Ameerika Ühendriigid (lühidalt USA või U.S./U.S.A.) on föderaalne vabariik, mis koosneb viiekümnest osariigist, ühest föderaalringkonnast ja mitmest territooriumist. Riik on poliitiliselt ja geograafiliselt mitmekesine ning mängib maailmaelus olulist rolli nii majanduslikult, sõjaliselt kui kultuuriliselt.

Asukoht ja geograafia

Riik asub peamiselt Põhja-Ameerikas. Seal on nelikümmend kaheksa osariiki, mis piirnevad üksteisega, ja Washington, D.C., pealinna piirkond. Need osariigid paiknevad Vaikse ja Atlandi ookeani vahel. Põhjas piirnevad nad Kanadaga ja lõunas Mehhikoga.

Alaska osariik asub mandri loodeosas, idas asub Kanada ja läänes üle Beringi väina Venemaa. Hawaii osariik on saarestik Vaikse ookeani keskosas. Riigil on ka mõned territooriumid ehk saarepiirkonnad Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Maapinna katted ja maastikud on väga mitmekesised: idaosas on Appalaahid, läänepoolsetes osades kõrguvad Kivimäestikud (Rockies), suured sisealad hõlmavad Suurte Tasandike (Great Plains), läänes on pikk Vaikse ookeani rannik ning põhjapoolsetes osades paiknevad Suur-Järvistu ala. Riigis leidub mitmesuguseid kliimatüüpe alates arktilisest Alaska põhjas kuni troopilise kliimani Hawaii ja Kariibi mere saartel.

Pindala, rahvaarv ja kiire statistika

Ameerika Ühendriikide pindala on ligikaudu 3,79 miljonit ruutmiili (9,83 miljonit km2). Umbes 2020. aasta rahvaloenduse järgi elas riigis üle 331 miljoni inimese; varem mainitud ligikaudne arv 327 miljonit viitab 2010.–2010. aastate järgsesse ajaperioodi. Seega on Ameerika Ühendriigid pindalalt kolmas või neljas riik maailmas ning pindalalt ja rahvaarvult üks maailma suurimaid riike.

Valitsus ja poliitiline süsteem

USA on föderaalne vabariik, millel on tugev keskvalitsus ning selgelt eristatud kolm võimuharu:

  • Seadusandlik võim — Kongress (Senat ja Esindajatekoda), mis teeb riigi seadused;
  • Täitvav võim — president ja administratsioon, kes viib ellu väljatöötatud poliitikaid;
  • Kohtuvõim — riigi kõrgeimaks kohtuks on Ühendriikide Ülemkohus (Supreme Court), mis tõlgendab põhiseadust ja seadusi.

Iga osariik omab oma põhiseadust ja valitsusstruktuuri, mille kaudu reguleeritakse kohalikke küsimusi nagu haridus, politsei ja enamik tsiviilõigusi. Washington, D.C. ei ole osariik, vaid föderaalringkond, kus asub riiklik administratsioon.

Ajalugu: alates kolooniatest kuni tänapäevani

Riigi varasemaid asutajaid moodustasid kolmteist Suurbritannia kolooniat Atlandi ookeani ääres. Need kolooniad andsid 4. juulil 1776 välja iseseisvusdeklaratsiooni, millega kuulutasid end Suurbritanniast iseseisvaks ja moodustasid ühisvabariigi. Sõnakuulmatud osariigid võtsid mõõga ja poliitika teel osa Ameerika revolutsioonisõjast ning lõpuks võitsid Suurbritannia kontrolli.

Philadelphia konventsioon võttis 17. septembril 1787 vastu praeguse Ameerika Ühendriikide põhiseaduse, mille ratifitseerimine alustas tugeva föderaalse süsteemi kujunemist. Bill of Rights, mis koosneb kümnest põhiseaduse muudatusettepanekust, tagas 1791. aastal paljud põhilised kodanikuõigused ja -vabadused.

19. sajandil laienes riik märkimisväärselt, saades maad Prantsusmaalt (Louisiana ost), Hispaanialt, Ühendkuningriigilt, Mehhikolt ning Venemaalt, samuti omandati Texase ja hiljem liideti Hawaii. Siseriiklikke pingeid suurendasid vaidlused põllumajandusel põhineva lõuna ja tööstusliku põhja vahel, mis koos küsimusega orjuse institutsioonist viisid 1860. aastate Ameerika kodusõjani. Selle lõpptulemuseks oli lõuna kaotus, riigi säilimine föderatsioonina ja seadusliku orjuse kaotamine.

