Maja

Majade tüübid

Maja on hoone, kus inimesed elavad. See on tavaliselt ehitatud perele (vanematele ja nende lastele).

Enamikus kaasaegsetes majades on spetsiaalsed ruumid või ruumid, kus inimesed saavad teha asju, mida nad vajavad mugavaks elamiseks. Kaasaegses majas on koht toidu valmistamiseks, koht söömiseks, kohad magamiseks ja koht pesemiseks. Neid asju tehakse tavaliselt eraldi ruumides, mida nimetatakse köögiks, elutoaks, magamistoaks, vannitoaks, tualetiks (või tualettruumiks). Paljudes majades on eraldi söögituba söögi söömiseks ja eraldi pesemisruum. Mõnes majas on tualettruum vannitoas, teistes majades on see eraldi. Paljudes majades võib olla ka "töötuba" või arvutituba ja "peretuba", kus lapsed saavad mängida mänge ja vaadata televiisorit.

Üksikelamu

Mõnes riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal, elavad paljud pered "üksikelamus", mis on teistest hoonetest eraldatud ja ümbritsetud oma õuealaga, kuid on piisavalt lähedal linnale, et kauplused, hea transport ja meelelahutus oleksid lähedal. Paljudes teistes riikides, sealhulgas enamikus Euroopas, on selline maja omamine midagi sellist, mida saavad endale lubada vaid rikkamad pered, ja see on enamiku inimeste jaoks vaid unistus.

Majad väga vaestes kohtades

Paljudes väga vaestes riikides elavad paljud inimesed ülerahvastatud majades, kus on ainult üks tuba. Sageli peavad nad jagama tualetti paljude teiste peredega ja toiduvalmistamist tuleb teha väljas. Maja võib olla valmistatud lähedalt leitavast materjalist, näiteks mudatellistest ja murust, või kasutatud materjalidest, näiteks lainerauast ja pappkastidest. Paljudes linnades on tuhandeid väikesi maju, mis on kokku surutud ja mille vahel on kitsad alleed.

 

 

Maja

Väikest maja nimetatakse sageli suvilaks. Peale selle nimetatakse seda ka väikeseks ruumiks. Inglismaal, kust see sõna pärineb, tähistab see maja, millel on üks põhikorrus ja teine, madalam korrus, kus on magamistoad, mis mahuvad ülemise korruse katuse alla. Cottages asuvad tavaliselt külades või maal. Need on peaaegu alati ehitatud materjalist, mida võib leida lähedalt. Paljudes kohtades kasutatakse sõna cottage väikese vanaaegse maja kohta. Ameerika Ühendriikides kasutatakse sõna cottage sageli väikese puhkemaja tähenduses.

Pooleliolev või kahekorruseline elamu

Kaksikelamu on hoone, kus kaks maja on kõrvuti ja mida katab vaid üks suur katus. Kummalgi majal on ühel küljel tee, mis viib esiküljelt tagahoovi. Pooleliolevad majad on mõnes linnas väga levinud ja võivad olla ühe- või mitmekorruselised.

Ridaelamud

Rida- või ridaelamu (vt sissejuhatuses toodud pilti) on maja, mis on osa külgseintest ühendatud ridaelamutest. Paljudes linnades ja asulates on tuhandeid ridaelamuid, sest need on hea viis ehitada palju maju lähestikku. Paljudes ridaelamutes on kaks tuba allkorrusel ja kaks tuba üleval, mille taga on köök või pesuruum. Selliseid maju ehitati paljudes linnades ja asulates vaestele tehasetöölistele ja söekaevuritele. "Terrassimajad" on ridaelamutüüp, kus iga maja on naabritega sarnase esiplaaniga.

Ridaelamud ei ole alati väikesed. Mõnes linnas on suured ja ilusad ridaelamud, näiteks Royal Crescent, mis ehitati 200 aastat tagasi Bathis Inglismaal ja on kuulus näide gruusiaaegsest arhitektuurist.

Bungalow

Mõnes kohas kasutatakse sõna "bungalow" iga maja kohta, mis on kõik ühel tasandil. Sõna pärineb Indiast ja pikka aega kasutati seda maja kohta, mis on ehitatud ühele korrusele ja millel on veranda, kus inimesed saavad istuda või töötada õues, kuid varjulise katuse all. Bungalovil on sageli maja keskel asuv saal, et lasta tuulel läbi puhuda. Bungalosid näeb sageli kuumade suvedega riikides, Indias, Kagu-Aasias, Lõuna-Aafrikas, osades Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Üleujutustega piirkondades ehitatakse bungalow sageli puidust "vaiadele" või kõrgele keldrile. 1800. aastatel ehitati bungalod peaaegu alati puidust, kuid alates 1920. aastatest muutus moodsaks ehitada neid ka tellistest.

Talumaja

Talumaja võib näida välja nagu suvila, bungalow või mõis, kuid paljudes riikides võib talumaja näha välja hoopis teisiti kui linnamaja, sest lisaks sellele, et talus on koht, kus elavad inimesed, on seal ka koht, kus elavad loomad. Tüüpilisi talumaju on kolme tüüpi. Paljud talumajad on pikad ja kahe uksega. Üks uks viib perekonna kasutatavatesse ruumidesse. Teisest uksest pääseb lehmade, lammaste ja kanade jaoks mõeldud talli. Talliosas on sageli pööning, kus saab hoida heina, et loomi talvel toita. Teine talutüüp on kahekorruseline, mille all on suur tallihoone ja panipaik ning ülemisel korrusel on pereruumid. Teise talutüübi puhul on peremaja, ait ja talli hooned ühendatud ümber keskse õue. Neid kolme tüüpi vanu talumaju võib leida paljudes Euroopa ja Suurbritannia piirkondades.

