadele identiteeti ning võivad parandada inimeste heaolu. Hea arhitektuur arvestab ligipääsetavust, turvalisust ja jätkusuutlikkust.

Keskkond ja jätkusuutlikkus

Viimastel aastakümnetel on suurem rõhk pöördunud energiatõhususele, materjalide säästlikkusele ja hoonete mõju vähendamisele kliimale. Arhitektid kasutavad päikesekaitset, passiivseid soojuslahendusi, rohelisi katuseid, vihmavee taaskasutust ja taastuvenergiat, et hooned oleksid jätkusuutlikumad.

Stiilid ja ajalugu

Arhitektuuril on pikk ajalugu, mis hõlmab erinevaid stiile ja perioode: antiikajast gooti ja renessansi, klassitsismi, modernismi kuni kaasaegse parametricismi ja postmodernismini. Igal ajastul peegelduvad tehnoloogilised võimalused, sotsiaalsed väärtused ja kultuurilised eelistused.

Koostöö ja erialad

Eduka hoone loomiseks tehakse koostööd paljude spetsialistidega: inseneride, sisekujundajate, planeerijate, maastikuarhitektide, ehitusfirma ja ametkondadega. Seetõttu on arhitekti töö sageli koordineeriv ja kommunikatiivne.

Praktilised näpunäited tellijale

• Määratlege algusest selgelt oma vajadused ja eelarve.
• Uurige näidiseid ja referentse, mis peegeldavad teie maitseid.
• Pidage nõu arhitektiga varakult—see aitab säästa aega ja raha ehitusjärgus.
• Arvestage hoolduse, energiasäästu ja pikaajaliste kasutuskuludega.

Arhitektuur on seega nii kunst kui ka süsteemne tegevus, mis nõuab loovust, tehnilist pädevust ja võimet mõelda inimeste ning keskkonna vajadustest. Olgu tegu väikese garaaži või suure linna planeerimisega, hästi kavandatud ruumid muudavad elu paremaks.

Ajalugu

Varem ehitasid inimesed maju ja puitmaju, et end ilmade eest kaitsta. Turvalisuse huvides olid need sageli tihedalt koos. Suured tsivilisatsioonid, nagu Vana-Egiptus, ehitasid suuri templeid ja ehitisi, nagu Giza suured püramiidid. Vanad kreeklased ja roomlased tegid seda, mida me praegu nimetame "klassikaliseks arhitektuuriks". Üle 2000 aasta tagasi töötanud roomlased kopeerisid kaare etruskidelt, kes kopeerisid seda mesopotaamlastelt. Kivisambad, mis siiani nii paljusid tähtsaid ehitisi, nagu Parthenon Ateenas, kannavad, kopeeriti lihtsalt esimestelt puupostidelt.

Klassikaline arhitektuur oli väga formaalne ja järgis alati seadusi. Selles kasutati sümmeetriat, mis tegelikult tähendab tasakaalu, ja proportsiooni, mis tähendab, et kujundeid hoiti teatud viisil. Kuldne keskmine oli reegel (või seadus), mis ütles (väga lihtsalt öeldes), et kui sa teed ruumi või mis tahes muud asja, siis see toimib kõige paremini, kui sa teed pika külje alati 1,6 korda pikemaks kui lühikese külje. Klassikalises arhitektuuris on palju seadusi, nagu näiteks see, kui kõrge peab olema kaarjas silla keskosa (mis sõltub sellest, kui lai peab sild olema). Need seadused on aastatuhandete pikkuse kogemuse põhjal õpitud ja need kehtivad tänapäeval sama hästi kui 2000 aastat tagasi.

Mõnedes maailma osades, nagu näiteks Indias, on arhitektuur kuulus templite ja paleede kivisse raiutud kivist. Hiinas, Jaapanis, Kagu-Aasias, Aafrikas, Mehhikos ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas tehti erinevaid arhitektuuristiile.

