Arhitektuur
Arhitektuur on ehitiste, näiteks majade, pühakodade ja büroohoonete projekteerimise kunst ja teadus. Arhitektuur on ka arhitekti elukutse. Arhitektiks saamiseks peab inimene tavaliselt õppima kõrgkoolis (ülikoolis). Iidsetel aegadel oli arhitekte juba ammu enne kõrghariduse olemasolu.
Arhitektuur võib hõlmata nii väikesi projekte, näiteks garaaži, kui ka suuri projekte, näiteks tervet linna. Arhitektuur kattub sageli ehitustehnikaga ning arhitektid ja insenerid teevad sageli koostööd.
Santuario de Las Lajas, Ipiales, Colombia
Kreekas asuvas Parthenonis on kõik kivist sambad valmistatud.
Ajalugu
Varem ehitasid inimesed maju ja puitmaju, et end ilmade eest kaitsta. Turvalisuse huvides olid need sageli tihedalt koos. Suured tsivilisatsioonid, nagu Vana-Egiptus, ehitasid suuri templeid ja ehitisi, nagu Giza suured püramiidid. Vanad kreeklased ja roomlased tegid seda, mida me praegu nimetame "klassikaliseks arhitektuuriks". Üle 2000 aasta tagasi töötanud roomlased kopeerisid kaare etruskidelt, kes kopeerisid seda mesopotaamlastelt. Kivisambad, mis siiani nii paljusid tähtsaid ehitisi, nagu Parthenon Ateenas, kannavad, kopeeriti lihtsalt esimestelt puupostidelt.
Klassikaline arhitektuur oli väga formaalne ja järgis alati seadusi. Selles kasutati sümmeetriat, mis tegelikult tähendab tasakaalu, ja proportsiooni, mis tähendab, et kujundeid hoiti teatud viisil. Kuldne keskmine oli reegel (või seadus), mis ütles (väga lihtsalt öeldes), et kui sa teed ruumi või mis tahes muud asja, siis see toimib kõige paremini, kui sa teed pika külje alati 1,6 korda pikemaks kui lühikese külje. Klassikalises arhitektuuris on palju seadusi, nagu näiteks see, kui kõrge peab olema kaarjas silla keskosa (mis sõltub sellest, kui lai peab sild olema). Need seadused on aastatuhandete pikkuse kogemuse põhjal õpitud ja need kehtivad tänapäeval sama hästi kui 2000 aastat tagasi.
Mõnedes maailma osades, nagu näiteks Indias, on arhitektuur kuulus templite ja paleede kivisse raiutud kivist. Hiinas, Jaapanis, Kagu-Aasias, Aafrikas, Mehhikos ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas tehti erinevaid arhitektuuristiile.
Hiljem, keskaja Lääne-Euroopas, tegid inimesed romaani arhitektuuri, seejärel gooti arhitektuuri. Gooti hoonetel on kõrged, teravmeelsed aknad ja võlvid. Paljud kirikud on gooti arhitektuuriga. Sel ajal ehitati ka lossid. Ida-Euroopas olid kirikutel tavaliselt kupplid. Inimesed lisasid oma ideed ja kaunistused mineviku klassikalisele arhitektuurile. Renessanss tõi kaasa tagasipöördumise klassikaliste ideede juurde.
18. sajandi lõpul, koos tööstusrevolutsiooniga, hakkasid inimesed leiutama masinaid, et teha asju kiiresti ja odavalt. Paljud tehased ja veskid ehitati selle revolutsiooni ajal või pärast seda. Aastakümneid hiljem, viktoriaansel ajastul, järgisid arhitektid nagu George Fowler Jones ja Decimus Burton uute kirikute ehitamisel endiselt gooti stiili. Kuni selle ajani olid hoonete suurus ja stiil piiratud nende ehitamiseks kasutatud puidu ja müüritise tugevusega. Gooti katedraalid olid ühed suurimad ehitised, sest gooti kaar kombineerituna tugipostidega võimaldas kiviehitisi ehitada kõrgemaks. Näiteks Saksamaal Ulmi katedraal on üle 500 jala kõrge. Kivist ehitamisel on siiski omad piirid ja liiga kõrge ehitamine võis põhjustada kokkuvarisemist. See juhtus Beauvais' katedraaliga, mis ei saanud kunagi valmis.