Mansion

Mõis on suur uhke maja, tavaliselt kahekorruseline ja mõnikord ka rohkem. Mõis on sageli ilusa arhitektuuriga ja näitab, et inimene, kellele see projekteeriti ja ehitati, oli rikas. Mõisatel on sageli ilusad aiad. Mõnikord ei kuulu mõis mitte eraisikule, vaid linnavalitsusele, suurele äriettevõttele, kirikule või kolledžile ja on koht, kus tähtsat tööd tegev inimene elab ja kus ta saab külalisi võõrustada. Mõisas on sageli ruume, mida tavalistes majades ei ole, näiteks salong, tantsusaal, raamatukogu ja muusikaruum. Mõisad vajavad sageli teenijaid, kes aitavad neid korras hoida, ja sageli on olemas spetsiaalsed ruumid, kus teenijad teevad konkreetseid töid, näiteks puhastavad hõbedast lauanõusid. Tuntud mõisad on Valge Maja Washingtonis, kus elab Ameerika Ühendriikide president, ja Mansion House Londonis, kus elab Londoni linnapea.

Palace

Palee on maja, mis on väga suursugune. Paljud paleed on kuninglike või aristokraatlike inimeste kodud. Mõned vanad paleed on muutunud inimeste poolt, kes elasid seal paljude sadade aastate jooksul.

Üks tuntumaid paleesid maailmas on Buckinghami palee, kuninglik palee Londonis. Maailma suurim palee on Louvre, mis on ehitatud Pariisis Prantsusmaa kuningate jaoks. Praegu asub seal kuulus kunstigalerii.

Äsja ehitatud üksikelamu USAs.


Maja Jakartas


Majad külas East Garston Inglismaal


Pooleliolevad majad Inglismaal


Bungalow Sydneys


Talumaja Belgias


Mõis Hollandis


Harewood House on tõesti palee.

Majade tüübid

Maja on hoone, kus inimesed elavad. See on tavaliselt ehitatud perele (vanematele ja nende lastele).

Enamikus kaasaegsetes majades on spetsiaalsed ruumid või ruumid, kus inimesed saavad teha asju, mida nad vajavad mugavaks elamiseks. Kaasaegses majas on koht toidu valmistamiseks, koht söömiseks, kohad magamiseks ja koht pesemiseks. Neid asju tehakse tavaliselt eraldi ruumides, mida nimetatakse köögiks, elutoaks, magamistoaks, vannitoaks, tualetiks (või tualettruumiks). Paljudes majades on eraldi söögituba söögi söömiseks ja eraldi pesemisruum. Mõnes majas on tualettruum vannitoas, teistes majades on see eraldi. Paljudes majades võib olla ka "töötuba" või arvutituba ja "peretuba", kus lapsed saavad mängida mänge ja vaadata televiisorit.

Üksikelamu

Mõnes riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal, elavad paljud pered "üksikelamus", mis on teistest hoonetest eraldatud ja ümbritsetud oma õuealaga, kuid on piisavalt lähedal linnale, et kauplused, hea transport ja meelelahutus oleksid lähedal. Paljudes teistes riikides, sealhulgas enamikus Euroopas, on selline maja omamine midagi sellist, mida saavad endale lubada vaid rikkamad pered, ning see on enamiku inimeste jaoks vaid unistus.

Majad väga vaestes kohtades

Paljudes väga vaestes riikides elavad paljud inimesed ülerahvastatud majades, kus on ainult üks tuba. Sageli peavad nad jagama tualetti paljude teiste peredega ja toiduvalmistamist tuleb teha väljas. Maja võib olla valmistatud lähedalt leitavast materjalist, näiteks mudatellistest ja murust, või kasutatud materjalidest, näiteks lainerauast ja pappkastidest. Paljudes linnades on tuhandeid väikesi maju, mis on kokku surutud ja mille vahel on kitsad alleed.

 

 

Maja

Väikest maja nimetatakse sageli suvilaks. Peale selle nimetatakse seda ka väikeseks ruumiks. Inglismaal, kust see sõna pärineb, tähistab see maja, millel on üks põhikorrus ja teine, madalam korrus, kus on magamistoad, mis mahuvad ülemise korruse katuse alla. Cottages asuvad tavaliselt külades või maal. Need on peaaegu alati ehitatud materjalist, mida võib leida lähedalt. Paljudes kohtades kasutatakse sõna cottage väikese vanaaegse maja kohta. Ameerika Ühendriikides kasutatakse sõna cottage sageli väikese puhkemaja tähenduses.

Pooleliolev või kahekorruseline elamu

Kaksikelamu on hoone, kus kaks maja on kõrvuti ja mida katab vaid üks suur katus. Kummalgi majal on ühel küljel tee, mis viib esiküljelt tagahoovi. Pooleliolevad majad on mõnes linnas väga levinud ja võivad olla ühe- või mitmekorruselised.