20. sajandi alguses haarasid Ameerika Ühendriigid läbilõikavaid rolle nii majanduslikult kui sõjaliselt. Hispaania-Ameerika sõda ja Esimene maailmasõda tugevdasid riigi rahvusvahelist mõju. Pärast Teist maailmasõda astus USA esile kui üks tuumajõududega suurriik ning sai osaks rahvusvahelistest institutsioonidest, olles ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja NATO asutajaliige.

Külma sõja periood määratles USA suhted Nõukogude Liiduga kuni selle lagunemiseni 1991. aastal, mille järel jäi Ameerika Ühendriikidest ülekaalukas geopoliitiline ja majanduslik suurriik. Tänapäeval on USA oluline osaleja rahvusvahelistes organisatsioonides, kaubanduses ja globaalsetes julgeolekuküsimustes.

Majandus

USA majandus on maailma suurim rahvamajandus. 2016. aasta hinnanguline sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 20,4 triljonit USA dollarit, mis moodustas sel ajal ligi veerandi maailma nominaalsest SKPst. Riigi majandus on väga mitmekesine: olulised sektorid on teenindus (eralduvalt finantsteenused, tervishoid ja tehnoloogia), tootmine, põllumajandus, energia ja kaubandus.

USA on juhtiv innovatsiooni-, tehnoloogia- ja kõrgtehnoloogia keskus — Silicon Valley jt piirkonnad ning tugev kõrghariduse ja teadusuuringute infrastruktuur toetavad uute tehnoloogiate ja ettevõtete teket. Samal ajal leidub piirkondlikke majanduslikke erinevusi: suurlinnades ja rannikualadel on tihti suurem sissetulek ning tööstuslikud või maa-alad võivad olla vähem kiire arenguga.

Demograafia, keel ja kultuur

Ameerika Ühendriigid on üks maailma etniliselt segunenud ja mitmekultuurilisemaid riike. Põhjalik sisseränne eri rahvustest on kujundanud riigi mitmekesise keele- ja kultuuriruumi. Kuigi ametlik riigikeel puudub, on inglise keel de facto peamine suhtlus- ja halduskeel; hispaania keel on suuruselt teine ja seda räägib märkimisväärne osa elanikkonnast.

Kultuuriliselt on USA suurt mõju avaldanud kogu maailmale läbi kino (Hollywood), muusika, televisiooni, moodi, kirjanduse ja tehnoloogia. Samuti on riigis tugevad vabadus- ja kodanikuõiguste traditsioonid, mille arengut on mõjutanud sotsiaalsed liikumised nagu kodanikuõiguste liikumine 1950.–1960. aastatel.

Haridus, teadus ja tehnoloogia

USA haridussüsteem hõlmab tugevat kõrgharidust — siin asuvad paljud maailma juhtivad ülikoolid ja uurimisasutused, mis juhivad innovatsiooni ja teadusuuringuid. Riik investeerib ulatuslikult teadusesse ja tehnoloogiasse ning on juhtiv paljudes valdkondades nagu infotehnoloogia, biotehnoloogia, kosmoseuuringud ja meditsiiniline teadustöö.

Kaitse ja rahvusvaheline roll

Ameerika Ühendriigid on ajalooliselt hoidnud suurt sõjalist võimekust ja osaleb laialdaselt rahvusvahelistes julgeolekuoperatsioonides ning liituderaamistikus. 20. sajandi lõpust alates on USA olnud dominantne sõjaline jõud ning panustab märkimisväärselt globaalsetesse julgeoleku-, humanitaar- ja arendusalgatustesse.

Olulised sündmused ja sotsiaalsed muutused

  • 4. juuli 1776 — iseseisvusdeklaratsioon kuulutati välja;
  • 1787–1791 — põhiseaduse vastuvõtmine ja Bill of Rights lisamine;
  • 1861–1865 — Ameerika kodusõda ja orjuse kaotamine;
  • 20. sajand — majanduslik ja sõjaline maailmavõim; osalemine mõlemas maailmasõjas;
  • 1950.–1960. aastad — kodanikuõiguste liikumine, mis muutis rassilisi ja õigussüsteemilisi norme;
  • 1991 — Külma sõja lõpp jättis USA-le juhtiva rahvusvahelise positsiooni.

Lõppsõna

Ameerika Ühendriigid on maailma üks mõjukamaid riike, mille mõju ulatub majandusest ja teadusest kuni kultuuri ja julgeolekuni. Selle ajalugu on täis olulisi muutusi ja laienemisi ning tänapäeval jätkab USA teedrajavat rolli ülemaailmsetes küsimustes. Riigi mitmekesisus, tugev kõrgharidus- ja teadusbaas ning geopoliitiline roll teevad sellest keskse osalise rahvusvahelises süsteemis.