Teise tööstusrevolutsiooni käigus muutus teras 19. sajandi lõpu poole palju odavamaks. Arhitektid hakkasid ehitamisel kasutama selliseid leiutisi nagu metalltalad ja raudbetoon. Üks näide on Eiffeli torn Pariisis. Ehitisi saab nüüd ehitada kõrgemaks kui kunagi varem. Me nimetame neid pilvelõhkujateks. See uus tehnoloogia vabastas meid traditsioonilistest piirangutest ning nende materjalide pakutavate uute võimaluste tõttu hinnati paljud traditsioonilised ehitusmeetodid ja arusaamad stiilist ümber, asendati või loobuti neist. Odav ja tugev klaas tõi peagi kaasa läbipaistvad välisseinad, eriti büroohoonete jaoks.
Modernism on arhitektuuristiili nimetus, mis kujunes välja tänu nendele uutele ehitustehnoloogiatele, ja selle algust võib täheldada juba 1890. aastal. Modernism võib viidata ka konkreetsele arhitektide ja ehitiste rühmale 20. sajandi algusest kuni lõpuni, mistõttu ei pruugi see olla õige termin paljude pärast seda ehitatud ehitiste kohta, mida mõnikord nimetatakse "postmodernistlikuks".
Paljud maailma suurimad ehitised on ehitatud selliste kaasaegsete arhitektide poolt nagu Frank Lloyd Wright, I. M. Pei, Adrian Smith, Edward Durell Stone, Frank Gehry, Fazlur Khan, Gottfried Böhm ja Bruce Graham.
Romaani kubemevõlv
Lihtsam hoone Ungaris
Arhitektuuril võib olla palju stiile, näiteks New Yorgis asuv kumer Guggenheimi muuseum.
Uus tehnoloogia võimaldab uut tüüpi hooneid, nagu näiteks Willis Tower Chicagos.
Seotud leheküljed
- Arhitekt
- Art
- Hoonete loetelu
- Pilvelõhkuja
- Ehitustehnika
- Akustika
- Ehitusseadustik
- Ehitusmaterjalid
- Mudelikeel
- Maailma kultuuripärandi objektid
Küsimused ja vastused
K: Mis on arhitektuur?
V: Arhitektuur on hoonete ja rajatiste projekteerimine, kasutades nii kunsti kui ka inseneriteadust.
K: Millised on näited hoonetüüpidest, mida arhitektid võivad projekteerida?
V: Näidetena võib tuua majad, kirikud, hotellid, büroohooned, teed, viaduktid, tunnelid ja sillad.
K: Mis on arhitekti elukutse?
V: Arhitekti elukutse hõlmab hoonete ja rajatiste projekteerimist.
K: Millist haridust on vaja arhitekti elukutse omandamiseks?
V: Tavaliselt peab inimene arhitekti elukutse omandamiseks õppima kõrgkoolis (ülikoolis).
K: Kuidas õppisid arhitektid enne kõrgharidust?
V: Arhitektid õppisid, olles õpipoisiks mõne väljakujunenud arhitekti juures.
K: Kas arhitektid võivad projekteerida ainult väikeseid või suuri projekte?
V: Arhitektid võivad projekteerida nii väikseid projekte, näiteks garaaži, kui ka suuri projekte, näiteks terve linna.
K: Kas arhitektuur kattub teiste valdkondadega?
V: Arhitektuur kattub sageli ehitustehnikaga ning arhitektid ja insenerid töötavad sageli koos.