Ridaelamud

Rida- või ridaelamu (vt sissejuhatuses toodud pilti) on maja, mis on osa külgseintest ühendatud ridaelamutest. Paljudes linnades ja asulates on tuhandeid ridaelamuid, sest need on hea viis ehitada palju maju lähestikku. Paljudes ridaelamutes on kaks tuba allkorrusel ja kaks tuba üleval, mille taga on köök või pesuruum. Selliseid maju ehitati paljudes linnades ja asulates vaestele tehasetöölistele ja söekaevuritele. "Terrassimajad" on ridaelamutüüp, kus iga maja on naabritega sarnase esiplaaniga.

Ridaelamud ei ole alati väikesed. Mõnes linnas on suuri kauneid ridaelamuid, näiteks Royal Crescent, mis ehitati 200 aastat tagasi Bathis Inglismaal ja on kuulus näide gruusiaaegsest arhitektuurist.

Bungalow

Mõnes kohas kasutatakse sõna "bungalow" iga maja kohta, mis on kõik ühel tasandil. Sõna pärineb Indiast ja pikka aega kasutati seda maja kohta, mis on ehitatud ühele korrusele ja millel on veranda, kus inimesed saavad istuda või töötada õues, kuid varjulise katuse all. Bungalovil on sageli maja keskel asuv saal, et lasta tuulel läbi puhuda. Bungalosid näeb sageli kuumade suvedega riikides, Indias, Kagu-Aasias, Lõuna-Aafrikas, osades Ameerika Ühendriikides, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Üleujutustega piirkondades ehitatakse bungalow sageli puidust "vaiadele" või kõrgele keldrile. 1800. aastatel ehitati bungalod peaaegu alati puidust, kuid alates 1920. aastatest muutus moodsaks ehitada neid ka tellistest.

Talumaja

Talumaja võib näida välja nagu suvila, bungalow või mõis, kuid paljudes riikides võib talumaja näha välja hoopis teisiti kui linnamaja, sest lisaks sellele, et talus on koht, kus inimesed elavad, on seal ka koht, kus elavad loomad. Tüüpilisi talumaju on kolme tüüpi. Paljud talumajad on pikad ja kahe uksega. Üks uks viib perekonna kasutatavatesse ruumidesse. Teisest uksest pääseb lehmade, lammaste ja kanade jaoks mõeldud talli. Talliosas on sageli pööning, kus saab hoida heina, et loomi talvel toita. Teine talutüüp on kahekorruseline, mille all on suur tallihoone ja panipaik ning ülemisel korrusel on pereruumid. Teise talutüübi puhul on peremaja, ait ja talli hooned ühendatud ümber keskse õue. Neid kolme tüüpi vanu talumaju võib leida paljudes Euroopa ja Suurbritannia piirkondades.

Mansion

Mõis on suur uhke maja, tavaliselt kahekorruseline ja mõnikord ka rohkem. Mõis on sageli ilusa arhitektuuriga ja näitab, et inimene, kellele see projekteeriti ja ehitati, oli rikas. Mõisatel on sageli ilusad aiad. Mõnikord ei kuulu mõis mitte eraisikule, vaid linnavalitsusele, suurele äriettevõttele, kirikule või kolledžile ja on koht, kus tähtsat tööd tegev inimene elab ja kus ta saab külalisi võõrustada. Mõisas on sageli ruume, mida tavalistes majades ei ole, näiteks salong, tantsusaal, raamatukogu ja muusikaruum. Mõisad vajavad sageli teenijaid, kes aitavad neid korras hoida, ja sageli on olemas spetsiaalsed ruumid, kus teenijad teevad konkreetseid töid, näiteks puhastavad hõbedast lauanõusid. Tuntud mõisad on Valge Maja Washingtonis, kus elab Ameerika Ühendriikide president, ja Mansion House Londonis, kus elab Londoni linnapea.

Palace

Palee on maja, mis on väga suursugune, kus elavad näiteks kuningad ja kuningannad või teised rikkad inimesed. Paljud paleed on kuninglike või aristokraatlike inimeste kodud. Mõned vanad paleed on muutunud inimeste poolt, kes elasid seal paljude sadade aastate jooksul.

Üks tuntumaid paleesid maailmas on Buckinghami palee, kuninglik palee Londonis. Maailma suurim palee on Louvre, mis on ehitatud Pariisis Prantsusmaa kuningate jaoks. Praegu asub seal kuulus kunstigalerii.

Äsja ehitatud üksikelamu USAs.


Maja Jakartas


Majad külas East Garston Inglismaal


Pooleliolevad majad Inglismaal


Bungalow Sydneys


Talumaja Belgias


Mõis Hollandis


Harewood House on tõesti palee.

Millest ehitatakse maju?

Majad ehitatakse tavaliselt sellistest materjalidest, mida saab kergesti valmistada või osta maja ehituskoha lähedalt. Seetõttu näevad eri linnade ja külade vanad majad isegi ühes ja samas riigis üksteisest üsna erinevad välja. Tänapäeval saab ehitusmaterjale hõlpsasti transportida ja see tähendab, et ehitajal on palju rohkem valikuvõimalusi, millist materjali ta maja ehitamiseks kasutab.