Hiljem, keskaja Lääne-Euroopas, tegid inimesed romaani arhitektuuri, seejärel gooti arhitektuuri. Gooti hoonetel on kõrged, teravmeelsed aknad ja võlvid. Paljud kirikud on gooti arhitektuuriga. Sel ajal ehitati ka lossid. Ida-Euroopas olid kirikutel tavaliselt kupplid. Inimesed lisasid oma ideed ja kaunistused mineviku klassikalisele arhitektuurile. Renessanss tõi kaasa tagasipöördumise klassikaliste ideede juurde.

18. sajandi lõpul, koos tööstusrevolutsiooniga, hakkasid inimesed leiutama masinaid, et teha asju kiiresti ja odavalt. Paljud tehased ja veskid ehitati selle revolutsiooni ajal või pärast seda. Aastakümneid hiljem, viktoriaansel ajastul, järgisid arhitektid nagu George Fowler Jones ja Decimus Burton uute kirikute ehitamisel endiselt gooti stiili. Kuni selle ajani olid hoonete suurus ja stiil piiratud nende ehitamiseks kasutatud puidu ja müüritise tugevusega. Gooti katedraalid olid ühed suurimad ehitised, sest gooti kaar kombineerituna tugipostidega võimaldas kiviehitisi ehitada kõrgemaks. Näiteks Saksamaal Ulmi katedraal on üle 500 jala kõrge. Kivist ehitamisel on siiski omad piirid ja liiga kõrge ehitamine võis põhjustada kokkuvarisemist. See juhtus Beauvais' katedraaliga, mis ei saanud kunagi valmis.

Teise tööstusrevolutsiooni käigus muutus teras 19. sajandi lõpu poole palju odavamaks. Arhitektid hakkasid ehitamisel kasutama selliseid leiutisi nagu metalltalad ja raudbetoon. Üks näide on Eiffeli torn Pariisis. Ehitisi saab nüüd ehitada kõrgemaks kui kunagi varem. Me nimetame neid pilvelõhkujateks. See uus tehnoloogia vabastas meid traditsioonilistest piirangutest ning nende materjalide pakutavate uute võimaluste tõttu hinnati paljud traditsioonilised ehitusmeetodid ja arusaamad stiilist ümber, asendati või loobuti neist. Odav ja tugev klaas tõi peagi kaasa läbipaistvad välisseinad, eriti büroohoonete jaoks.

Modernism on arhitektuuristiili nimetus, mis kujunes välja tänu nendele uutele ehitustehnoloogiatele, ja selle algust võib täheldada juba 1890. aastal. Modernism võib viidata ka konkreetsele arhitektide ja ehitiste rühmale 20. sajandi algusest kuni lõpuni, mistõttu ei pruugi see olla õige termin paljude pärast seda ehitatud ehitiste kohta, mida mõnikord nimetatakse "postmodernistlikuks".

Paljud maailma suurimad ehitised on ehitatud selliste kaasaegsete arhitektide poolt nagu Frank Lloyd Wright, I. M. Pei, Adrian Smith, Edward Durell Stone, Frank Gehry, Fazlur Khan, Gottfried Böhm ja Bruce Graham.

Romaani kubemevõlv


Lihtsam hoone Ungaris


Arhitektuuril võib olla palju stiile, näiteks New Yorgis asuv kumer Guggenheimi muuseum.


Uus tehnoloogia võimaldab uut tüüpi hooneid, nagu näiteks Willis Tower Chicagos.

Küsimused ja vastused

K: Mis on arhitektuur?

K: Millised on näited hoonetüüpidest, mida arhitektid võivad projekteerida?

K: Mis on arhitekti elukutse?

K: Millist haridust on vaja arhitekti elukutse omandamiseks?

K: Kuidas õppisid arhitektid enne kõrgharidust?

K: Kas arhitektid võivad projekteerida ainult väikeseid või suuri projekte?

K: Kas arhitektuur kattub teiste valdkondadega?

Otsing