Küla määratlus ja ajalugu: elamud, kogukond ja linnastumine
Küla on inimeste asula, mis tavaliselt asub maal või ääremaal ning on väike ja tihedalt koondunud elamute ning ühiste teenuste piirkond. Mõned definitsioonid eristavad erinevaid asulatüüpe: see võib olla suurem kui küla ja väiksem kui linn, kuid terminoloogia ja täpsed piirid varieeruvad riigiti. Mõnes kohas on küla ka omamoodi kohalik omavalitsus, millel on oma haldus- ja teenindusfunktsioonid. Küla tüüpiline omadus on see, et elamud ja hooned paiknevad üksteise lähedal, mitte laialt hajutatult üle maastiku.
Tüübid ja struktuur
Külad võivad olla väga erineva suuruse ja ülesehitusega. Levinud tüübid:
- päriskülad — traditsioonilised maalähedased kogukonnad, kus on talud ja väiksemad elamud;
- äärtekülad — asulad tee või raudtee ääres, sageli kujunenud kaubanduse või transpordi tõttu;
- puhkekülad või suvilakülad — eelkõige ajutise või hooajalise elamisega seotud asulad;
- administraalselt määratletud külad — kohad, mille staatuse määrab ametlik halduskorraldus.
Elatusallikad ja majandus
Ajalooliselt põhines paljude külade majandus elatuspõllumajandusel — pered kasvatavad toitu enda jaoks ja müüvad ülejääki. Tänapäeva külades on elatuseks mitmeid võimalusi:
- mahepõllumajandus ja väiketootmine;
- teenused ja väikeettevõtlus (kauplused, käsitöö, turism);
- paljud inimesed töötavad lähikestes linnades ja reisivad iga päev tööl käima;
- tehnoloogia ja e-kaubandus võimaldavad osal kaugtööd ja uute teenuste tekkimist maal.
Ajalooline areng ja linnastumine
Varem elas suur osa maailma rahvastikust külades. Küla oli tavaline kogukonnavorm ühiskonnas, mis tegeles elatuspõllumajandusega. Tööstusrevolutsiooni ja tööstustoodangu kasvu tulemusena hakkasid inimesed koonduma tööstuslinnadesse — seda protsessi nimetatakse linnastumiseks. Mõnes piirkonnas kasvasid väiksed asulad kiiresti ja arenesid suuremateks keskusteks; nii on ajaloost tuntud näited, kus väikesed asulad arenesid suurlinnadeks, näiteks linnaekspansiivsed linnad nagu Dubai või Chicagos, kuhu rahvastik ja majandus koondusid.
Kultuur ja kogukond
Külad on sageli tiheda kogukonnatunnetusega: inimesed tunnevad teineteist, jagavad traditsioone ja tähtpäevi ning aitavad üksteist. Kultuuriline elu võib sisaldada rahvakombeid, kohalikke pidustusi, käsitööd ja kohalikku toidukultuuri. Kogukonna tugevus sõltub ühiste ruumide olemasolust (kool, rahvamaja, tempel, kirik) ning aktiivsest kodanikuilmast.
Tänapäevased muutused ja väljakutsed
Tänapäeva külade ees seisevad erinevad võimalused ja probleemid:
- noorte väljaränne linnadesse paremate töö- ja haridusvõimaluste pärast;
- teenuste — nagu tervishoid ja haridus — kättesaadavuse vähenemine mõnedes piirkondades;
- võimalus turismi ja maaettevõtluse arendamiseks ning uute elu- ja töövormide (näiteks kaugtöö) tekkeks;
- kliimamuutuste mõjud põllumajandusele ja kohalikele elatusviisidele.
Kokkuvõte
Küla on mitmekesine ja paindlik asulatüüp, mille tähendus ja roll võivad riigiti erineda. See ühendab sageli tiheda kogukonnaelu, põllumajandusliku pärandi ja kasvavad võimalused tänapäevases majanduses. Kuigi linnastumine on paljudes kohtades vähendanud külade osakaalu, jäävad külad olulisteks paikadeks kultuuri, toidu tootmise ja kogukondliku sidususe hoidmisel.
Kampung Naga, küla Lääne-Jaaval, Indoneesia
Ühendkuningriik
Ühendkuningriigis on suurim erinevus küla ja aleviku vahel see, et paljudes külades on kirik.
Ameerika Ühendriigid
Inkorporeeritud külad
Sõna "küla" ei kasutata enamikus osariikides. Kahekümnes USA osariigis on "küla" siiski omamoodi kohalik omavalitsus, mis sarnaneb linnale, kuid on väiksema võimuga ja väiksemas kohas. Kuid see ei ole nii kõigis Ameerika Ühendriikides. Paljudes osariikides on külasid, mis on suuremad kui osariigi väikseimad linnad. Erinevus ei seisne mitte rahvaarvus, vaid selles, kui palju võimu on eri liiki kohtadel ja mida nad teevad seal elavate inimeste heaks.
New Yorgi osariik
New Yorgi osariigis on küla koht, mida tavaliselt nimetatakse linnaks.
Mittekorporatiivsed külad
Paljudes osariikides on "küla" vaid koht, kus inimesed elavad, ilma juriidilise võimuta, sarnaselt New Yorgi osariigi külakonnale. Nende nimetus on "unincorporated villages".
Küsimused ja vastused
K: Mis on küla?
V: Küla on koht, kus inimesed elavad, tavaliselt maal. See on tavaliselt suurem kui küla ja väiksem kui linn.
K: Kuidas on elamud külas rühmitatud?
V: Küla eluruumid paiknevad üksteise lähedal, mitte laialt üle maastiku laiali hajutatult.
K: Milline oli elatuspõllumajandusega tegelevate ühiskondade tavaline kogukonnavorm?
V: Küla oli tavaline kogukonnavorm ühiskonna jaoks, mis tegeles elatuspõllumajandusega, ja mõnede mittepõllumajanduslike ühiskondade jaoks.
K: Mis on linnastumine?
V: Linnadesse kolimist nimetatakse linnastumiseks.
K: Miks elasid inimesed pärast tööstusrevolutsiooni rohkem linnades?
V: Pärast tööstusrevolutsiooni, kui inimesed hakkasid palju asju tehastes valmistama, elasid inimesed rohkem linnades.
K: Mis juhtub küladega, kui nad palju kasvavad?
V: Kui külad kasvavad palju, võivad nad kasvada linnadeks ja seejärel linnadeks.
K: Millised linnad kasvasid küladest?
V: Dubai ja Chicago kasvasid küladest.