Muda ja savi

Paljudes maailma osades on peamine ehitusmaterjal muda või savi. Savi on mullaliik, mis kleepub tugevamini kokku kui enamik teisi mullaliike. Muda ja savi abil saab ehitada seinu peamiselt kolmel viisil.

• Üks viis savist maja tegemiseks on lihtsalt mudast või märjast savist kätega kuhjamine ja selle lapitamine seina kujuliseks. Sageli segatakse mudaga loomakarvu, õlgi ja sõnnikut, nii et kiud (kiudsed tükid) aitavad seda kokku hoida. Katuse hoidmiseks kasutatakse puupalkidest ja õhukestest puitliistudest koosnevat katust, mis on samuti valmistatud mudast või savist. Katus on lame ja piisavalt tugev, et sellel kõndida, kuid vihma korral peab see olema veidi kallutatud. Seinad on sageli vihma eest kaitstud krohvi ja värviga. Paljudes maades on seinad tavaliselt valged, kuid mujal on kõik majad värvitud erinevatesse erksatesse värvidesse. Selliseid maju leidub ainult väga kuivades riikides. Selliselt ehitatud majad pakuvad head kaitset väga kuuma päikese ja kuuma kuiva tuule eest. Külmadel öödel jäävad nad üsna soojaks.
• Teine viis, kuidas maja seinad savist mudast teha, on "wattle and daub". "Wattle" on pulkadest kudumine. Kõigepealt pistetakse pikad pulgad maa sisse ja seejärel põimitakse väga õhukesed pulgad läbi nende, justkui korvi valmistamiseks. Seejärel "tassitakse" või kleebitakse õhuke paju seina seest ja väljast niiske savi, muda või krohviga üle, tavaliselt koos tükeldatud õlgede või loomakarvadega, mis aitavad kokku kleepuda. "Wattle and daub" leidub sageli üsna niisketes kohtades, kus kasvavad kõverad pajupuud või akaatsiapuud (mida nimetatakse ka "wattle trees"). Seinad vajavad head kaitset vihma eest, nii et sellistel majadel on sageli suured "räästad"; katus ulatub ümber maja välja, et vesi ei voolaks mööda seinu alla. "Wattle and daub" majadel on sageli suured katused, mis on valmistatud õlgedest, pilliroost, banaanilehtedest, palmilehtedest, puukilpidest või suurtest kooreplaatidest.
• Teine võimalus ehitada maja mudast või savist on vormistada märg muld enne seinte ehitamist telliskivideks. Telliseid võib vormida käsitsi, kuid sagedamini vormitakse neid kastides või "vormides", nii et kõik tellised oleksid ühesuguse suuruse ja kujuga. Need jäetakse kuuma päikese kätte, kuni need on kõvaks kuivanud. Siis saab teha seinad, mis on kogu ulatuses ühesuguse paksusega. Päikese käes kuivatatud savitelliseid kasutati Egiptuses ja Mesopotaamias tuhandeid aastaid.

Põletatud tellised

Avastati, et kui kasutada savi, mitte muda, siis saab "põletades" (või küpsetades) neid "ahjus" (spetsiaalses ahjus) väga tugevaid telliseid valmistada. "Põletatud" tellised olid nagu keraamika; neid ei pesta vihmaga kergesti ära ja need kestsid mõnikord tuhandeid aastaid. Tellised ühendati üksteisega tsemendi abil, mida nimetatakse "mördiks". Mõned Vana-Rooma ehitatud majad seisavad veel 2000 aastat hiljemgi.

Tellised said üheks kõige levinumaks ehitusmaterjaliks. Enamikus linnades on peaaegu kõik majad ehitatud tellistest, sest need on kauakestvad ja ei vaja väga tihti remonti. Tellistest ehitatud majad on üldiselt tugevaks tehtud, sest kõik peamised seinad on kahe tellise paksused. Kaks seina ehitatakse kõrvuti, mis "liimitakse" (või ühendatakse omavahel), kusjuures mõned tellised pannakse nii, et need moodustavad kahe kihi vahele silla. Liimitud telliste muster on nähtav väljastpoolt. Kahte peamist mustrit nimetatakse "Flandria side" ja "Briti side".

Kuna tellisseinad on rasked, peab tellishoonel olema väga kindel alus või "vundament". See tähendab sageli, et enne telliskivimaja ehitamist tuleb vundamendi rajamiseks kaevata sügavale maapinda.

Tellistest müüridega majadel on sageli plaaditud katus, sest plaate saab sageli valmistada tellisevabrikus.

Kaasaegsed tellised ja plaadid on saadaval suures värvivalikus, sest erinevatest piirkondadest saab transportida erinevaid materjale. Inimestele, kes palkavad kodu ehitamiseks ehitaja, näidatakse tänapäeval sageli pilte kõigist saadaolevatest tellis- ja plaatvärvidest. See tähendab, et kuigi vanades linnades on kõik majad valmistatud samast tüüpi tellistest, võib moodsas äärelinnas iga maja välja näha hoopis erinev. Tellised varieeruvad valgest kuni punase, kollase ja pruuni toonini ning on mõnikord väga mustrilised, samas kui katusekivid hõlmavad sinist, rohelist ja kollast ning traditsioonilist punast, oranži ja pruuni.

• Mõnes riigis ei kõvene telliste jaoks kasutatav savi väga kõvaks ja uhub kergemini ära. Kui tellised ei ole väga kõvad, siis on tavaline, et need kaetakse krohvi või tsemendiga, mida saab seejärel värvida. Teistes kohtades ei ole tellisseinad väga moes, nii et seinad krohvitakse ja tehakse kaunistustega elegantsemaks. Tellisest müüritise krohvimist või tsementeerimist nimetatakse "krohviks" või "stukkoks". Paljudes riikides, näiteks Austrias, Itaalias ja Hispaanias, on telliskivimajad tavaliselt kaetud stukkiga ja sageli värvitud kreemjaks, kollaseks, oranžiks, roosaks, punaseks või "orchre" (mis on sinepivärvi).

Timber

Puidust maju leidub kõikjal, kus on või on kunagi olnud suured metsad. Puitmaju leidub sageli ka mereäärsetes linnades, kus mereõhk muudab tellis- ja kivimajad külmaks ja niiskeks.

• Üks vanimaid viise, kuidas ehitada puitmaju, on raiuda puutüved palkideks. Seejärel jagatakse palgid pooleks, nii et seina sisemine külg on lame ja välimine külg on ümar. Seejärel lõigatakse palkide otstesse suured "sisselõiked" või augud, nii et kui need on kokku pandud, lukustuvad palgid hoone nurkades ilma naeladeta. Selliseid palkmaju võib näha Kanadas, Šveitsis, Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Jaapanis.
• Paljud majad on valmistatud puidust "raami" või luustikuga. Raami välisküljele naelutatakse ilmastikust eemal hoidmiseks ridu lamedatest laudadest, mis kattuvad üksteisega, et vihm ei saaks sisse tulla. Selliseid seinu nimetatakse "klapiplaadiks" või "ilmaplaadiks". Klapimajad värvitakse tavaliselt puidu säilitamiseks. Inglismaal ja mõnel pool Ameerika Ühendriikides on need peaaegu alati valgeks värvitud. Austraalias, kus "weatherboard" majad on väga levinud, on need tavaliselt värvitud heledates värvides. Inglismaal ja Austraalias on klapimajad tavaliselt üsna väikesed, kuid Ameerika Ühendriikides on väga palju suursuguseid härrastemaju, mis on ehitatud sel viisil.
• Mõnel puitkarkassiga majal on väljastpoolt tellissein ja seestpoolt krohvitud laudisein. Seda nimetatakse "tellisvineeriks".

Puitmajad

Tuntud vanamoodne majatüüp on "poolpalkmaja". Neid võib näha Briti saartel, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas ja Alpides. Need majad pärinevad peamiselt umbes aastast 1200 kuni 1800.

• Puitmajad on majad, mille puitkarkass koosneb paljudest paksudest puittükkidest, mis on tavaliselt üsna lühikesed. Puud on paigutatud mustrisse, kus on palju diagonaaltükke, mis toimivad tugipostidena. Tugev puitkarkass on seejärel täidetud igasuguse muu materjaliga. Mõnes majas on "sisemine osa" peamiselt telliskivist. Teistes majades kasutatakse palkide vahel "vatiini". Teistes majades on täiteks "killustik" (töötlemata kivid) savis või mudas. Infil on tavaliselt üle krohvitud ja värvitud valgeks (või mõnes kohas värviliseks), samal ajal kui puidud on sageli värvitud mustaks. Kui neid ei värvita, on nad kahvatu hõbehall. Selliseid maju on olemas sadu, sealhulgas mõned neist on üsna uhked. 1800. aastatel ja 1900. aastate alguses oli moodi kopeerida "poolpalkidest" moodsaid tellismaju.

Kivimajad

Kohtades, kus on palju kivi, on paljud majad ehitatud sellest. Paljudes maailma osades ehitatakse kivist väikseid maju. Ka paljud mõisad ja paleed on ehitatud kivist.

• Mõned maailma vanimad majad on valmistatud kivist. Need on ümmargused majad, mille seinad on hoolikalt üksteise peale asetatud lamedatest kiviplaatidest. Seinad kalduvad õrnalt sissepoole, et kohtuda kivikatusega. Teistel eelajaloolistel kivimajadel olid katusekatted rohtkattega.
• Neis maailma osades, kus on olemas kivi, mida saab purustada lamedateks plaatideks, saab seinu ehitada ilma igasuguse "mördita", mis ühendaks kive omavahel. Kuid tuul puhub läbi lõhede, nii et seinad vajavad seestpoolt puitu või krohvi, et hoida ilmastikutingimusi eemal. Seda tüüpi kivimajadel on sageli ka lamedatest kividest valmistatud katus. Kivikatused on väga rasked ja neid pannakse väga paksudele taladele.
• Paljud kivimajad on ehitatud tulekivist või kivikillustikust. Need on purustatud kivid, mis on toodud lähedalasuvatelt küngastelt, või põllumehe põldudelt korjatud või jõepõhjast kogutud kivid. Seinad ehitatakse kivide ja mördiga. Mõnes kohas, kus kasutatakse tulekivi, on kõvad kivid lõhestatud või "lõhutud", nii et kui need pannakse seina välisküljele, on neil läikiv sile pind, mis on atraktiivsem kui tulekivi tuhm ja muhkjas väliskülg.
• Mõned kiviliigid, eriti lubjakivi ja liivakivi, saab kergesti lõigata suurteks plokkideks, mida saab ehitada nagu telliseid. Samuti saab selle pindu "viimistleda" või siluda. Külades, mis asuvad lubjakivi või liivakivi kaevanduste lähedal, kus kivi lõigatakse, on paljud majad ehitatud kenasti lihvitud kividest. Kuid linnades, mis asuvad karjääridest kaugel, on kivist ehitatud ainult mõisad ja paleed, sest kivi on väga raske ja kallis üle maa vedada.
• Suurte majade puhul kasutatavate kivitüüpide hea külg on see, et neid saab hõlpsasti kaunistuseks nikerdada. Suurtel majadel on sageli dekoratiivsed nikerdused uste ja akende ümber. Hoonekividel võivad olla ka erilised tekstuurid keldrikorrusel või hoone nurkades.
• Suurtel kivimajadel on sageli õhukesest kivist katused, mida nimetatakse kiltkivideks. Neil on ka kallitest materjalidest, nagu vask ja plii, valmistatud katused.

Kaasaegsete majade valmistamine

Kaasaegsed majad on sageli valmistatud "kokkupandavatest" osadest, mis on osaliselt ehitatud tehases ja mida on lihtne kohapeal kokku panna. 20. sajandil on välja töötatud palju erinevaid materjale majade valmistamiseks.

• Paljud majad on praegu valmistatud neetide ja poltidega kokku pandud terasraamidest.
• Seinad ja katused võivad olla valmistatud laudadest, milles on kombineeritud kiud ja tsement. Need lauad on õhukesed, kerged transpordiks, neid on lihtne karkassile panna ja palju odavamad kui tellised või puit. Sarnasest materjalist saab valmistada ka katusekive.
• Metallkatusekatuseid saab rullida õhukesteks lehtedeks ja valmistada paljudes eri värvides, koos sobivate katuserennide ja -torudega.

Venetsueela talumaja, mis on valmistatud puitlaudadest ja savikrohvidest.


Tellistest ja plaatidest majad Beaulieu's, Inglismaal


Poznańi kõrged kitsad linnamajad on värvitud eri värvidega.


"Maplecroft" on ajalooline puitmaja Texases


Puitmaja Saksamaal


Tellistest korstnatega "riietamata" kivist suvila Austraalias


"Töödeldud" kivist suvila Šotimaal


Kaasaegse maja ehitamine eeltöödest.

Millest ehitatakse maju?

Majad ehitatakse tavaliselt sellistest materjalidest, mida saab kergesti valmistada või osta maja ehituskoha lähedalt. Seetõttu näevad eri linnade ja külade vanad majad isegi ühes ja samas riigis üksteisest üsna erinevad välja. Tänapäeval saab ehitusmaterjale hõlpsasti transportida ja see tähendab, et ehitajal on palju rohkem valikuvõimalusi, millist materjali ta maja ehitamiseks kasutab.

Muda ja savi

Paljudes maailma osades on peamine ehitusmaterjal muda või savi. Savi on mullaliik, mis kleepub tugevamini kokku kui enamik teisi mullaliike. Muda ja savi abil saab ehitada seinu peamiselt kolmel viisil.

• Üks viis savist maja tegemiseks on lihtsalt mudast või märjast savist kätega kuhjamine ja selle lapitamine seina kujuliseks. Sageli segatakse mudaga loomakarvu, õlgi ja sõnnikut, nii et kiud (kiudsed tükid) aitavad seda kokku hoida. Katuse hoidmiseks kasutatakse puupalkidest ja õhukestest puitliistudest koosnevat katust, mis on samuti valmistatud mudast või savist. Katus on lame ja piisavalt tugev, et sellel kõndida, kuid vihma korral peab see olema veidi kallutatud. Seinad on sageli vihma eest kaitstud krohvi ja värviga. Paljudes maades on seinad tavaliselt valged, kuid mujal on kõik majad värvitud erinevatesse erksatesse värvidesse. Selliseid maju leidub ainult väga kuivades riikides. Selliselt ehitatud majad pakuvad head kaitset väga kuuma päikese ja kuuma kuiva tuule eest. Külmadel öödel jäävad nad üsna soojaks.
• Teine viis, kuidas maja seinad savist mudast teha, on "wattle and daub". "Wattle" on pulkadest kudumine. Kõigepealt pistetakse pikad pulgad maa sisse ja seejärel põimitakse väga õhukesed pulgad läbi nende, justkui korvi valmistamiseks. Seejärel "tassitakse" või kleebitakse õhuke paju seina seest ja väljast niiske savi, muda või krohviga üle, tavaliselt koos tükeldatud õlgede või loomakarvadega, mis aitavad kokku kleepuda. "Wattle and daub" leidub sageli üsna niisketes kohtades, kus kasvavad kõverad pajupuud või akaatsiapuud (mida nimetatakse ka "wattle trees"). Seinad vajavad head kaitset vihma eest, nii et sellistel majadel on sageli suured "räästad"; katus ulatub ümber maja välja, et vesi ei voolaks mööda seinu alla. "Wattle and daub" majadel on sageli suured katused, mis on valmistatud õlgedest, pilliroost, banaanilehtedest, palmilehtedest, puukilpidest või suurtest kooreplaatidest.
• Teine võimalus ehitada maja mudast või savist on vormistada märg muld enne seinte ehitamist telliskivideks. Telliseid võib vormida käsitsi, kuid sagedamini vormitakse neid kastides või "vormides", nii et kõik tellised oleksid ühesuguse suuruse ja kujuga. Need jäetakse kuuma päikese kätte, kuni need on kõvaks kuivanud. Siis saab teha seinad, mis on kogu ulatuses ühesuguse paksusega. Päikese käes kuivatatud savitelliseid kasutati Egiptuses ja Mesopotaamias tuhandeid aastaid.

Põletatud tellised

Avastati, et kui kasutada savi, mitte muda, siis saab "põletades" (või küpsetades) neid "ahjus" (spetsiaalses ahjus) väga tugevaid telliseid valmistada. "Põletatud" tellised olid nagu keraamika; neid ei pesta vihmaga kergesti ära ja need kestsid mõnikord tuhandeid aastaid. Tellised ühendati üksteisega tsemendi abil, mida nimetatakse "mördiks". Mõned Vana-Rooma ehitatud majad seisavad veel 2000 aastat hiljemgi.

Tellised said üheks kõige levinumaks ehitusmaterjaliks. Enamikus linnades on peaaegu kõik majad ehitatud tellistest, sest need on kauakestvad ja ei vaja väga tihti remonti. Tellistest ehitatud majad on üldiselt tugevaks tehtud, sest kõik peamised seinad on kahe tellise paksused. Kaks seina ehitatakse kõrvuti, mis "liimitakse" (või ühendatakse omavahel), kusjuures mõned tellised pannakse nii, et need moodustavad kahe kihi vahele silla. Liimitud telliste muster on nähtav väljastpoolt. Kahte peamist mustrit nimetatakse "Flandria side" ja "Briti side".

Kuna tellisseinad on rasked, peab tellishoonel olema väga kindel alus või "vundament". See tähendab sageli, et enne telliskivimaja ehitamist tuleb vundamendi rajamiseks kaevata sügavale maapinda.

Tellistest müüridega majadel on sageli plaaditud katus, sest plaate saab sageli valmistada tellisevabrikus.

Kaasaegsed tellised ja plaadid on saadaval suures värvivalikus, sest erinevatest piirkondadest saab transportida erinevaid materjale. Inimestele, kes palkavad kodu ehitamiseks ehitaja, näidatakse tänapäeval sageli pilte kõigist saadaolevatest tellis- ja plaatvärvidest. See tähendab, et kuigi vanades linnades on kõik majad valmistatud samast tüüpi tellistest, võib moodsas äärelinnas iga maja välja näha hoopis erinev. Tellised varieeruvad valgest kuni punase, kollase ja pruuni toonini ning on mõnikord väga mustrilised, samas kui katusekivid hõlmavad sinist, rohelist ja kollast ning traditsioonilist punast, oranži ja pruuni.

• Mõnes riigis ei kõvene telliste jaoks kasutatav savi väga kõvaks ja uhub kergemini ära. Kui tellised ei ole väga kõvad, siis on tavaline, et need kaetakse krohvi või tsemendiga, mida saab seejärel värvida. Teistes kohtades ei ole tellisseinad väga moes, nii et seinad krohvitakse ja tehakse kaunistustega elegantsemaks. Tellisest müüritise krohvimist või tsementeerimist nimetatakse "krohviks" või "stukkoks". Paljudes riikides, näiteks Austrias, Itaalias ja Hispaanias, on telliskivimajad tavaliselt kaetud stukkiga ja sageli värvitud kreemjaks, kollaseks, oranžiks, roosaks, punaseks või "orchre" (mis on sinepivärvi).

Timber

Puidust maju leidub kõikjal, kus on või on kunagi olnud suured metsad. Puitmaju leidub sageli ka mereäärsetes linnades, kus mereõhk muudab tellis- ja kivimajad külmaks ja niiskeks.

• Üks vanimaid viise, kuidas ehitada puitmaju, on raiuda puutüved palkideks. Seejärel jagatakse palgid pooleks, nii et seina sisemine külg on lame ja välimine külg on ümar. Seejärel lõigatakse palkide otstesse suured "sisselõiked" või augud, nii et kui need on kokku pandud, lukustuvad palgid hoone nurkades ilma naeladeta. Selliseid palkmaju võib näha Kanadas, Šveitsis, Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Jaapanis.
• Paljud majad on valmistatud puidust "raami" või luustikuga. Raami välisküljele naelutatakse ilmastikust eemal hoidmiseks ridu lamedatest laudadest, mis kattuvad üksteisega, et vihm ei saaks sisse tulla. Selliseid seinu nimetatakse "klapiplaadiks" või "ilmaplaadiks". Klapimajad värvitakse tavaliselt puidu säilitamiseks. Inglismaal ja mõnel pool Ameerika Ühendriikides on need peaaegu alati valgeks värvitud. Austraalias, kus "weatherboard" majad on väga levinud, on need tavaliselt värvitud heledates värvides. Inglismaal ja Austraalias on klapimajad tavaliselt üsna väikesed, kuid Ameerika Ühendriikides on väga palju suursuguseid härrastemaju, mis on ehitatud sel viisil.
• Mõnel puitkarkassiga majal on väljastpoolt tellissein ja seestpoolt krohvitud laudisein. Seda nimetatakse "tellisvineeriks".

Puitmajad

Tuntud vanamoodne majatüüp on "poolpalkmaja". Neid võib näha Briti saartel, Prantsusmaal, Põhja-Euroopas ja Alpides. Need majad pärinevad peamiselt umbes aastast 1200 kuni 1800.

• Puitmajad on majad, mille puitkarkass koosneb paljudest paksudest puittükkidest, mis on tavaliselt üsna lühikesed. Puud on paigutatud mustrisse, kus on palju diagonaaltükke, mis toimivad tugipostidena. Tugev puitkarkass on seejärel täidetud igasuguse muu materjaliga. Mõnes majas on "sisemine osa" peamiselt telliskivist. Teistes majades kasutatakse palkide vahel "vatiini". Teistes majades on täiteks "killustik" (töötlemata kivid) savis või mudas. Infil on tavaliselt üle krohvitud ja värvitud valgeks (või mõnes kohas värviliseks), samal ajal kui puidud on sageli värvitud mustaks. Kui neid ei värvita, on nad kahvatu hõbehall. Selliseid maju on olemas sadu, sealhulgas mõned neist on üsna uhked. 1800. aastatel ja 1900. aastate alguses oli moodi kopeerida "poolpalkidest" moodsaid tellismaju.

Kivimajad

Kohtades, kus on palju kivi, on paljud majad ehitatud sellest. Paljudes maailma osades ehitatakse kivist väikseid maju. Ka paljud mõisad ja paleed on ehitatud kivist.

• Mõned maailma vanimad majad on valmistatud kivist. Need on ümmargused majad, mille seinad on hoolikalt üksteise peale asetatud lamedatest kiviplaatidest. Seinad kalduvad õrnalt sissepoole, et kohtuda kivikatusega. Teistel eelajaloolistel kivimajadel olid katusekatted rohtkattega.
• Neis maailma osades, kus on olemas kivi, mida saab purustada lamedateks plaatideks, saab seinu ehitada ilma igasuguse "mördita", mis ühendaks kive omavahel. Kuid tuul puhub läbi lõhede, nii et seinad vajavad seestpoolt puitu või krohvi, et hoida ilmastikutingimusi eemal. Seda tüüpi kivimajadel on sageli ka lamedatest kividest valmistatud katus. Kivikatused on väga rasked ja neid pannakse väga paksudele taladele.
• Paljud kivimajad on ehitatud tulekivist või kivikillustikust. Need on purustatud kivid, mis on toodud lähedalasuvatelt küngastelt, või põllumehe põldudelt korjatud või jõepõhjast kogutud kivid. Seinad ehitatakse kivide ja mördiga. Mõnes kohas, kus kasutatakse tulekivi, on kõvad kivid lõhestatud või "lõhutud", nii et kui need pannakse seina välisküljele, on neil läikiv sile pind, mis on atraktiivsem kui tulekivi tuhm ja muhkjas väliskülg.
• Mõned kiviliigid, eriti lubjakivi ja liivakivi, saab kergesti lõigata suurteks plokkideks, mida saab ehitada nagu telliseid. Samuti saab selle pindu "viimistleda" või siluda. Külades, mis asuvad lubjakivi või liivakivi kaevanduste lähedal, kus kivi raiutakse, on paljud majad ehitatud kenasti lihvitud kividest. Kuid linnades, mis asuvad karjääridest kaugel, on kivist ehitatud ainult mõisad ja paleed, sest kivi on väga raske ja kallis üle maa vedada.
• Suurte majade puhul kasutatavate kivitüüpide hea külg on see, et neid saab hõlpsasti kaunistuseks nikerdada. Suurtel majadel on sageli dekoratiivsed nikerdused uste ja akende ümber. Hoonekividel võivad olla ka erilised tekstuurid keldrikorrusel või hoone nurkades.
• Suurtel kivimajadel on sageli õhukesest kivist katused, mida nimetatakse kiltkivideks. Neil on ka kallitest materjalidest, nagu vask ja plii, valmistatud katused.

Kaasaegsete majade valmistamine

Kaasaegsed majad on sageli valmistatud "kokkupandavatest" osadest, mis on osaliselt ehitatud tehases ja mida on lihtne kohapeal kokku panna. 20. sajandil on välja töötatud palju erinevaid materjale majade valmistamiseks.

• Paljud majad on praegu valmistatud neetide ja poltidega kokku pandud terasraamidest.
• Seinad ja katused võivad olla valmistatud laudadest, milles on kombineeritud kiud ja tsement. Need lauad on õhukesed, kerged transpordiks, neid on lihtne karkassile panna ja palju odavamad kui tellised või puit. Sarnasest materjalist saab valmistada ka katusekive.
• Metallkatusekatuseid saab rullida õhukesteks lehtedeks ja valmistada paljudes eri värvides, koos sobivate katuserennide ja -torudega.

Venetsueela talumaja, mis on valmistatud puitlaudadest ja savikrohvidest.


Tellistest ja plaatidest majad Beaulieu's, Inglismaal


Poznańi kõrged kitsad linnamajad on värvitud eri värvidega.


"Maplecroft" on ajalooline puitmaja Texases


Puitmaja Saksamaal


Tellistest korstnatega "riietamata" kivist suvila Austraalias


"Töödeldud" kivist suvila Šotimaal


Kaasaegse maja ehitamine eeltöödest.